/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-4-1-23-09 PDF Riigikohus 05.10.2009
Erakond volitab end esitama vallas või linnas KOVVS § 31 lõike 5 kohaselt volitatud esindaja(d). Kandideerimisdokumente ei saa esitada kandidaat ise, vaid seda teeb volitatud esindaja, vastavalt Vabariigi Valimiskomisjoni 7. juuli 2009. aasta määruse nr 17 "Kandidaatide registreerimiseks esitamise ja registreerimise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel" § 11 lõikele 3. Seetõttu teavitab valla valimiskomisjon kandideerimisdokumentide puudustest samuti erakonna volitatud esindajat (KOVVS § 36 lg 6). (p 5)
3-4-1-17-05 PDF Riigikohus 30.09.2005
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ei anna valimiskomisjonile võimalust tühistada valimisliidu ja selle nimekirja kandidaatide registreerimise otsuseid. KOVVS § 35 lg 2 järgi lõpeb kandidaatide registreerimiseks esitamine valimispäevale eelneval 40. päeval kell 18.00. Siit tulenevalt ei saa pärast seda päeva tagasi võtta kandideerimisdokumente ega valimisliidu registreerimise avaldust. (p 9)
KOVVS § 37 lg 2 neljas lause sätestab, et numbrite andmise järjekord erakondade ja valimisliitude vahel ning üksikkandidaatide vahel selgitatakse liisuheitmisega. Liisuheitmise tulemus on juhuslik ega saa sõltuda erakonna, valimisliidu või üksikkandidaadi nimest. (p 11)
D. Klenskil ja S. Tšerepanovil oli põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 13. septembri 2005. a otsusega tunnustatud õigus moodustada valimisliit "Spisok Klenskogo" ja sellest õigusest tulenev õigus esitada registreerimiseks selle valimisliidu kandidaatide nimekiri. Kuid D. Klenski ja S. Tšerepanovi õigustele vastandub juba registreeritud valimisliidu "Klenski Nimekiri" nimekirja kantud isikute õigus kandideerida selles valimisnimekirjas. Need isikud on andnud nõusoleku kandideerida üksnes valimisliidus "Klenski Nimekiri". Seaduses puudub regulatsioon, mille kohaldamine võimaldaks tekkinud olukorda lahendada. Kolleegium on seisukohal, et põhiseaduspärane ja kõigi valimisprotsessis osalejate õigusi kõige vähem kahjustav on valimiskomisjoni leitud lahendus, mille järgi valimisliidu nime "Klenski Nimekiri" saab asendada nimega "Spisok Klenskogo" tingimusel, et nime muutmisega on nõus kõik "Klenski Nimekirjas" kandideerivad isikud ja selle liidu moodustajad. (p 9)
3-4-1-15-05 PDF Riigikohus 13.09.2005
Olukorras, kus võõrkeelseid sõnu sisaldav valimisliidu nimi pole seadusega keelatud, on valimiskomisjonid ebaõigesti kohaldanud seadust. Seda, kas valimisliidu nimi on neile arusaadav, hindavad valijad. Valimiskomisjon ei saa poliitilist jõudu diskvalifitseerida põhjendusega, et selle nimi pole komisjoni arvates sisu poolest valijatele arusaadav. Vastupidine järeldus tähendaks õigusevastast sekkumist valimisnimekirja koonduda soovivate isikute passiivsesse valimisõigusesse. Valimisnimekirja koonduda soovivate isikute endi ülesanne on hoolitseda selle eest, et nende sõnum oleks valijatele arusaadav. (p 10)
Põhiseaduses reguleerib kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi § 156. Valimisliite põhiseadus ei reguleeri. Tulenevalt põhiseaduse § 104 lg 2 p-st 4 on kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi määratud reguleerima kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus. Valimisliitu koondumist ja valimisliidu registreerimist reguleerib KOVVS § 311. Nõuded valimisliidu nimele esitab KOVVS § 311 lg 4, mis sätestab: "Valimisliidu nimi ei või olla ebaesteetiline ega eksitav. Eelmistel volikogu valimistel registreeritud valimisliidu nime võib kasutada juhul, kui üle poolte valimisliidu moodustajatest olid sama valimisliidu moodustajateks ka eelmistel valimistel. Keelatud on valimisliidu nimena kasutada erakonna või mõne muu valimisliidu nime või sellega eksitavalt sarnast nime." (p 8) Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ei sätesta nõuet, et valimisliidu nimes ei tohi olla võõrkeelseid sõnu. Sellesisuline nõue ei tulene vahetult ka põhiseaduse §-st 6, mille järgi Eesti riigikeeleks on eesti keel. Nõuded valimisliidu nimele saavad tuleneda valimisseadusest. Asjakohane pole ka põhiseaduse § 52, mille järgi kohalike omavalitsuste asjaajamiskeeleks on eesti keel. Paragrahv 52 pole seostatav valimisliidu nimele esitatavate nõuete, vaid asjaajamisega kohaliku omavalitsuse ametiasutustes. Keelekasutust on määratud reguleerima keeleseadus. Ka keeleseadus ei esita nõuet, et valimisliidu nimes ei tohi olla võõrkeelseid sõnu. Olemuselt valimisõiguse valdkonda kuuluvad küsimused tuleb reguleerida valimisseadusega, mis on põhiseaduse § 104 lg-s 2 nimetatud seadus (Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. veebruari 1998. a otsus nr 3-4-1-1-98 - RT I 1998, 14, 230 ja 4. novembri 1998. a otsus nr 3-4-1-78 - RT I 1998, 98/99, 1698). Keeleseadus on nn lihtseadus. Nõuded valimisliitudele on olemuselt valimisseaduse reguleerimisvaldkonda kuuluvad ega saakski olla reguleeritud lihtseadusega. Seega ei saa kolleegiumi arvates valimisliidu registreerimisest keelduda vormilise põhjendusega, et valimisliidu nimes on võõrkeelseid sõnu. (p 9)
