/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-4-1-20-09 PDF Riigikohus 30.10.2009

PS § 3 lõikes 1 sätestatud kohustusega teostada riigivõimu põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel kaasneb riigivõimu teostaja kohustus kontrollida, kas ta on pädev seda võimu kasutama. Kuigi kohustus kontrollida pädevust on sageli seadustes selguse huvides otsesõnu väljendatud, ei pea see alati nõnda olema. See kohustus lasub riigivõimu teostavatel institutsioonidel vahetult põhiseaduse alusel ka siis, kui seda ei ole sätestatud seaduses või alamalseisvas aktis. (p 10) Ka Riigikogu teostab PS §-s 65 loetletud tegevustega riigivõimu (mille hulka kuulub ka otsuste vastuvõtmine). Seetõttu on ka Riigikogul kohustus kontrollida, kas ta on pädev lahendama talle menetlemiseks esitatud küsimusi. (p 11)

Riigikogu on eelnõude menetlusse võtmise ja neile juhtivkomisjoni määramise õiguse andnud RKKTS § 13 lõike 2 punktiga 4 Riigikogu juhatuse pädevusse. (p 12) Riigikogu juhatus täidab pädevuse kontrollimisega Riigikogule PS § 3 lõike 1 esimese lausega pandud kohustust. (p 13) RKKTS § 16 lõikega 4 on tagatud kõigi Riigikogu liikmete võimalus väljendada oma seisukohta eelnõu tagastamise kohta pädevuse puudumise tõttu. Juhatuse otsus keelduda eelnõu menetlusse võtmisest pädevuse puudumise tõttu on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadustiku § 17 kohaselt Riigikohtus vaidlustatav. (p 12)


Riigikogu võib mingi küsimuse rahvahääletusele panna vaid siis, kui selles küsimuses rahvahääletuse korraldamine ei ole PS §-ga 106 keelatud, kui Riigikogul endal on selle küsimuse otsustamise pädevus ja selle küsimuse otsustamiseks ei ole põhiseadus ette näinud kindlat korda. (p 15) Erakorraliste valimiste korraldamise otsustamine ei ole Riigikogu pädevuses. Riigikogu erakorralised valimised kuulutab PS § 78 punkti 3 kohaselt välja Vabariigi President, mistõttu ei või Riigikogu seda küsimust rahvahääletusele panna. Seega on erakorraliste valimiste korraldamise alused põhiseaduses ammendavalt kindlaks määratud ja erakorraliste valimiste korraldamise otsustamine on antud Vabariigi Presidendi ainupädevusse. Riigikogul ei ole õigust otsustada, kas korraldada erakorralised valimised, ega panna selle otsuse tegemist rahvahääletusele. (p 16)


PS § 3 lõikes 1 sätestatud kohustusega teostada riigivõimu põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel kaasneb riigivõimu teostaja kohustus kontrollida, kas ta on pädev seda võimu kasutama. Kuigi kohustus kontrollida pädevust on sageli seadustes selguse huvides otsesõnu väljendatud, ei pea see alati nõnda olema. See kohustus lasub riigivõimu teostavatel institutsioonidel vahetult põhiseaduse alusel ka siis, kui seda ei ole sätestatud seaduses või alamalseisvas aktis. (p 10) Nõnda peab täitevvõim veenduma, et tema tegevusel on seaduslik alus (vt nt PS § 87, milles on mitteammendavalt kindlaks määratud Vabariigi Valitsuse pädevus). Samuti peab haldusorgan haldusmenetlust alustades veenduma, et ta on pädev kavandatavat haldusakti või määrust andma või toimingut sooritama, kuna pädevusest kinnipidamine on õiguspärasuse eeldus. (p 9)


Riigikogu on eelnõude menetlusse võtmise ja neile juhtivkomisjoni määramise õiguse andnud RKKTS § 13 lõike 2 punktiga 4 Riigikogu juhatuse pädevusse. Riigikogu juhatus kasutab Riigikogu kui terviku pädevust, mille Riigikogu on talle seadusega andnud Riigikogu töö korraldamiseks ja Riigikogu haldamiseks. (p 12) Riigikogu juhatus täidab pädevuse kontrollimisega Riigikogule PS § 3 lõike 1 esimese lausega pandud kohustust. (p 13) RKKTS § 16 lõikega 4 on tagatud kõigi Riigikogu liikmete võimalus väljendada oma seisukohta eelnõu tagastamise kohta pädevuse puudumise tõttu. Veelgi enam, juhatuse otsus keelduda eelnõu menetlusse võtmisest pädevuse puudumise tõttu on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadustiku § 17 kohaselt Riigikohtus vaidlustatav. (p 12)

3-4-1-19-03 PDF Riigikohus 14.10.2003

Valimiskaebuse lahendamisel on Riigikohtu pädevuses üksnes asjassepuutuvate õigustloovate aktide ja välislepingute põhiseaduslikkuse kontrollimine. (p 7)


