Kohtulahendite liigitus

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• avaldused

KOVVS § 62 lg 2 järgi tuleb avaldus puuduse kohta valimiste korralduses esitada mitte hiljem kui kolmandal päeval asjassepuutuvast rikkumisest, mitte sellest teadasaamisest arvates. Selle avalduse esitamine sobib eelkõige selleks, et juhtida tähelepanu konkreetsetele seadusrikkumistele, mille riigi valimisteenistus saaks kiirelt kõrvaldada. KOVVS § 62 lg 1 eesmärk ei ole võimaldada esitada üldisi ettepanekuid valimiste korralduse kohta, mh analüüside, uuringute vms tegemiseks. (p 9)

Mitte iga valimistega seostuv pöördumine ei pruugi olla käsitatav KOVVS § 62 tähenduses avaldusena. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg-d 1 ja 2 näevad ette võimaluse teha märgukirja adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks ning taotleda selgitustaotlusega selle adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist. Avaliku teabe seadus näeb ette võimaluse esitada teabenõue. Kui pöördumine vastab pigem märgukirja, selgitustaotluse või teabenõude iseloomule, tuleb saadava vastusega mittenõustumise korral pöörduda halduskohtusse. (11)

Seda, kui isik esitab KOVVS § 62 järgi avalduse teadvalt valel alusel selleks, et tema edasised kaebused oleksid käsitatavad valimiskaebustena valimisseaduste ja PSJKS mõttes, võib pidada kaebeõiguse kuritarvitamiseks. Kaebeõigust kuritarvitades esitatud kaebuse võib jätta ka läbi vaatamata. (p 12)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• kaebused
• ->
• kaebeõigus

PSJKS § 37 lg 1 sätestab, et kaebuse saab esitada erakond, valimisliit või isik. Arvestades vaatlejate olulist rolli valimiste õiguspärasuse tagamisel (vt nt RKÜKo nr 5-25-7/29, p 32) on valimiskaebuse esitamise õigus ka vaatlejaid koondaval mittetulundusühingul (vt nt RKPJKo nr 5-25-21/2, p-d 11 ja 12). (p 7)

Kolleegiumi varasema praktika kohaselt ei pea valimiskaebemenetluses (PSJKS 6. ptk) vaidlustatavast toimingust ega otsusest sõltuma välja kuulutatud valimiste hääletamis- ega valimistulemuste legitiimsus (RKPJKo nr 5-25-3/5, p 13). Oluline on, et alus vaidlustatava valimiskomisjoni ja valimiste korraldaja otsuse või toimingu tegemiseks tuleneb valimisseadustest või rahvahääletuse seadusest (samas). (p 8)

Valimiskaebemenetlus on loodud demokraatlikus riigikorras erilist kaalu omavate küsimuste kiireloomuliseks lahendamiseks, mistõttu allub see esimese ja viimase astmena riigi kõrgeimale kohtule (vt ka viidatud RKPJKo nr 5-25-3/5, p 13). (p 9)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• elektrooniline hääletamine
• ->
• ligipääs elektroonilisel hääletamisel kogutud andmetele

RKVS § 48⁶ lg 8 teise lause kohaselt võib anonüümitud logisid kasutada teaduslikul otstarbel. Seaduses sätestatud piirangu eesmärk on välistada olukorrad, kus anonüümitud logisid kasutatakse pahatahtlikel eesmärkel, eeskätt sooviga viia anonüümitud logid isikustatud kujule ning rikkuda seeläbi põhiseaduses (PS) sätestatud valimiste salajasuse põhimõtet (PS § 60 lg 1 viimane lause ja § 156 lg 1 viimane lause). Kuigi praegusel juhul ei ole alust kahelda logide anonüümimise nõuetekohasuses, ei ole täielikult välistatud, et anonüümitud logide andmetest saab muude isikuandmete abil teha valijate kohta järeldusi. RKVS § 48⁶ lg 8 teisest lausest tulenevat piirangut õigustab vajadus vältida ohtu, et muudest allikatest pärinevate isikuandmete kasutamisega on võimalik osa anonüümitud logides sisalduvatest andmetest isikustada. (p 13)

