/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 24| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-4-1-17-10 PDF Riigikohus 30.11.2010
KOKS § 18 lg 1 p 6 ja § 19 lg 2 p 1 sätestavad ametikohtade ühitamise keelu, mis teenib kohaliku omavalitsuse funktsioonide ja vastutuse lahususe organisatsioonilist tugevdamist nende ohtude vastu, mis võivad tuleneda ametikoha ja mandaadi ühitamisest esinduskogus. Tegemist on legitiimse eesmärgiga, mille saavutamiseks puuduvad muud vahendid peale vallavalitsusse asunud volikogu liikme volituste peatumise ja valla teenistusse ametnikuna asunud volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise. Valla- või linnavalitsuse liikme ning valla- või linnaametniku erinev kohtlemine on õigustatud sellega, et valitsuse liige kannab poliitilist vastutust volikogu ees, valla- või linnavalitsuse ametnik aga teenistusalast vastutust avaliku teenistuse seaduse järgi. (p 27) Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste peatamiseks vajalik valimiskomisjoni kaks otsustust. Ühega lõpetatakse volikogu liikme volitused, teisega antakse asendusliikmele volitused. (p 14)
KOKS § 20 lg 2 seostab asendusliikme volituste alguse valimiskomisjoni otsusega, mis on juriidiline fakt, millest tekivad asendusliikme volitused. (p 20) Valimiskomisjoni otsuse põhjendavas osas oleks õiguslikult korrektne konstateerida millisel KOKS §-s 18 nimetatud alusel on volikogu liikme volitused ennetähtaegselt lõppenud, samuti tema asemele seetõttu asendusliikme määramine. Ka juhul, kui valimiskomisjon on otsuse resolutsioonis võtnud vastu otsustuse, et volikogu liikme volitused on lõppenud ennetähtaegselt, ei oma selline otsustus volikogu liikme volitusi lõpetava juriidilise fakti tähendust. (p 21) Valla- või linnasekretärile KOKS § 18 lg-ga 3 pandud informeerimiskohustuse eesmärgiks on teavitada valimiskomisjoni asjaoludest, mis on kaasa toonud volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise selleks, et komisjon saaks määrata asendusliikme. (p 22) Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus seostab volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise sama seaduse § 18 lg-s 1 nimetatud juriidilise faktiga ega näe ette volikogu liikme volituste ennetähtaegset lõpetamise valimiskomisjoni otsusega. Seega lõpevad volikogu liikme volitused KOKS § 18 lg-s 1 nimetatud juriidilise fakti korral automaatselt. Selline regulatsioon tagab, et volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine ei sõltu valimiskomisjoni tegevusest või tegevusetusest, valimiskomisjonil puudub võimalus mõjutada näiteks süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral volikogu liikme volituste lõppemist ega volituste lõppemise aega. (p 18) KOKS § 20 lg 4 esimene lause on ebatäpne osas, milles viidatakse KOKS §-s 18 ette nähtud otsusele, kuna KOKS §-s 18 ei nimetata ühtegi valimiskomisjoni otsust ega seostata volikogu liikme volituste ennetähtaegset lõppemist valimiskomisjoni otsusega. (p 19)
3-4-1-32-09 PDF Riigikohus 21.12.2009
Käesoleval juhul on Vabariigi Valimiskomisjon vaidlustatud otsuse teinud talle KOVVS § 14 lõikes 7 ja § 17 lõikes 1 antud järelevalvepädevust kasutades ja see otsus puudutab valimiskomisjonide töökorraldust. Otsus on tehtud linnavolikogu liikmete ja linna valimisõiguslike isikute valimisõiguste kaitseks, et demokraatlikult valitud esinduskogu töö saaks võimalikult kiirelt käivitatud. Isiku õigust osaleda linnavolikogu töös ei mõjuta linna valimiskomisjoni esimehe volituste peatamine. (p 7)
