Kohtulahendite liigitus

Kokku: 10| Näitan: 1 - 10

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-4-1-16-09 PDF Riigikohus 22.12.2009
Volikogu valimiste korraldamine on kohaliku elu küsimuseks. Riigivõimu ülesanne on aga kehtestada volikogude valimiste korraldamiseks kogu riigi territooriumil ühtne raamistik, millest lähtudes erinevad kohaliku omavalitsuse üksused valimisi korraldavad (vt Riigikohtu 09.06. 2009 otsuses nr 3-4-1-2-09 punkti 33). Selline raamistik puudutab vahetult isikute valimisõiguste kasutamist ja arvestades nende õiguste olulisust demokraatlikus ühiskonnas peab nende kasutamise seisukohast olulised küsimused reguleerima seadusandja. Niisugune käsitlus lähtub PS § 3 lõike 1 esimesest lausest ja PS § 13 lõikest 2 tulenevast põhimõttest, et kõik põhiõiguste ja riigikorralduse seisukohalt olulised otsused peab langetama seadusandja. Valimisringkondade moodustamise regulatsiooni kehtestamine (mida ongi tehtud KOVVS § 8 lõike 1 teises lauses, § 8 lõikes 4 ja § 8 lõike 41 esimeses lauses) on seega riigielu küsimus. (p 35) Unitaarriigi põhimõttega läheks vastuollu olukord, kus omavalitsusüksused saaksid õiguse endale ise kehtestada oma võimuorganite moodustamise alused. (p 37) Ühe linnaosa huvide võimalik üleesindatus võrreldes mõne teise linnaosa huvide alaesindatusega volikogus ei sea neid huve esindada võivaid volikogu liikmeid oma otsuste tegemisel sõltuvusse riigivõimust. Valimisringkondade moodustamist reguleerides ei sekkuta omavalitsusüksuse volikogu iseseisvusesse kohaliku elu küsimuste lahendamisel. Enesekorraldusõigus kaitseb omavalitsusüksust aga selle eest, et riik ei sekkuks ebaproportsionaalsel viisil tema tegevusse kohaliku elu küsimuste otsustamisel. (p 39)
3-4-1-23-09 PDF Riigikohus 05.10.2009
Erakond volitab end esitama vallas või linnas KOVVS § 31 lõike 5 kohaselt volitatud esindaja(d). Kandideerimisdokumente ei saa esitada kandidaat ise, vaid seda teeb volitatud esindaja, vastavalt Vabariigi Valimiskomisjoni 7. juuli 2009. aasta määruse nr 17 "Kandidaatide registreerimiseks esitamise ja registreerimise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel" § 11 lõikele 3. Seetõttu teavitab valla valimiskomisjon kandideerimisdokumentide puudustest samuti erakonna volitatud esindajat (KOVVS § 36 lg 6). (p 5)
3-4-1-2-09 PDF Riigikohus 09.06.2009
PS § 156 lõige 1 annab volikogule kohaliku elu küsimuste otsustamise üldpädevuse. Seega on eelkõige volikogu see organ, kes peab saama kasutada omavalitsusüksuse enesekorraldusõigust sõltumatult riigi keskvõimust ja riigipoolse sekkumiseta otsustusprotsessi. (p 31) Kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigus ei laiene volikogu valimist kui omavalitsusüksuse välist ülesehitust kindlaks määravatele sätetele. Üksikasjaliku valimiskorra kehtestamine on riigielu küsimus. Riigi kohustus on tagada, et kõigis omavalitsusüksustes toimuksid valimised ühtsetel, PS §-s 156 sätestatud alustel põhinevate võrreldavate reeglite kohaselt. Volikogu valimiseks vajalikke õiguslikke raame ei saa luua kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt ja riigist sõltumatult. (p 33) Seadusandja ei ole KOVVS § 8 lõiget 4 ja § 9 lõiget 2 kehtestades otsustanud ise kohaliku elu küsimust ega sekkunud selle lahendamisse. (p 34)
3-4-1-24-05 PDF Riigikohus 08.11.2005
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses, Vabariigi Valimiskomisjoni 12. septembri 2005. a määruses nr 9 ega muus õigusaktis ei ole ette nähtud kohustust pitseerida ruum, kus asub hääletamiskast. Samas on jaoskonnakomisjon kohustatud KOVVS § 46 lõike 5 järgi tagama, et hääletamiskasti ja valimisdokumente hoitaks eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. Kui jaoskonnakomisjon on sel eesmärgil otsustanud ruumi ukse pitseerida ja seda ongi tehtud, osutab pitseri eemaldamine enne valimispäeva sellele, et hääletamiskasti puutumatus ei pruugi olla tagatud, ning võib seega viidata ka KOVVS § 46 lõike 5 rikkumisele. (p 13)
3-4-1-11-05 PDF Riigikohus 14.10.2005
Ei saa ütelda, milline on mõistlik aeg valimisreeglistikus oluliste muudatuste tegemiseks. Valimisreeglistikus tehtud muudatus, mis peaks jõustuma ajal, mil põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi võib veel toimuda kohtuvaidlus Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud valimisõigust piirava regulatsiooni põhiseaduspärasuse üle, on tehtud ilmselgelt hilinenult. Miinimumnõudeks valimisreeglistiku muutmisel on see, et olulist muudatust kavandav seadus tuleb võtta vastu arvestusega, et see saaks jõustuda aegsasti enne valimisi. Nii valijal kui kandidaadil peab olema aega uute reeglite tundmaõppimiseks ja käitumisviisi valimiseks. (p 23)
3-4-1-17-05 PDF Riigikohus 30.09.2005