Kohustus tõendada anonüümitud logide teaduslikul otstarbel kasutamist lasub taotluse esitajal. Teadusliku otstarbe tõendamine eeldab, et taotleja näitab ära konkreetse teadusprojekti, mille raames tal on tarvis anonüümitud logidest saadavat teavet kasutada. RVT-l peab olema võimalik veenduda, et teadusprojekt on tegelik, mistõttu peab taotlusest ja tõenditest nähtuma vähemalt teadusprojekti konkreetselt sõnastatud teema, kavandatud eesmärk, uurimisküsimused ja metoodika. (p 14)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• valimiste vaatlemine

Anonüümitud logide kasutamine peab olema valimiste salajasuse põhimõtte kaitsmiseks erandlik ning seda võimalust ei saa käsitada vaatlejaõiguse olemusliku osana. (p 13)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• kaebused
• ->
• kaebeõigus
• ->
• vaatleja kaebeõigus

Kaebaja kui vaatleja õigusi ei rikutud. Kaebajal oli võimalik riigi valimisteenistuse e-häälte hävitamise toiminguid vaadelda ning pildistada. Isegi juhul, kui tal oli raskusi mingi konkreetse toimingu vaatlemisega, ei palunud ta võimalust soovitud andmete või andmekandjatega pikemalt tutvuda. Kaebajale selgitati toimingu ajal, kellele saab esitada suulise avalduse puuduse kohta valimiste korralduses (vt RKPJKo nr 5-25-65/2. p-d 10–15), kuid kaebaja ei esitanud sellist avaldust. RVT-le ei saa ette heita vaatlemise takistamist. (p 18)

Kuna vaatlejal ei ole üldist õigust nõuda, et valimistoimingud vastaksid seadusele, ega ka õigust esitada kaebusi avalikes huvides (nt RKPJKm nr 5-25-11/3, p 11; 5-25-13/5, p 11; 5-25-16/3, p 10), ei ole kaebajal õigust vaidlustada audiitori rolli valimiste korralduses. Seetõttu ei ole alust algatada selles küsimuses ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. (p 19)

Kaebajal kui vaatlejal puudub alus taotleda põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist KOVVS § 70² lg 2 üle. KOVVS § 23⁴ lg 1 kohaselt on igaühel, sh vaatlejal, õigus vaadelda valimiskomisjonide ja valimiste korraldajate tegevust ja toiminguid. Sellele vastavalt on KOVVS § 70² lg 2 p-s 1 nähtud ette, millised andmed ja esemed hävitab RVT kui valimiste korraldaja avalikult. Kuna vaatlejal ei ole õigust vaadelda kolmandate isikute tegevust, ei puuduta vaatlejat see, kuidas hävitavad kolmandad isikud nende valduses olevad andmekandjad ja andmed (KOVVS § 70² lg 2 p 2). (p 20)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• kaebused
• ->
• kaebeõigus
• ->
• valija kaebeõigus

Kuna seadus ei näe ette RVT kohustust hävitada valimisteaegset kirjavahetust, ei ole kaebaja e-kirjade hävitamata jätmisega kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud. (p 21)

Põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks RKVS § 48⁶ üle – elektroonilise hääletamise vastavuse küsimuses hääletamise salajasuse põhimõttele – ei ole alust. Põhiseadus ei nõua hääletamise salajasuse tagamiseks kirjavahetuse hävitamist. Elektrooniline hääletamine ei toimu e-kirja teel. Kui valija teeb ise mõne enda antud e-hääle tuvastamise e-kirja kaudu võimalikuks, ei saa seda olukorda pidada niisuguseks, kus riik rikub tema aktiivset valimisõigust. (p 22)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• elektrooniline hääletamine
• ->
• elektrooniliste häälte säilitamine ja hävitamine