Valimiskomisjoni esimehe volituste peatamine ei muuda võimatuks volikogu istungi kokkukutsumist KOKS § 43 lõikes 1 ettenähtud korras. Kui linna valimiskomisjoni esimees ei saa oma ülesandeid täita, asendab teda aseesimees, kelle KOVVS § 19 lõike 4 kohaselt valib valimiskomisjon oma liikmete hulgast. (p 9) Riigikohus on otsustanud, et kui isik, kes on pädev volikogu istungit kokku kutsuma, ignoreerib KOKS § 43 lõike 4 alusel esitatud vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekut kutsuda nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks kokku volikogu istung, siis on volikogul õigus koguneda ka omaalgatuslikult (vt Riigikohtu 02.07.2004 otsuse kohtuasjas nr 3-4-1-16-04 punkti 14). Volikogul on õigus koguneda omaalgatuslikult ka siis, kui valimiskomisjoni esimees või tema asendaja ei täida talle pandud kohustust kutsuda kokku volikogu esimene istung. Rahva poolt valitud esindusorgani põhiseaduslike ülesannete täitmine ei saa sõltuda ühe isiku meelevaldsest tegevusest või tegevusetusest (vt Riigikohtu 16.04.2004 otsuse kohtuasjas nr 3-4-1-12-04 punkti 21). (p 10)
3-4-1-15-09 PDF Riigikohus 26.06.2009
Hääletamissedelite kehtetuks tunnistamine ei too vahetult kaasa kohustust korraldada kordushääletamine. EPVS § 71 lõike 1 kohaselt tuleb kordushääletamise korraldamiseks esmalt tunnistada hääletamistulemus kehtetuks. PSJKS § 46 lõige 2 annab Riigikohtule volituse tunnistada hääletamistulemuse valimisjaoskonnas kehtetuks, kui õigusrikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemust oluliselt. (p 20) Hääletamistulemust võib oluliselt mõjutada see, kui õigusrikkumise puudumisel oleks hääletamistulemus olnud või võinud olla oluliselt teistsugune. Käesolevas asjas ei ole pitsatijäljendi puudumine mõjutanud valija hääletamisotsust. Nende hääletamissedelitega ei ole üritatud valimistulemust ebaseaduslikult moonutada. Kuna Euroopa Parlamendi valimised toimuvad ühes üleriigilises valimisringkonnas, siis ei avalda peaaegu kõigi ühe valla ühes valimisjaoskonnas antud hääletamissedelite kehtetuks tunnistamine olulist mõju hääletamistulemusele. Kogu riigis (valimisringkonnas) kehtetuks tunnistatud sedeleid on kehtivate sedelitega võrreldes üldist hääletamistulemust oluliselt mittemõjutav kogus. (p 21)
EPVS § 57 lõike 8 punkt 1 on sõnastuselt selge ja ühemõtteline. Selline norm aitab kõige paremini tagada õigusselgust, õiguslike tagajärgede ennustatavust, õiguskindlust. Lisaks on EPVS § 57 lõike 8 punktil 1 kaalukas eesmärk välistada valimistulemuse mõjutamine teadmata päritolu hääletamissedelitega või sedelitega, mis ei ole hääletamistulemuse kindlakstegemisel arvesse võetavate hääletamissedelite hulka sattunud selleks ettenähtud ajal. Valimiskomisjonid peavad sellisest normist lähtuma ja seda kohaldama. Valimiskomisjonid ei või anda sellele normile tekstiga vastuolus olevat tõlgendust ja selle tulemusena jätta normi kohaldamata. Vastupidiselt tegutsedes seaksid valimiskomisjonid end sisuliselt seadusandja asemele. (p 17)
3-4-1-1-07 PDF Riigikohus 07.02.2007
Kaebust lahendav valimiskomisjon ei ole kammitsetud kaebuse argumentidega, kui komisjoni liige seab kaebuse lahendamisel arutlusele olulised rikkumised. (p 13) Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus sätestab valimiskomisjoni juhtimise korralduse nii ajaks, mil komisjoni saab juhtida valla- või linnasekretär, kui ka ajaks, mil valla- või linnasekretär seda teha ei saa. (p 16) Kuna valimiskomisjoni juhtimise korraldus on kindlaks määratud seadusega, siis ei lähe valla- või linnasekretäri teenistussuhte peatumise ajaks valla- või linnasekretäri ülesanded valimiskomisjoni esimehena KOKS § 55 lg 5 alusel üle tema asendajale. Valla või linna valimiskomisjoni esimehe ülesandeid pole võimalik täita ka KOVVS § 15 lg 7 alusel. Muu isiku osalemine valimistoimingutes ei hõlma osalemist valimiskomisjoni otsuste tegemisel ega valimiskomisjoni koosoleku juhatamist. (p 17)
3-4-1-15-06 PDF Riigikohus 27.12.2006
Kohaliku omavalitsuse volikogu akti õiguspärasuses, ka juhul kui see akt on aluseks valimiskomisjoni otsusele või toimingule, tuleb selgusele jõuda eelkõige halduskohtumenetluse või ka maavanema järelevalvemenetluse raames.