KOVVS § 37 lg 2 neljas lause sätestab, et numbrite andmise järjekord erakondade ja valimisliitude vahel ning üksikkandidaatide vahel selgitatakse liisuheitmisega. Liisuheitmise tulemus on juhuslik ega saa sõltuda erakonna, valimisliidu või üksikkandidaadi nimest. (p 11)
D. Klenskil ja S. Tšerepanovil oli põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 13. septembri 2005. a otsusega tunnustatud õigus moodustada valimisliit "Spisok Klenskogo" ja sellest õigusest tulenev õigus esitada registreerimiseks selle valimisliidu kandidaatide nimekiri. Kuid D. Klenski ja S. Tšerepanovi õigustele vastandub juba registreeritud valimisliidu "Klenski Nimekiri" nimekirja kantud isikute õigus kandideerida selles valimisnimekirjas. Need isikud on andnud nõusoleku kandideerida üksnes valimisliidus "Klenski Nimekiri". Seaduses puudub regulatsioon, mille kohaldamine võimaldaks tekkinud olukorda lahendada. Kolleegium on seisukohal, et põhiseaduspärane ja kõigi valimisprotsessis osalejate õigusi kõige vähem kahjustav on valimiskomisjoni leitud lahendus, mille järgi valimisliidu nime "Klenski Nimekiri" saab asendada nimega "Spisok Klenskogo" tingimusel, et nime muutmisega on nõus kõik "Klenski Nimekirjas" kandideerivad isikud ja selle liidu moodustajad. (p 9)
3-4-1-15-05 PDF Riigikohus 13.09.2005
Põhiseaduses reguleerib kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi § 156. Valimisliite põhiseadus ei reguleeri. Tulenevalt põhiseaduse § 104 lg 2 p-st 4 on kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi määratud reguleerima kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus. Valimisliitu koondumist ja valimisliidu registreerimist reguleerib KOVVS § 311. Nõuded valimisliidu nimele esitab KOVVS § 311 lg 4, mis sätestab: "Valimisliidu nimi ei või olla ebaesteetiline ega eksitav. Eelmistel volikogu valimistel registreeritud valimisliidu nime võib kasutada juhul, kui üle poolte valimisliidu moodustajatest olid sama valimisliidu moodustajateks ka eelmistel valimistel. Keelatud on valimisliidu nimena kasutada erakonna või mõne muu valimisliidu nime või sellega eksitavalt sarnast nime." (p 8) Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ei sätesta nõuet, et valimisliidu nimes ei tohi olla võõrkeelseid sõnu. Sellesisuline nõue ei tulene vahetult ka põhiseaduse §-st 6, mille järgi Eesti riigikeeleks on eesti keel. Nõuded valimisliidu nimele saavad tuleneda valimisseadusest. Asjakohane pole ka põhiseaduse § 52, mille järgi kohalike omavalitsuste asjaajamiskeeleks on eesti keel. Paragrahv 52 pole seostatav valimisliidu nimele esitatavate nõuete, vaid asjaajamisega kohaliku omavalitsuse ametiasutustes. Keelekasutust on määratud reguleerima keeleseadus. Ka keeleseadus ei esita nõuet, et valimisliidu nimes ei tohi olla võõrkeelseid sõnu. Olemuselt valimisõiguse valdkonda kuuluvad küsimused tuleb reguleerida valimisseadusega, mis on põhiseaduse § 104 lg-s 2 nimetatud seadus (Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. veebruari 1998. a otsus nr 3-4-1-1-98 - RT I 1998, 14, 230 ja 4. novembri 1998. a otsus nr 3-4-1-78 - RT I 1998, 98/99, 1698). Keeleseadus on nn lihtseadus. Nõuded valimisliitudele on olemuselt valimisseaduse reguleerimisvaldkonda kuuluvad ega saakski olla reguleeritud lihtseadusega. Seega ei saa kolleegiumi arvates valimisliidu registreerimisest keelduda vormilise põhjendusega, et valimisliidu nimes on võõrkeelseid sõnu. (p 9)
3-4-1-1-05 PDF Riigikohus 19.04.2005
Põhiseaduse §-st 48 ei tulene, et kõik ühingud, mis on poliitiliste eesmärkide nimel moodustatud, peaksid omama õigust kanda erakonna nime. (p 38) Seadusandjal on õigus kehtestada ühingu erakonnana registreerimiseks esitatavad nõuded. Kui poliitilistel eesmärkidel ühinejad neid nõudeid täita ei suuda, ei ole neilt ühinemisvabadust veel ära võetud. (p 39)
3-4-1-3-03 PDF Riigikohus 27.01.2003
Mõõduka suurusega valimiskautsjon ei ole vastuolus põhiseadusega ega ole vaadeldav varandusliku tsensusena. Kautsjoni suuruse mõõdukuse hindamisel ei saa lähtuda kandideerida sooviva isiku varanduslikust seisust. Arvesse tuleb võtta ühiskonnaliikmete keskmist sissetulekut, samuti seda, et ka valituks mitteosutunud üksikkandidaadile makstakse kautsjon tagasi, kui ta sai valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses. (p 11)
3-4-1-13-02 PDF Riigikohus 01.10.2002
Kui erakonna uue juhatuse kohta ei ole mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kannet tehtud, kuid valimiskomisjonile esitatakse erakonna kongressi protokoll, millest nähtub uue juhatuse valimine ning selle koosseis, siis tuleb valimiskomisjonil lähtuda erakonna kongressi otsusest tulenevast esindusõigusest. (p 11)

Kokku: 10| Näitan: 1 - 10

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane