Kohtulahendite liigitus

Kokku: 26| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-4-1-22-12 PDF Riigikohus 26.09.2012
KOKS § 18 lõike 1 punkti 8 mõttes „tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsusena“, mille jõustumine toob kaasa volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise, tuleb mõista ka otsust, mis on osaliselt jõustunud, milles on isiku süüle hinnang antud ja ta süüdi tunnistatud, kuid milles ei ole isikule karistust määratud. (p 16j)
3-4-1-5-12 PDF Riigikohus 20.03.2012
Vaidlus on selles, kas asjaolu, et isik nimetati lisaks vallavalitsuse liikmeks kinnitamisele sama vallavolikogu otsusega abivallavanemaks, tingib tema volikogu liikme volituste lõppemise KOKS § 18 lõike 1 punkti 6 kohaselt. (p 12) KOKS § 18 lõikes 1 loetletakse volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise alused, milleks on nimetamine sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks (punkt 6). (p 11) ATS § 2 lõike 3 punkt 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, on valla- ja linnavalitsused (asutustena) koos struktuuriüksustega. Erinevalt KOKS § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kohaliku omavalitsuse volikogu poolt valla- või linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamisest saab ATS § 20 lõike 1 kohaselt ametiisiku ametisse nimetada vaid ametiasutuse juht, kelleks on vallavalitsuses kui ametiasutuses vallavanem. Vallavanem ei olnud isikut abivallavanemana ametisse nimetanud, mistõttu ta ei olnud vallaametnik, kelle puhul oleks kohaldunud KOKS § 18 lõike 1 punkt 6. (p 16)
3-4-1-17-10 PDF Riigikohus 30.11.2010
KOKS § 18 lg 1 p 6 ja § 19 lg 2 p 1 sätestavad ametikohtade ühitamise keelu, mis teenib kohaliku omavalitsuse funktsioonide ja vastutuse lahususe organisatsioonilist tugevdamist nende ohtude vastu, mis võivad tuleneda ametikoha ja mandaadi ühitamisest esinduskogus. Tegemist on legitiimse eesmärgiga, mille saavutamiseks puuduvad muud vahendid peale vallavalitsusse asunud volikogu liikme volituste peatumise ja valla teenistusse ametnikuna asunud volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise. Valla- või linnavalitsuse liikme ning valla- või linnaametniku erinev kohtlemine on õigustatud sellega, et valitsuse liige kannab poliitilist vastutust volikogu ees, valla- või linnavalitsuse ametnik aga teenistusalast vastutust avaliku teenistuse seaduse järgi. (p 27) Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste peatamiseks vajalik valimiskomisjoni kaks otsustust. Ühega lõpetatakse volikogu liikme volitused, teisega antakse asendusliikmele volitused. (p 14)
3-4-1-7-10 PDF Riigikohus 01.07.2010
Valimistel saadav mandaat on KOVVS §-s 5 sätestatud passiivse valimisõiguse üks osa (vt ka Riigikohtu 27.06.2001 otsuse asjas nr 3-3-1-35-01 p-e 2 ja 3). Volikogu liikme passiivsesse valimisõigusesse sekkumine peab toimuma põhiseaduspäraselt. See, et volituste ennetähtaegne lõppemine pole sätestatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses, vaid kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, ei mõjuta passiivsesse valimisõigusesse sekkumise põhiseaduspärasust. Valimisseadus ei pea ilmtingimata sätestama volikogu liikme volituste lõppemise aluseid ja korda. (p 8) Volikogu liikme volituste lõppemisega ei rakendata isiku suhtes lisakaristust. Lisakaristused on reguleeritud karistusseadustiku 3. peatüki 3. jaos. Kriminaalasjas süüdimõistmise järelmid ei piirdu üksnes kohtu poolt isikule määratud karistuse ja lisakaristusega ning avaliku hukkamõistuga. Lisaks sellele toob kuriteo toimepanemises süüdimõistmine isikule kaasa muid piiranguid, mida ei rakendata kellegi suhtes eraldi, tema isikust lähtuvalt, vaid need piiranguid kohalduvad kõigile süüdimõistetutele või osale süüdimõistetutest sõltuvalt nende poolt toime pandud kuriteo liigist. (p 10) Isikut, kelle suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus tema volikogu liikme volituste kehtimise ajal, ei kohelda ebavõrdselt võrreldes isikuga, kelle suhtes on tahtliku kuriteo eest süüdimõistev karistus jõustunud enne valimisi. Tegemist ei ole võrreldavate isikute gruppidega. Ühel juhul selgub pärast valimisi kohtuotsuse jõustumisel, et isik on toime pannud kuriteo. Teisel juhul teavad valijad valitavat ja tema tegusid tänu jõustunud kohtuotsusele juba enne valimisi ning saavad kõiki asjaolusid arvestades isiku suhtes oma seisukoha kujundada ja vastavalt valimistel hääletada. (p 9)
3-4-1-11-08 PDF Riigikohus 05.09.2008
KOKS § 20 lg-s 5 sätestatud juhul volikogu töös mitte osaleda saav isik ei saa volikogu liikme volitusi, vaid ta jäetakse nimekirjas vahele. Volikogu liikme volitused saab sel juhul järgmine asendusliige ning vahele jäetud isik säilitab esimese koha asendusliikmete nimekirjas (KOKS § 20 lg 7)(p 12). Volikogu liikme volituste lõppemise alused on loetletud KOKS § 18 lg-s 1. See säte ei näe ette, et volikogu liikme volitused lõppeksid juhul, kui temast asendusliikmete nimekirjas eespool olnud kandidaadil kaovad KOKS § 19 lg-s 2 loetletud põhjused, mis takistasid tema volikogu liikmeks määramist KOKS § 20 lg 5 alusel(p 13). Volikogu liikme volituste taastamine eeldab volikogu liikme volituste olemasolu (p 14).