3-4-1-11-06 PDF Riigikohus 29.09.2006
VVS
Vabariigi Valimiskomisjon peab Vabariigi Presidendi valimiskogu liikmete registreerimisel kontrollima, kas talle registreerimiseks esitatud valimiskogu liige vastab seadusega sätestatud nõuetele. Vabariigi Valimiskomisjon peab vajaduse korral hindama ka seda, kas kohaliku omavalitsuse volikogu otsus, millega Vabariigi Presidendi valimiskogusse valiti volikogu esindaja, on õiguspärane. Volikogu otsuste selline kontrollimine ei tähenda järelevalve teostamist volikogu otsuste üle VVS § 85 mõttes ega sekkumist maavanema pädevusse. Valimiskomisjon hindab volikogu otsuseid nendes piirides, mis on vajalikud valimiskogu liikme registreerimiseks. Hinnangu tulemuseks on volikogu otsusega nõustumine ja volikogu esindaja registreerimine valimiskogu liikmeks või volikogu otsusega mittenõustumine ja volikogu esindaja valimiskogu liikmeks registreerimata jätmine. (p 12) Kui volikogu koosseis, kes omas tegelikku võimalust osaleda volikogu istungil Vabariigi Presidendi Valimiskogu liikme valimiseks korraldatud hääletusel, kujunes valimiskomisjoni ebaseaduslike otsuste alusel, siis ei saa hääletamistulemust lugeda kooskõlas olevaks põhiseaduse §-st 1 tuleneva demokraatia põhimõttega. (p 28)
Vabariigi Valimiskomisjon peab Vabariigi Presidendi valimiskogu liikmete registreerimisel kontrollima, kas talle registreerimiseks esitatud valimiskogu liige vastab seadusega sätestatud nõuetele. Vabariigi Valimiskomisjon peab vajaduse korral hindama ka seda, kas kohaliku omavalitsuse volikogu otsus, millega Vabariigi Presidendi valimiskogusse valiti volikogu esindaja, on õiguspärane. Hinnangu tulemuseks on volikogu otsusega nõustumine ja volikogu esindaja registreerimine valimiskogu liikmeks või volikogu otsusega mittenõustumine ja volikogu esindaja valimiskogu liikmeks registreerimata jätmine. (p 12)
KOKS § 44 lg 1 ei anna olukorras, kus volikogu esimehe juhatusel toimub volikogu istung, kellelegi teisele õigust juhatada volikogu istungit. Sellist õigust ei anna ega saagi anda ka linna põhimääruse säte, mille kohaselt volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ning et volikogu esimeest asendava aseesimehe määrab volikogu esimees. Ka ei näe seadus ette võimalust, et volikogu liikmetest osa lahkub istungilt ja jätkab pärast seda volikogu istungit volikogu aseesimehe või mõne teise isiku juhatusel. (p 20) Küll on võimalik aktsepteerida kohaliku omavalitsuse volikogu istungi jätkamist olukorras, kui valla põhimääruse järgi istungi juhatamiseks pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt ning volikogu liikmetel oma õiguste kaitseks volikogu esimehe meelevaldse tegevuse vastu muud tõhusad võimalused (vt Riigikohtu 27.06.2001 otsust nr 3-3-1-35-01). Selles olukorras tähendanuks teistsugune seisukoht seda, et ühe isiku meelevaldsest tegevusest istungi juhatamisel oleks sõltunud vallavolikogu tegutsemisvõimetuks osutumine ja selle liikmete volituste lõpetamine. (p 21)
3-4-1-10-06 PDF Riigikohus 21.09.2006
KOVVS § 15 lg 2 määratleb selgelt, ühemõtteliselt ja erandeid keelavalt valimiskomisjoni otsustusvõime. Kui valimiskomisjoni koosolekust ei võta osa valimiskomisjoni esimees ega aseesimees ei vasta koosolek KOVVS § 15 lg 2 nõuetele. Vastupidist järeldust ei saa teha ka KOVVS § 15 lõikest 1. Nimetatud säte reguleerib üksnes komisjoni koosoleku kokkukutsumise korda. Ka komisjoni noorima liikme kokku kutsutud koosoleku otsustusvõime määratakse kindlaks KOVVS § 15 lg 2 alusel. (p 9)
3-4-1-7-06 PDF Riigikohus 09.05.2006
Linnapea kohalt tagasiastumisel lõpevad isiku volitused linnapeana ning seega kaob KOKS § 19 lg 2 p-s 1 sätestatud volikogu liikme volituste peatumise alus. Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Seetõttu on valimiskomisjonil õigus taastada isiku volitused volikogu liikmena ja lõpetada asendusliikme volitused.(p 9)