3-4-1-1-05 PDF Riigikohus 19.04.2005
Põhiseaduse §-st 48 ei tulene, et kõik ühingud, mis on poliitiliste eesmärkide nimel moodustatud, peaksid omama õigust kanda erakonna nime. (p 38) Seadusandjal on õigus kehtestada ühingu erakonnana registreerimiseks esitatavad nõuded. Kui poliitilistel eesmärkidel ühinejad neid nõudeid täita ei suuda, ei ole neilt ühinemisvabadust veel ära võetud. (p 39)
Ainult erakondade kandideerimine kohalikel valimistel seab ohtu kohalike omavalitsusorganite representatiivsuse (vrd ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. juuli 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-7-02, p 21). Statistilistele andmetele tuginedes ei ole olukorras, kus kandideerida saavad üksnes erakondade nimekirjad ja üksikkandidaadid, tagatud, et kohalikel valimistel on valijal võimalik teha valik erinevate nimekirjade vahel. (p 32)
Passiivse valimisõiguse (kandideerimisõigus) puhul tähendab valimiste ühetaolisuse põhimõte koosmõjus võrdse kohtlemise põhimõttega kõigile kandidaatidele võrdsete võimaluste tagamist valimistel kandideerimiseks. (p 16) Ainult erakondade kandideerimise võimaldamine kohalikel valimistel koosmõjus erakonnaseadusest tulenevate nõuetega erakonna registreerimisele ja tegevusele piiravad kandideerimisõigust kohalikul tasemel ebaproportsionaalselt, kuna erakonna moodustamine kandidaatide ülesseadmiseks ning kohaliku võimu teostamiseks ühe kohaliku omavalitsuse üksuse piires on praktiliselt võimatu. (pp 22, 36)
Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõttest ei tulene nõuet, et siseriikliku õiguse vastavuse kontrollimiseks Euroopa Liidu õigusega peab eksisteerima põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus on kohaldamise ülimuslikkus, mis tähendab, et Euroopa Liidu õigusega vastuolus olev siseriiklik õigus tuleb konkreetses vaidluses kohaldamata jätta. (p 49)
Õiguskantsleril puudub vastavalt õiguskantsleri seadusele ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusele pädevus taotleda Riigikohtult seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. (p 49)
Põhiseaduse §-s 154 sätestatud omavalitsuste küsimuste iseseisev otsustamine viitab kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõttele. See põhimõte eksisteerib avaliku võimu detsentraliseerimise ning riigivõimu piiramise ja tasakaalustamise huvides ning tähendab, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed peavad saama otsuseid langetada sõltumata riigi keskvõimust, seades esikohale kohalikud huvid. (p 17) Kohalike huvide realiseerimine kohalikul tasemel, vajadusel ka vastuolus keskvõimu huvidega, on omavalitsuse autonoomia põhimõtte olemuslik sisu. (p 35) Kohalikel valimistel ainult erakondadele ja üksikkandidaatidele kandideerimise võimaldamine riivab ebaproportsionaalselt kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõtet, kuna erakonna moodustamine kandidaatide ülesseadmiseks ning kohaliku võimu teostamiseks ühe kohaliku omavalitsuse üksuse piires on praktiliselt võimatu. (p 22)
3-4-1-3-03 PDF Riigikohus 27.01.2003
Mõõduka suurusega valimiskautsjon ei ole vastuolus põhiseadusega ega ole vaadeldav varandusliku tsensusena. Kautsjoni suuruse mõõdukuse hindamisel ei saa lähtuda kandideerida sooviva isiku varanduslikust seisust. Arvesse tuleb võtta ühiskonnaliikmete keskmist sissetulekut, samuti seda, et ka valituks mitteosutunud üksikkandidaadile makstakse kautsjon tagasi, kui ta sai valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses. (p 11)
Riigi jaotamine valimisringkondadeks ei ole vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduse kohaselt valitakse Riigikogu liikmed proportsionaalsuse põhimõtte alusel; sellest tuleneb, et valimissüsteemi kujundamisel tuleb lähtuda eelkõige nimekirjadevahelisest konkurentsist. (p 12)
3-4-1-13-02 PDF Riigikohus 01.10.2002
Isik saab Riigikohtus vaidlustada valimiskomisjoni selle otsuse või toimingu, millega rikuti tema õigusi. Kui Vabariigi Valimiskomisjon jättis rahuldamata alamalseisva valimiskomisjoni otsuse peale esitatud kaebuse, kuid Vabariigi Valimiskomisjoni otsus ise ei riku isiku õigusi, siis tuleb Riigikohtus vaidlustada alamalseisva valimiskomisjoni otsus. (p 14)
Kui erakonna uue juhatuse kohta ei ole mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kannet tehtud, kuid valimiskomisjonile esitatakse erakonna kongressi protokoll, millest nähtub uue juhatuse valimine ning selle koosseis, siis tuleb valimiskomisjonil lähtuda erakonna kongressi otsusest tulenevast esindusõigusest. (p 11)

Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json