Valimiskaebuse lahendamisel on Riigikohtu pädevuses üksnes asjassepuutuvate õigustloovate aktide ja välislepingute põhiseaduslikkuse kontrollimine. Asjassepuutuv on säte, mis on asja lahendamisel otsustava tähtsusega, st kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui sätte põhiseadusele vastavuse korral. (p 7)


Rahvahääletuse tulemused saab kinnitada siis, kui on koostatud protokoll hääletustulemuste kohta ja on selgunud, et valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud ja esitatud kaebused on saanud lõpliku lahenduse Riigikohtus. Vabariigi Valimiskomisjon peab enne rahvahääletuse tulemuste väljaselgitamist kontrollima nimetatud tingimuste täitmist. (p 5) Valimiskaebuse lahendamisel on Riigikohtu pädevuses üksnes asjassepuutuvate õigustloovate aktide ja välislepingute põhiseaduslikkuse kontrollimine. Asjassepuutuv on säte, mis on asja lahendamisel otsustava tähtsusega, st kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui sätte põhiseadusele vastavuse korral. (p 7)


Rahvahääletuse tulemused saab kinnitada siis, kui on koostatud protokoll hääletustulemuste kohta ja on selgunud, et valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud ja esitatud kaebused on saanud lõpliku lahenduse Riigikohtus. Vabariigi Valimiskomisjon peab enne rahvahääletuse tulemuste väljaselgitamist kontrollima nimetatud tingimuste täitmist. (p 5)

3-4-1-17-03 PDF Riigikohus 03.10.2003

Rahvahääletusel realiseeritav subjektiivne õigus on õigus hääletada. Kui kaebaja leiab, et ta ei saanud oma subjektiivset õigust realiseerida seetõttu, et tal ei lubatud hääletamisel oma isikut tõendada Eesti Komitee Kodakondsusameti väljastatud kodaniku isikutunnistusega, siis peab ta tõendama, et tal ei olnud hääletamisel oma isiku tõendamiseks teisi võimalusi kui esitada nimetatud isikutunnistus.(p 12)


Riigikohus võib kontrollida, kas isiku subjektiivseid õigusi on rikutud, ka juhul, kui ei ole järgitud astmelist kaebekorda valimiskomisjonide süsteemis. (p 10)

3-4-1-12-03 PDF Riigikohus 29.09.2003

Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste või toimingute peale saab esitada kaebuse Riigikohtule, vaatamata sellele, et Vabariigi Valimiskomisjon ei ole seda kaebust eelnevalt läbi vaadanud. (p 8) Rahvahääletusele pandud ning hääletamissedelile kantud seaduseelnõu ja küsimuse sõnastuse vaidlustamisel, mille otsustas Riigikogu, ei vaidlustata sisuliselt mitte Vabariigi Valimiskomisjoni, vaid Riigikogu otsust. (p 10)


Välislepingu põhiseadusele vastavuse kontrolli saavad otse Riigikohtult taotleda ainult õiguskantsler ning esimese ja teise astme kohtud. Seetõttu ei saa Riigikohus läbi vaadata eraisiku taotlust tunnistada Euroopa Liiduga ühinemise leping põhiseadusega vastuolus olevaks. (p 12)


Lootus, et jõustunud õigusakti õigusvastasus kõrvaldatakse õigusakti muutmise või selle üle järelevalve teostamise teel, ei saa iseenesest olla kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist õigustavaks asjaoluks. (p 11)


Rahvahääletusele pandud ning hääletamissedelile kantud seaduseelnõu ja küsimuse sõnastuse vaidlustamisel, mille otsustas Riigikogu, ei vaidlustata sisuliselt mitte Vabariigi Valimiskomisjoni, vaid Riigikogu otsust. (p 10)

III-4/1-3/93 PDF Riigikohus 06.09.1993

Rahvuslik-territoriaalse autonoomia küsimused ei kuulu kohaliku elu küsimuste hulka ning on seetõttu väljaspool kohaliku omavalitsuse pädevust. Rahvahääletuse korraldamine kohaliku omavalitsuse poolt neis küsimustes on vastuolus põhiseaduse § 154 lg-ga 1. Rahvuslik-territoriaalse autonoomia põhiseaduses nimetamata jätmine tähendab, et rahvuslik-territoriaalne autonoomia on vastuolus põhiseaduse mõttega.

III-4/1-2/93 PDF Riigikohus 11.08.1993

Rahvuslik-territoriaalse autonoomia küsimused ei kuulu kohaliku elu küsimuste hulka ning on seetõttu väljaspool kohaliku omavalitsuse pädevust. Rahvahääletuse korraldamine kohaliku omavalitsuse poolt neis küsimustes on vastuolus põhiseaduse § 154 lg-ga 1. Rahvuslik-territoriaalse autonoomia põhiseaduses nimetamata jätmine tähendab, et rahvuslik-territoriaalne autonoomia on vastuolus põhiseaduse mõttega.

Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json