Linnapea ametist vabastamine jõustub KOKS §-s 46^1 kehtestatud korras ning linna valimiskomisjon ei vabasta linnapead ametist. Seetõttu ei sõltu linnapea ametist vabastamine ning linnapea asendaja määramine linna valimiskomisjoni toimingutest või otsustest. (p 9) Pärast volikogu esimehe valimist KOKS § 44 lõikes 3 sätestatud korras, ei ole aseesimehe või aseesimeeste, samuti järgnevate esimeeste valimise korraldamine enam valla või linna valimiskomisjoni pädevuses. Valimiskomisjoni liikmed võivad küll osaleda esimehe ja aseesimehe valimiste korraldamisel, kuid mitte valimiskomisjoni liikme staatuses. Samuti ei saa sellisel juhul esimehe ja aseesimehe valimise korraldamist lugeda valimiskomisjoni toiminguks ning valimistulemuste kinnitamine linna valimiskomisjoni otsusega on vastuolus KOKS § 44 lõikega 3. (p 10)
Linnapea ametist vabastamine jõustub KOKS §-s 46^1 kehtestatud korras ning linna valimiskomisjon ei vabasta linnapead ametist. Seetõttu ei sõltu linnapea ametist vabastamine ning linnapea asendaja määramine linna valimiskomisjoni toimingutest või otsustest. Linnapea kohalt tagasiastumisel lõpevad isiku volitused linnapeana ning seega kaob KOKS § 19 lg 2 p-s 1 sätestatud volikogu liikme volituste peatumise alus. (p 9)
3-4-1-2-06 PDF Riigikohus 27.03.2006
Vabariigi Valimiskomisjonil puudub pädevus otsuse tegemiseks valla või linna valimiskomisjoni (ainu)pädevusse kuuluvas volikogu liikme volituste peatamise küsimuses. Vastavalt KOVVS § 20 lg-le 1 on valla ja linna valimiskomisjoni pädevuses täita lisaks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses mainituile ka muid seadustest tulenevaid ülesandeid. KOKS § 20 lg 3 kohaselt kuulub volikogu liikme volituste peatamine valla või linna valimiskomisjoni pädevusse. Vabariigi Valimiskomisjoni ning maakonna valimiskomisjoni pädevus on sätestatud KOVVS §-des 17 ja 18. Nimetatud sätted ei näe ette nende komisjonide pädevust teha otsuseid seadusega valla või linna valimiskomisjoni pädevusse antud küsimustes, sealhulgas ka volikogu liikme volituste peatamise otsustamisel. (p 8)
3-4-1-32-05 PDF Riigikohus 22.11.2005
KOVVS § 14 lõike 10 eesmärk on eelkõige tagada, et valimiskomisjoni liige täidaks oma ülesandeid erapooletult. Selles asjas ei ole tõendatud, et valimiskomisjoni liikmeks mitteolev Riigikogu Kantselei valimiste osakonna juhataja M. Pilving oleks komisjoni otsuse projekti koostades Vabariigi Valimiskomisjoni liikmeid kaebuse suhtes otsuse langetamisel selliselt mõjutanud, et nad tegid otsuse erapoolikult. Kolleegiumil ei ole ka põhjendatud kahtlusi, et niisuguse mõjutamisega oli tegemist. Vabariigi Valimiskomisjoni sekretariaati kuuluvate ametnike ettepanekud ei ole Vabariigi Valimiskomisjonile siduvad. (p 12)
3-4-1-27-05 PDF Riigikohus 14.11.2005
KOVVS § 6^1 sätestab poliitilise välireklaami keelu: "Üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku, valimisliidu või valimisliidu nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud." (p 11) KOVVS § 6^1 sõnastusest nähtuvalt eeldab esimene teokoosseis, et ilmselgelt reklaamitaks üksikkandidaati, erakonda või erakonna nimekirjas kandideerivat isikut, valimisliitu või valimisliidu nimekirjas kandideerivat isikut. (p 15) Teine teokoosseis on esimese erijuhtum ja eeldab, et keelatud ajal ja keelatud kohas reklaamitakse valimiskampaanias osaleja logot või muud eraldusmärki. Logo või muu eraldusmärgi puhul on keelatud reklaamiga tegemist ka siis, kui reklaamis kasutatu on logost või must eraldusmärgist küll mõneti erinev, kui viimasega siiski äravahetamiseni sarnane. Muuks KOVVS §-s 6^1 nimetatud eraldusmärgiks, mida aktiivse agitatsiooni ajal ei tohi kasutada poliitilises välireklaamis, on ka erakonna tunnuslause. Sarnasus peab olema piisav, et tuvastada muu eraldusmärgi keelatud kasutamine. (p 16) Kolmandaks koosseisuks on nende programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel. (p 12) Neljas teokoosseis on sõnastatud määratlemata õigusmõiste abil. See tähendab, et keelatud poliitiline välireklaam, mis pole hõlmatud esimese kolme koosseisuga, on hõlmatud neljandaga. (p 13) Nii keelab KOVVS § 6^1 muu poliitilise välireklaami aktiivse agitatsiooni ajal. Muu keelatud poliitiline välireklaam KOVVS § 6^1 mõttes võib seisneda ka selles, et aktiivse agitatsiooni ajal reklaamitakse toodet välireklaami abil viisil, mis on ühemõtteliselt seostatav nendel valimistel kandideerijatega. (p 18)
Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses on tema kasutada olevate andmete põhjal tuvastada, kas tegemist oli poliitilise välireklaamiga, ning võtta seisukoht selle kohta, kas rikkumine oluliselt mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi (vt Riigikohtu 9. novembri 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-26-05). Valimiskomisjon peab rakendama uurimisprintsiipi sellisel viisil ja sellises ulatuses, mida võimaldab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega kehtestatud kolmepäevane kaebuse läbivaatamise tähtaeg. (p 9)
3-4-1-26-05 PDF Riigikohus 09.11.2005
Kui Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et Tallinna maanteel oli keelatud poliitiline välireklaam KOVVS § 6^1 mõttes, siis peab valimiskomisjon võtma seisukoha ka küsimuses, kas see mõjutas või võis oluliselt mõjutada hääletamistulemusi. (p 10)
Igasugune agitatsioon on suunatud hääletamistulemuste mõjutamisele. Kuid agitatsioon ei pruugi viia soovitud tulemustele. Vabariigi Valimiskomisjon peab ise võtma seisukoha selle kohta, kas keelatud agitatsioon hääletamisruumis oluliselt mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi. Komisjon pole seda teinud. (p 8)
Vabariigi Valimiskomisjon ei saa poliitilisele välireklaamile kehtestatud piirangute rikkumise ja häälte ostmise väärteoasjades süütegusid menetleda ja karistada. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses on aga tema kasutada olevate andmete põhjal tuvastada, kas tegemist oli poliitilise välireklaamiga ja kas häälte ostmist esines, ning võtta seisukoht selle kohta, kas rikkumine oluliselt mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi. (p 9)
3-4-1-25-05 PDF Riigikohus 08.11.2005
KOVVS § 46 lõikes 5 sätestatu eesmärgiks on hääletuskasti ja valimisdokumentide puutumatuse tagamine. See, kuidas seda eesmärki täita, on jaoskonnakomisjoni töökorralduse ja jaoskonnakomisjoni liikmete vahelise kokkuleppe küsimus. (p 11)
Vabariigi Valimiskomisjoni 1. juuli 2005. a määruse nr 6 punkti 2 lõige 2 lubab vaatlejal jälgida kõiki valimistoiminguid. (p 14) Nimetatud Vabariigi Valimiskomisjoni määruse sätet tuleb tõlgendada koosmõjus sama määruse punkti 2 lõikega 5, mille kohaselt vaatleja ei või segada valimiskomisjoni tööd ega osaleda valimiskomisjoni pädevuses olevates toimingutes. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 46 lõige 5 sätestab, et jaoskonnakomisjon hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. (p 15) Seega ei ole neil õigus minna ajal, mil valimisjaoskond on suletud, omal algatusel koos jaoskonnakomisjoni liikmega kontrollima, kas eelhääletusel kasutatud hääletuskasti puutumatus on tagatud ning kas hääletamisruumi pitser on alles, et sekkuda hääletamiskasti ja valimisdokumentide hoidmise tingimuste kontrollimisel valimiskomisjoni pädevuses olevatesse toimingutesse. (p 14)
3-4-1-24-05 PDF Riigikohus 08.11.2005
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses ette nähtud valimiskaebuste menetlus ei ole suunatud üksnes kaebuste vormilisele läbivaatamisele valimiskomisjonide poolt. Selle menetluse eesmärgiks on tagada valimistel osalevate isikute õiguste tõhus ja tegelik kaitse, samuti nii nende isikute kui avalikkuse usaldus valimisprotseduuri ja kaebemenetluse ning valimistulemuste kindlakstegemise seaduslikkuse ja kontrollitavuse vastu. Valimiskomisjonide tegevuse suhtes saab analoogia korras kohaldada haldusmenetluse seadust. Sellest tuleneb, et valimiskomisjonid peavad välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. (p 11)
Valimiskaebuse puhul, milles esitatakse väiteid võimalike rikkumiste kohta hääletamisel või valimistulemuste kindlakstegemisel, ei pea alati tuvastama, et konkreetne rikkumine mõjutas valimistulemust olulisel määral. Vabariigi Valimiskomisjonil on KOVVS § 64 lõike 6 punkti 3 järgi õigus tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas või vallas või linnas kehtetuks ning korraldada kordushääletamine ka juhul kui seaduserikkumine üksnes võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. Seaduserikkumise tuvastamisel ei ole Vabariigi Valimiskomisjonile siduv paralleelselt toimuda võiv kriminaal- või väärteomenetlus, kuna selle raames otsustatakse vaid konkreetsete isikute vastutuse küsimus. Seega peab komisjon ise tuvastama vajalikud asjaolud. Seaduserikkumise tuvastamiseks piisab, kui kaebust lahendaval komisjonil tekib asja materjalide põhjal piisav mõistlik kahtlus, et valimisseadust rikuti. Asjaolud, mis annavad alust arvata, et valimiskasti sisu puutumatuse nõuet on rikutud, võivad olla piisavad mõistliku kahtluse tekkeks. (p 12)