3-4-1-11-06 PDF Riigikohus 29.09.2006
VVS
KOKS § 44 lg 1 ei anna olukorras, kus volikogu esimehe juhatusel toimub volikogu istung, kellelegi teisele õigust juhatada volikogu istungit. Sellist õigust ei anna ega saagi anda ka linna põhimääruse säte, mille kohaselt volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ning et volikogu esimeest asendava aseesimehe määrab volikogu esimees. Ka ei näe seadus ette võimalust, et volikogu liikmetest osa lahkub istungilt ja jätkab pärast seda volikogu istungit volikogu aseesimehe või mõne teise isiku juhatusel. (p 20) Küll on võimalik aktsepteerida kohaliku omavalitsuse volikogu istungi jätkamist olukorras, kui valla põhimääruse järgi istungi juhatamiseks pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt ning volikogu liikmetel oma õiguste kaitseks volikogu esimehe meelevaldse tegevuse vastu muud tõhusad võimalused (vt Riigikohtu 27.06.2001 otsust nr 3-3-1-35-01). Selles olukorras tähendanuks teistsugune seisukoht seda, et ühe isiku meelevaldsest tegevusest istungi juhatamisel oleks sõltunud vallavolikogu tegutsemisvõimetuks osutumine ja selle liikmete volituste lõpetamine. (p 21)
3-4-1-6-06 PDF Riigikohus 27.04.2006
Kellegi volikogu liikmeks kinnitamine ei puuduta sama volikogu teiste liikmete õigusi (vt Riigikohtu 01.12. 2005 otsust nr 3-4-1-35-05 ja 15.11.2002 otsust nr 3-4-1-20-02). (p 7)
3-4-1-5-06 PDF Riigikohus 27.04.2006
Kellegi volikogu liikmeks kinnitamine ei puuduta sama volikogu teiste liikmete õigusi (vt Riigikohtu 01.12. 2005 otsust nr 3-4-1-35-05 ja 15.11.2002 otsust nr 3-4-1-20-02). (p 8)
3-4-1-2-06 PDF Riigikohus 27.03.2006
Vabariigi Valimiskomisjonil puudub pädevus otsuse tegemiseks valla või linna valimiskomisjoni (ainu)pädevusse kuuluvas volikogu liikme volituste peatamise küsimuses. Vastavalt KOVVS § 20 lg-le 1 on valla ja linna valimiskomisjoni pädevuses täita lisaks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses mainituile ka muid seadustest tulenevaid ülesandeid. KOKS § 20 lg 3 kohaselt kuulub volikogu liikme volituste peatamine valla või linna valimiskomisjoni pädevusse. Vabariigi Valimiskomisjoni ning maakonna valimiskomisjoni pädevus on sätestatud KOVVS §-des 17 ja 18. Nimetatud sätted ei näe ette nende komisjonide pädevust teha otsuseid seadusega valla või linna valimiskomisjoni pädevusse antud küsimustes, sealhulgas ka volikogu liikme volituste peatamise otsustamisel. (p 8)
3-4-1-36-05 PDF Riigikohus 05.12.2005
Volikogu liikme volitused peatuvad KOKS § 19 lg-s 2 loetletud juhtudel. Lisaks sellele peatuvad Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg 2 teise lause järgi Riigikogu liikme valimisel valla- või linnavolikogu liikmeks tema volitused valla või linnavolikogu liikmena. Volikogu asendusliikme seisundit reguleerib KOKS § 20. Hoolimata KOKS § 20 lg 1 sõnastusest tuleb olla seisukohal, et asendusliige tuleb volikokku ka selle Riigikogu liikme asemele, kelle volitused volikogus peatusid Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg 2 teise lause alusel (vt ka Riigikohtu 14.10.2005 otsuse asjas nr 3-4-1-11-05 p-i 15). Kui volikogu liikme volitused on lõppenud või peatunud, siis määratakse valimiskomisjoni otsusega tema asemele asendusliige asendusliikmete nimekirja alusel. Kui valla või linna valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et KOKS § 18 lg-s 1 või § 19 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme (KOKS § 20 lg 4 teine lause). Nimetatud sätet tuleb kohaldada ka Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg 2 teise lause rakendamiseks. Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab volikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 18 lg-s 1 või § 19 lg-s 2 märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat (KOKS § 20 lg 5). KOKS § 19 lg-s 2 märgitud põhjustega tuleb võrdsustada Riigikogu liikmeks olek. KOKS § 20 lg 6 järgi kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas, kui ta teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 18 lg-s 1 märgitud põhjustel. Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 19 2. lõikes märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja (KOKS § 20 lg 7). Tulenevalt selle sätte ja Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg 2 teise lause koosmõjust säilitab oma koha asendusliikmete nimekirjas ka Riigikogu liige. Volikogu liikme volituste taastumist reguleerib KOKS § 20^1. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused. Seega reguleerib seadus volikogu liikme volituste peatumist, asendusliikme poolt volikogu liikme volituste omandamist, asendusliikmete nimekirjas koha kaotamist, volikogu liikme volituste taastumist ja volikogu liikme volituste taastumisel asendusliikme volituste lõppemist. Asendusliikme volituste peatamise võimalust seadus ette ei näe. (p 10) Ülalkirjeldatud regulatsioon, hoolimata selle ebatäpsusest Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg 2 teises lauses nimetatud isikute suhtes, on piisavalt tihe, et olla seisukohal, et asendusliige ei saa esitada avaldust peatada oma volitused asendusliikmena. Sõltuvalt konkreetsest olukorrast asendusliige kas läheb volikokku, kaotab volikokku minemata jätmisel koha asendusliikmete nimekirjas või jääb volikokku minemata jätmisel asendusliikmete nimekirja. Õiguslik regulatsioon on suunatud eeskätt sellele, et asendusliige teeks valiku kas minna volikokku või kaotada koht asendusliikmete nimekirjas. (p 11)
3-4-1-35-05 PDF Riigikohus 01.12.2005
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lõike 1 järgi saab isik Riigikohtus valimisasjades kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Samast põhimõttest lähtuvad ka KOVVS § 64 lõige 1, § 65 lõige 1 ja § 66 lõige 1, mis sätestavad isiku kaebeõiguse valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale. Kellegi volikogu liikmeks kinnitamine ei puuduta sama volikogu teiste liikmete õigusi (vt Riigikohtu 15. novembri 2002. a otsust põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-20-02). Seadus ei näe ette valimiskomisjoni otsustele või toimingutele kaebuse esitamise võimalust avalikes huvides. Seetõttu ei riku kaebuse esitaja õigusi ka vallavolikogu esimehe valimine ega muud valimiskomisjoni toimingud. ( p 10)
3-4-1-22-05 PDF Riigikohus 07.11.2005
KOVVS § 68 lg 1 järgi registreerib valla või linna valimiskomisjon valitud volikogu liikmed oma otsusega pärast hääletamispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui nimetatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. Seega pole pärast seda õiguslikult võimalik taotleda volikogu liikmete registreerimise peatamist. (p 6)
3-4-1-7-05 PDF Riigikohus 14.03.2005
KOKS § 52 lõike 1 punkt 4, mille järgi on volikogu tegutsemisvõimetu, kui ta pole kahe kuu jooksul vallavanemale, linnapeale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid, ei tähenda, et tegutsemisvõimelisuse saavutamiseks peab vastavaks tähtajaks olema ametisse nimetatud kogu linnavalitsuse koosseis. Piisab, kui linnavalitsus on otsustusvõimeline, s.t ametisse on kinnitatud vähemalt pool valitsuse koosseisust. (p 10)
3-4-1-26-04 PDF Riigikohus 19.10.2004
Volikogu istungi kutsete nõuetekohane edastamine on volikogu töökorraldust puudutav küsimus, mille lahendamine pole Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses. (p 11) Valimiskomisjon peab korraldama volikogu istungikutsete kättetoimetamise üksnes KOKS § 43 lg-s 1, lg-s 2^1 ja § 52 lg-s 2 nimetatud juhtudel. (p 12) Maa või linna valimiskomisjoni kohustus korraldada pärast volikogu esimehele umbusalduse avaldamist volikogu uue esimehe valimised ei sõltu sellest, kas volikogu esimehele avaldati umbusaldust seaduslikult või mitte. Volikogu esimehe koht tuleb täita sõltumata sellest, kas umbusalduse avaldamist vaidlustatakse või ei vaidlustata halduskohtus. (p 14)