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• asendusliikmete registreerimine

KOKS § 18 lg 1 p 8 esimene alternatiiv sätestab, et volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega. Samas keelab KOVVS § 5 lg 6 kuriteos süüdimõistetul volikogu liikmeks kandideerida üksnes juhul, kui ta kannab vanglakaristust. Riigikohus on selgitanud, et need sätted ei kohtle süüdimõistetuid ebavõrdselt. Ühel juhul selgub pärast valimisi kohtuotsuse jõustumisel, et isik on toime pannud kuriteo. Teisel juhul teavad valijad valitavat ja tema tegusid tänu jõustunud kohtuotsusele juba enne valimisi ning saavad kõiki asjaolusid arvestades isiku suhtes oma seisukoha kujundada ja vastavalt valimistel hääletada (RKPJKo nr 3-4-1-7-10, p 9). KOKS § 18 lg 1 p 8 eesmärk hõlmab ka seda, et volikokku ei kuuluks inimene, kes mõisteti süüdi küll enne volituste tekkimist, kuid kelle valijatel ei olnud hääle andmise ajal võimalik mõistlikult arvestada sellega, et neid hakkab volikogus esindama tahtlikus kuriteos süüdimõistetu. (p-d 7 ja 8)

Kaebaja valijatel ei olnud piisavat võimalust teada, et nad annavad hääle inimesele, kes on süüdi mõistetud tahtlikus kuriteos. Kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimusid 13.–19. oktoobrini 2025. Kohtuotsus kaebaja süüdimõistmise kohta jõustus 16. oktoobril 2025. Valijad, kes hääletasid kaebaja poolt enne 16. oktoobrit 2025, andsid hääle inimesele, kes ei olnud veel süüdi mõistetud, sest kohtuotsus ei olnud veel jõustunud. Valimisjaoskonnas hääletanud ei saanud hiljem ka häält muuta, kuna muuta on võimalik ainult elektrooniliselt antud häält (KOVVS § 53² ja Riigikogu valimise seaduse § 48⁹). Kuigi elektrooniliselt hääletanutel oli õigus häält muuta, ei pruukinud igal valijal olla praktiliselt võimalik seda teha. Ka 17.–19. oktoobrini 2025 kaebajale hääle andnud valijatel ei olnud piisavalt tõhusat võimalust saada teada, et nad hääletavad süüdimõistetu poolt. Menetletavas asjas ei ole vaidlust, et ajakirjanduses avaldati teave kaebaja süüdimõistmise kohta alles 27. oktoobril 2025 ehk pärast valimisi. Kaebaja ei täitnud ka KOKS § 18 lg 2 järgset kohustust teavitada enda süüdimõistmisest linnasekretäri. (p-d 9 ja 10)

Õigusselguse ja seaduslikkuse põhimõtteid silmas pidades oleks soovitatav, kui seadus reguleeriks ühemõtteliselt, kas ja millistel tingimustel välistab hääletamisperioodi ajal jõustunud süüdimõistev otsus isiku registreerimise volikogu liikmeks või lõpetab tema volitused volikogu liikmena. (p 11)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• kandidaatide registreerimiseks esitamine ja registreerimine

KOVVS § 5 lg 6 kohaselt ei või volikogu liikmeks kandideerida tegevväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Seega saab kuriteos süüdimõistetud ning kehtiva karistusega inimene volikogu liikmeks kandideerida, kui ta ei kanna vanglakaristust. (p 8)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• kaebused
• ->
• kaebeõigus