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses, Vabariigi Valimiskomisjoni 12. septembri 2005. a määruses nr 9 ega muus õigusaktis ei ole ette nähtud kohustust pitseerida ruum, kus asub hääletamiskast. Samas on jaoskonnakomisjon kohustatud KOVVS § 46 lõike 5 järgi tagama, et hääletamiskasti ja valimisdokumente hoitaks eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. Kui jaoskonnakomisjon on sel eesmärgil otsustanud ruumi ukse pitseerida ja seda ongi tehtud, osutab pitseri eemaldamine enne valimispäeva sellele, et hääletamiskasti puutumatus ei pruugi olla tagatud, ning võib seega viidata ka KOVVS § 46 lõike 5 rikkumisele. (p 13)
Vabariigi Valimiskomisjon oleks pidanud talle seadusega antud menetluse aja piires välja selgitama asjas olulist tähendust omavad asjaolud selleks vajadusel omal algatusel tõendeid kogudes. (p 17) Nt asjaolu, et jaoskonnakomisjoni esimees ei ole fikseerinud nõuetekohaselt hääletamiskasti ja valimisdokumentide olukorda, ei saa olla ainsaks põhjenduseks, jätmaks hindamata kaebuse esitaja väited, et jaoskonnakomisjoni esimees kinnitas valimiskasti avamise fakti ja teavitas sellest Sillamäe Linna Valimiskomisjoni esimeest, kes omakorda kutsus valimisjaoskonda välja politsei. Vabariigi Valimiskomisjon ei ole tuvastanud, et jaoskonnakomisjoni esimees jättis seadusevastaselt koostamata Vabariigi Valimiskomisjoni 12. septembri 2005. a määruse nr 9 punkti 23 lõikes 7 nimetatud akti. Asja materjalidest ei nähtu, et Vabariigi Valimiskomisjon oleks jaoskonnakomisjoni esimehe ja Sillamäe Linna Valimiskomisjoni esimehe ära kuulanud või nende komisjonide seisukohta küsinud. (p 15) Asjaolu, et hääletamiskastis olnud sedelite arv on kooskõlas välja antud sedelite arvuga, ei ole samuti ainuüksi piisav, lükkamaks ümber kaebuse esitaja väiteid valimiskasti avamise kohta. Kindel arv valimissedeleid võidi asendada samasuguse arvu võltsitud sedelitega. (p 16)
3-4-1-18-05 PDF Riigikohus 04.11.2005
KOVVS § 64 lg 1 annab üksikisikule, kandidaadile, erakonnale ja valimisliidule võimaluse vaidlustada valimiste jaoskonnakomisjoni otsust või toimingut, sh tegevusetust, mis rikub tema õigusi. Vaidlustatav akt või toiming võib mõnel juhul rikkuda kaebuse esitaja õigusi sellest hoolimata, et akti andja või toimingu sooritaja seadust ei riku. Selline olukord võib tekkida, kui valimiste jaoskonnakomisjon on vastavalt KOVVS §-le 54 kindlaks teinud hääletamistulemused, kuid valimised on toimunud tingimustes, mis pole seadusega kooskõlas. Sellist võimalust kinnitavad ka KOVVS § 17 lg 2 p 4 ja § 67 lg 1, mis sätestavad Vabariigi Valimiskomisjoni õiguse tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas või linnas kehtetuks ning korraldada kordushääletamine, kui seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. (p 8) Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei näe valimiskaebuste lahendamisel ette abstraktset normikontrolli. (p 14)
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei näe valimiskaebuste lahendamisel ette abstraktset normikontrolli. (p 14)
KOVVS §-ga 61 keelatud poliitilise välireklaami mõju hääletamistulemustele saab hinnata eeskätt hääletamistulemuste vaidlustamisel. (p 13)
