/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-4-1-32-09 PDF Riigikohus 21.12.2009
Käesoleval juhul on Vabariigi Valimiskomisjon vaidlustatud otsuse teinud talle KOVVS § 14 lõikes 7 ja § 17 lõikes 1 antud järelevalvepädevust kasutades ja see otsus puudutab valimiskomisjonide töökorraldust. Otsus on tehtud linnavolikogu liikmete ja linna valimisõiguslike isikute valimisõiguste kaitseks, et demokraatlikult valitud esinduskogu töö saaks võimalikult kiirelt käivitatud. Isiku õigust osaleda linnavolikogu töös ei mõjuta linna valimiskomisjoni esimehe volituste peatamine. (p 7)
Valimiskomisjoni esimehe volituste peatamine ei muuda võimatuks volikogu istungi kokkukutsumist KOKS § 43 lõikes 1 ettenähtud korras. Kui linna valimiskomisjoni esimees ei saa oma ülesandeid täita, asendab teda aseesimees, kelle KOVVS § 19 lõike 4 kohaselt valib valimiskomisjon oma liikmete hulgast. (p 9) Riigikohus on otsustanud, et kui isik, kes on pädev volikogu istungit kokku kutsuma, ignoreerib KOKS § 43 lõike 4 alusel esitatud vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekut kutsuda nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks kokku volikogu istung, siis on volikogul õigus koguneda ka omaalgatuslikult (vt Riigikohtu 02.07.2004 otsuse kohtuasjas nr 3-4-1-16-04 punkti 14). Volikogul on õigus koguneda omaalgatuslikult ka siis, kui valimiskomisjoni esimees või tema asendaja ei täida talle pandud kohustust kutsuda kokku volikogu esimene istung. Rahva poolt valitud esindusorgani põhiseaduslike ülesannete täitmine ei saa sõltuda ühe isiku meelevaldsest tegevusest või tegevusetusest (vt Riigikohtu 16.04.2004 otsuse kohtuasjas nr 3-4-1-12-04 punkti 21). (p 10)
3-4-1-1-07 PDF Riigikohus 07.02.2007
Kaebust lahendav valimiskomisjon ei ole kammitsetud kaebuse argumentidega, kui komisjoni liige seab kaebuse lahendamisel arutlusele olulised rikkumised. (p 13) Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus sätestab valimiskomisjoni juhtimise korralduse nii ajaks, mil komisjoni saab juhtida valla- või linnasekretär, kui ka ajaks, mil valla- või linnasekretär seda teha ei saa. (p 16) Kuna valimiskomisjoni juhtimise korraldus on kindlaks määratud seadusega, siis ei lähe valla- või linnasekretäri teenistussuhte peatumise ajaks valla- või linnasekretäri ülesanded valimiskomisjoni esimehena KOKS § 55 lg 5 alusel üle tema asendajale. Valla või linna valimiskomisjoni esimehe ülesandeid pole võimalik täita ka KOVVS § 15 lg 7 alusel. Muu isiku osalemine valimistoimingutes ei hõlma osalemist valimiskomisjoni otsuste tegemisel ega valimiskomisjoni koosoleku juhatamist. (p 17)
3-4-1-10-06 PDF Riigikohus 21.09.2006
KOVVS § 15 lg 2 määratleb selgelt, ühemõtteliselt ja erandeid keelavalt valimiskomisjoni otsustusvõime. Kui valimiskomisjoni koosolekust ei võta osa valimiskomisjoni esimees ega aseesimees ei vasta koosolek KOVVS § 15 lg 2 nõuetele. Vastupidist järeldust ei saa teha ka KOVVS § 15 lõikest 1. Nimetatud säte reguleerib üksnes komisjoni koosoleku kokkukutsumise korda. Ka komisjoni noorima liikme kokku kutsutud koosoleku otsustusvõime määratakse kindlaks KOVVS § 15 lg 2 alusel. (p 9)
3-4-1-32-05 PDF Riigikohus 22.11.2005
KOVVS § 14 lõike 10 eesmärk on eelkõige tagada, et valimiskomisjoni liige täidaks oma ülesandeid erapooletult. Selles asjas ei ole tõendatud, et valimiskomisjoni liikmeks mitteolev Riigikogu Kantselei valimiste osakonna juhataja M. Pilving oleks komisjoni otsuse projekti koostades Vabariigi Valimiskomisjoni liikmeid kaebuse suhtes otsuse langetamisel selliselt mõjutanud, et nad tegid otsuse erapoolikult. Kolleegiumil ei ole ka põhjendatud kahtlusi, et niisuguse mõjutamisega oli tegemist. Vabariigi Valimiskomisjoni sekretariaati kuuluvate ametnike ettepanekud ei ole Vabariigi Valimiskomisjonile siduvad. (p 12)
3-4-1-14-05 PDF Riigikohus 26.07.2005
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ei anna isikule õigust taotleda valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuses valimiskomisjoni liikme volituste peatamist ega pane kõrgemalseisvale valimiskomisjonile kohustust lahendada sellist taotlust. Õigus peatada madalamalseisva valimiskomisjoni liikme volitused kuulub kõrgemalseisva valimiskomisjoni järelevalvepädevusse, mida viimane omal äranägemisel teostab valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuse läbivaatamisel (KOVVS § 64 lg 6 p 1 ja § 65 lg 6 p 1) või mõnel muul ajendil (KOVVS § 14 lg 7). Seadus annab isikule oma rikutud õiguste jaluleseadmiseks tõhusa vahendi - taotleda valimiskomisjoni otsuse tühistamist või toimingu seadusevastaseks tunnistamist maakonna valimiskomisjonile, Vabariigi Valimiskomisjonile või Riigikohtule esitatud kaebuses (KOVVS §-d 62, 64, 65 ja 66). Sellise kaebuse olemusest tuleneb võimalus teha komisjonile ettepanek teha ettekirjutus seaduserikkumise kõrvaldamiseks, mitte aga nõue peatada valimiskomisjoni liikme volitused. Valimiskomisjoni liikme volituste peatamine ei sea jalule kaebuse esitaja õigusi ega ole ka käsitatav esialgse õiguskaitse vahendina. (p 10)
3-4-1-15-04 PDF Riigikohus 07.06.2004
Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 9 lg 2 näeb ette jaoskonnakomisjoni moodustamise enne Euroopa Parlamendi valimisi. Sama seaduse § 15 lg 1 järgi nimetab jaoskonnakomisjoni esimehe ja liikmed kohaliku omavalitsuse volikogu hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva. (p 7) Jaoskonnakomisjoni moodustamata jätmine rikub nii aktiivset kui ka passiivset valimisõigust Euroopa Parlamendi valimistel, sest hääletamise läbiviimine valimisjaoskonnas on võimatu. (p 8)

Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json