3-4-1-25-04 PDF Riigikohus 23.09.2004
Umbusalduse algatamise avaldus tuleb esitada ja avaldada volikogu istungil ja kanda istungi protokolli (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14. mai 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-13-04). (p 12) Kuna algatamine on eelduseks umbusalduse avaldamisele, peab volikogu liikmel olema võimalus esitada volikogu istungil umbusalduse algatamise avaldus. Istungil päevakorraküsimuse arutamise ajal esitatud avaldust ei saa jätta vastu võtmata olukorras, kus umbusalduse avaldamise algatamise kord on reguleerimata. Umbusalduse algatamise avalduse esitamine päevakorraküsimuse arutamise ajal ei saa oluliselt takistada päevakorraküsimuse arutamist, sest KOKS § 46 lõike 2 kohaselt ei saa umbusalduse avalduse esitamisele järgneda selle kohest arutamist. (p 13)
3-4-1-23-04 PDF Riigikohus 30.08.2004
KOKS § 52 lg 2 ja § 52 lg 1 p 2 ja p 3 ei ole kohaldatavad olukorras, kus volikogu esimehe valimistel rikuti seadusega ettenähtud korda. Neid sätteid tuleb kohaldada, kui volikogu pole ettenähtud aja jooksul suutnud valida esimeest (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-19-04 - RT 2004, 23, 249, p 13). (p 19)
3-4-1-19-04 PDF Riigikohus 09.08.2004
KOKS § 44 lg 3 viimase lause üldisest tähendusest tulenevalt on volikogu esimehe ja aseesimehe valimiste korraldamine valla või linna valimiskomisjoni pädevuses alati, mitte üksnes volikogu uue koosseisu esimesel istungil (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. aprilli 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-12-04 punkt 23 - RT III 2004, 11, 129; 14. mai 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-13-04 punkt 25 - RT III 2004, 14, 172; 2. juuli 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-16-04 punkt 11 - RT III 2004, 22, 242). (p 10) KOKS § 52 lg 2 ja § 52 lg 1 p 2 ja p 3, mis reguleerivad volikogu tegutsemisvõimetuks lugemise tingimusi ja tagajärgi, ei ole kohaldatavad olukorras, kus volikogu esimehe valimistel rikuti seadusega ettenähtud korda. Neid sätteid tuleb kohaldada, kui volikogu pole ettenähtud aja jooksul suutnud valida esimeest. (p 13)
3-4-1-18-04 PDF Riigikohus 19.07.2004
KOKS § 20 lg-st 6 tulenevalt kontrollitakse asendusliikme vastavust sama seaduse § 18 lg-le 1 siis, kui otsustatakse selle üle, kes asendusliikmetest asub täitma volikogu liikme ülesandeid. (p 12) Tulenevalt KOKS § 20 lg-st 4 tuleb volikogu liikme volitused lõpetada ja asendusliige määrata viie tööpäeva jooksul. Hoolimata nii lühikesest tähtajast tuleb KOKS § 20 lg 6 ja § 18 lg 1 p 6 kohaldamisel anda kohaliku omavalitsuse ametnikule võimalus otsustada, kas minna volikokku või mitte. (p 13)
3-4-1-16-04 PDF Riigikohus 02.07.2004
Volikogu võib teatud tingimustel istungile koguneda ka siis, kui volikogu esimees keeldub volikogu istungi kokkukutsumisest vähemalt neljandiku volikogu koosseisu poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Volikogu omaalgatuslikku kogunemist istungile peab kolleegium võimalikuks näiteks siis, kui isik, kes on pädev volikogu istungit kokku kutsuma, ignoreerib KOKS § 43 lg 4 alusel esitatud vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekut kutsuda nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks kokku volikogu istung. (p 14)
3-4-1-13-04 PDF Riigikohus 14.05.2004
Umbusalduse avaldamisele peab eelnema umbusalduse algatamine volikogu istungil. Umbusalduse algatamise avaldus tuleb esitada ja avaldada volikogu istungil ning kanda istungi protokolli. Umbusalduse hääletamine toimub volikogu järgmisel istungil (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. aprilli 2004. a otsus nr 3-4-1-12-04 - (RT III, 2004, 11, 129, p 25-26). (p 22)

Kokku: 26| Näitan: 1 - 20