KOVVS § 22 järgi on jaoskonnakomisjoni ülesanne korraldada hääletamine ja teha kindlaks hääletamistulemused valimisjaoskonnas ning täita muid valimisseadusest tulenevaid ülesandeid. Seadus ei anna jaoskonnakomisjonile õigust valimispäeval "uksi sulgeda", kui komisjon leiab, et valimised toimuvad olukorras, kus valimisi ei saa pidada seaduslikeks. Jaoskonnakomisjonile sellise pädevuse omistamine võib tekitada kaose valimistel ning rikkuda valimistel osalejate õigusi. Ka ei ole jaoskonnakomisjonidest kõrgemalseisvatel valimiskomisjonidel käesolevas kaasuses kirjeldatud asjaoludel pädevust muuta valimispäeva. Vastavalt KOVVS §-le 2 on volikogu valimispäevaks valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. (p 10) Õigus tunnistada hääletamistulemused kehtetuks on Vabariigi Valimiskomisjonil ka järelevalvepädevuse teostamise korras KOVVS § 17 lg 2 p 4 alusel, kui ilmneb, et seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. Sellist järelevalvepädevust on aga võimalik kasutada kuni volikogu liikmete registreerimiseni. Pärast volikogu liikmete registreerimist saab Vabariigi Valimiskomisjon KOVVS § 17 lg 7 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 41 lg 1 alusel üksnes esitada Riigikohtule protesti valla või linna valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks osas, millega registreeriti isik volikogu liikmeks, kui on ilmnenud, et see volikogu liige ei vasta KOVVS § 5 lg-tes 5 või 6 ettenähtud nõuetele. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega pole kaebemenetlust ja Vabariigi Valimiskomisjoni protestiõigust piisavalt reguleeritud. (p 13)
3-4-1-21-05 PDF Riigikohus 04.11.2005
Riigikohtule saab PSJKS § 37 lõike 1 alusel valimiskaebuse esitada isik, kelle subjektiivseid õigusi on rikutud, ning kaebus tuleb rahuldada, kui valimiskomisjoni otsus või toiming rikub isiku subjektiivseid õigusi (vt näiteks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-18-02 - RT III, 2002, 34, 366, p 9). (p 8) Üldiste väidete käsitlemine ei kuulu tulenevalt PSJKS § 37 lõikest 1 valimiskaebuse läbivaatamisel Riigikohtu pädevusse (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. märtsi 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-5-03 - RT III 2003, 8, 82, p 9). (p 10) Riigikohus saab kaebuse läbi vaadata ainult nende põhjenduste ja väidete osas, mida käsitleti nii maakonna valimiskomisjonis kui Vabariigi Valimiskomisjonis (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-15-02 - RT III 2002, 30, 327 ja 13. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-17-02 - RT III 2002, 32, 346 ning 2. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-16-03 - RT III 2003, 29, 300). (p 11)
KOVVS § 15 lõikes 4 ette nähtud valimiskomisjoni koosoleku protokolliga tutvumise õiguse rikkumine ei too kaasa sellel koosolekul vastu võetud otsuste ebaseaduslikkust. (p 16)
Ühe liikme puudumine Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekult ei muuda valimiskomisjoni KOVVS § 15 lõike 2 kohaselt otsustusvõimetuks. (p 14) Riigikohus saab kaebuse läbi vaadata ainult nende põhjenduste ja väidete osas, mida käsitleti nii maakonna valimiskomisjonis kui Vabariigi Valimiskomisjonis (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-15-02 - RT III 2002, 30, 327 ja 13. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-17-02 - RT III 2002, 32, 346 ning 2. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-16-03 - RT III 2003, 29, 300). (p 11)
3-4-1-17-05 PDF Riigikohus 30.09.2005
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ei anna valimiskomisjonile võimalust tühistada valimisliidu ja selle nimekirja kandidaatide registreerimise otsuseid. KOVVS § 35 lg 2 järgi lõpeb kandidaatide registreerimiseks esitamine valimispäevale eelneval 40. päeval kell 18.00. Siit tulenevalt ei saa pärast seda päeva tagasi võtta kandideerimisdokumente ega valimisliidu registreerimise avaldust. (p 9)
KOVVS § 37 lg 2 neljas lause sätestab, et numbrite andmise järjekord erakondade ja valimisliitude vahel ning üksikkandidaatide vahel selgitatakse liisuheitmisega. Liisuheitmise tulemus on juhuslik ega saa sõltuda erakonna, valimisliidu või üksikkandidaadi nimest. (p 11)
D. Klenskil ja S. Tšerepanovil oli põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 13. septembri 2005. a otsusega tunnustatud õigus moodustada valimisliit "Spisok Klenskogo" ja sellest õigusest tulenev õigus esitada registreerimiseks selle valimisliidu kandidaatide nimekiri. Kuid D. Klenski ja S. Tšerepanovi õigustele vastandub juba registreeritud valimisliidu "Klenski Nimekiri" nimekirja kantud isikute õigus kandideerida selles valimisnimekirjas. Need isikud on andnud nõusoleku kandideerida üksnes valimisliidus "Klenski Nimekiri". Seaduses puudub regulatsioon, mille kohaldamine võimaldaks tekkinud olukorda lahendada. Kolleegium on seisukohal, et põhiseaduspärane ja kõigi valimisprotsessis osalejate õigusi kõige vähem kahjustav on valimiskomisjoni leitud lahendus, mille järgi valimisliidu nime "Klenski Nimekiri" saab asendada nimega "Spisok Klenskogo" tingimusel, et nime muutmisega on nõus kõik "Klenski Nimekirjas" kandideerivad isikud ja selle liidu moodustajad. (p 9)
3-4-1-14-05 PDF Riigikohus 26.07.2005
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ei anna isikule õigust taotleda valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuses valimiskomisjoni liikme volituste peatamist ega pane kõrgemalseisvale valimiskomisjonile kohustust lahendada sellist taotlust. Õigus peatada madalamalseisva valimiskomisjoni liikme volitused kuulub kõrgemalseisva valimiskomisjoni järelevalvepädevusse, mida viimane omal äranägemisel teostab valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuse läbivaatamisel (KOVVS § 64 lg 6 p 1 ja § 65 lg 6 p 1) või mõnel muul ajendil (KOVVS § 14 lg 7). Seadus annab isikule oma rikutud õiguste jaluleseadmiseks tõhusa vahendi - taotleda valimiskomisjoni otsuse tühistamist või toimingu seadusevastaseks tunnistamist maakonna valimiskomisjonile, Vabariigi Valimiskomisjonile või Riigikohtule esitatud kaebuses (KOVVS §-d 62, 64, 65 ja 66). Sellise kaebuse olemusest tuleneb võimalus teha komisjonile ettepanek teha ettekirjutus seaduserikkumise kõrvaldamiseks, mitte aga nõue peatada valimiskomisjoni liikme volitused. Valimiskomisjoni liikme volituste peatamine ei sea jalule kaebuse esitaja õigusi ega ole ka käsitatav esialgse õiguskaitse vahendina. (p 10)
3-4-1-19-04 PDF Riigikohus 09.08.2004
KOKS § 44 lg 3 viimase lause üldisest tähendusest tulenevalt on volikogu esimehe ja aseesimehe valimiste korraldamine valla või linna valimiskomisjoni pädevuses alati, mitte üksnes volikogu uue koosseisu esimesel istungil (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. aprilli 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-12-04 punkt 23 - RT III 2004, 11, 129; 14. mai 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-13-04 punkt 25 - RT III 2004, 14, 172; 2. juuli 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-16-04 punkt 11 - RT III 2004, 22, 242). (p 10)
KOKS § 44 lg 3 viimase lause üldisest tähendusest tulenevalt on volikogu esimehe ja aseesimehe valimiste korraldamine valla või linna valimiskomisjoni pädevuses alati, mitte üksnes volikogu uue koosseisu esimesel istungil (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. aprilli 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-12-04 punkt 23 - RT III 2004, 11, 129; 14. mai 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-13-04 punkt 25 - RT III 2004, 14, 172; 2. juuli 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-16-04 punkt 11 - RT III 2004, 22, 242). (p 10) KOKS § 52 lg 2 ja § 52 lg 1 p 2 ja p 3, mis reguleerivad volikogu tegutsemisvõimetuks lugemise tingimusi ja tagajärgi, ei ole kohaldatavad olukorras, kus volikogu esimehe valimistel rikuti seadusega ettenähtud korda. Neid sätteid tuleb kohaldada, kui volikogu pole ettenähtud aja jooksul suutnud valida esimeest. (p 13)
3-4-1-16-04 PDF Riigikohus 02.07.2004
Volikogu võib teatud tingimustel istungile koguneda ka siis, kui volikogu esimees keeldub volikogu istungi kokkukutsumisest vähemalt neljandiku volikogu koosseisu poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Volikogu omaalgatuslikku kogunemist istungile peab kolleegium võimalikuks näiteks siis, kui isik, kes on pädev volikogu istungit kokku kutsuma, ignoreerib KOKS § 43 lg 4 alusel esitatud vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekut kutsuda nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks kokku volikogu istung. (p 14)

Kokku: 24| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json