Kaebustes VVK toimingute peale ei selgitanud kaebaja – ja kolleegiumile ei ole ka muul viisil nähtav –, kuidas rikuti nendega tema subjektiivseid õigusi. Kuna VVK ei lahendanud praeguse kaebaja kaebusi, puudub tal õigus neid sisuliselt vaidlustada. VVK otsuse vaidlustamise õigus on vaid isikul, kelle kaebust VVK asjaomase otsusega lahendas (viimati RKPJKo nr 5-25-60/5, p 7). (p 5)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• valimiste vaatlemine

Eestis võib kehtiva seaduse järgi olla vaatleja igaüks (vt KOVVS § 23⁴ lg 1). Vaatlejatel kui avalikkuse esindajatel on oluline roll selles, et valimised toimuksid valimispõhimõtteid järgides ja oleksid lõppkokkuvõttes demokraatlikud (vt RKPJKo nr 5-25-65/2, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). (p 32)

Salvestamise keeld ei riiva vaatleja seadusest tulenevat õigust VVK koosolekut jälgida (KOVVS § 23⁴), kuid piirab vaatleja võimalust tõendada väidetavaid rikkumisi koosolekul (vt ka RKPJKo nr 5-25-54/2, p 13). Samas oht, et VVK avalikust koosolekust tehtud salvestist võidakse kasutada edaspidi piiramatult massi- või sotsiaalmeedias, sh väljendatut kontekstist välja rebides või moonutades, riivab koosolekul osalejate õigust isikuandmete kaitsele intensiivselt. (p 43)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• valimiste korraldus
• ->
• Vabariigi Valimiskomisjon

RKVS §12 lg-s 3 sätestatud Vabariigi Valimiskomisjoni koosoleku avalikkus suurendab valijate usaldust valimistulemuste õigsuse vastu ja selle vastu, et valimiste korraldamisel on järgitud PS § 156 lg-s 1 ja § 60 lg-s 1 nimetatud valimispõhimõtteid, sh vabade valimiste põhimõtet. Viimati nimetatu nõuab mh, et nii hääletajad kui ka kandidaadid oleksid piisavalt informeeritud valimiste korraldusest (vrd RKPJKo nr 5-25-3/5, p 19). Samuti pärsib avalikkus valimistulemuste moonutamist pettuse teel. (p 31)

Sõltumata sellest, millise häälteenamusega on AvTS § 35 lg 1 p 9 kehtestatud, ei loo see üksi ega koostoimes eespool punktis 36 nimetatud AvTS i, ATS i ja HMS i normidega õiguslikku alust, et kuulutada VVK koosolek kinniseks. (p 37)

AvTS § 35 lg 1 p 9 ei ole kehtestatud selleks, et RKVS § 12 lg-s 3 sätestatut täiendada ega sellest erandlikult kõrvale kalduda (vrd RKPJKo nr 3-4-1-54-14, p 51). AvTS ei reguleeri VVK koosoleku avalikkust, vaid seda, millist teavet sisaldav dokument tuleb tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks. AvTS § 35 lg 1 p-st 9 ei tulene VVK-le õigust kohaldada mis tahes meetmeid, et kaitsta avalikuks tuleku eest asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet, mida VVK peab koosolekul arutama, et täita talle seadusest tulenevaid ülesandeid (AvTS § 43 lg 1 p 3 ning praegusel juhul KOVVS § 43 lg 1). VVK-l ei ole RKVS § 12 lg-st 3 tuleneva ühemõttelise keelu tõttu võimalik tunnistada koosolekut kinniseks, et kaitsta juurdepääsupiiranguga teavet soovimatu avalikustamise eest. Kehtiv õigus kohustab VVK-d leidma lahenduse, kuidas pidada koosolekut avalikult ka juhul, kui selle nõudega põrkub vastassuunaline avalik huvi, mis tingib VVK kohustuse kaitsta koosolekul arutatavat teavet soovimatu avalikuks tuleku eest. (p 38) VVK tööruumid, kuhu igaühel ei ole piiramatut juurdepääsu, ei ole selle sätte mõttes avalik koht. Samuti ei ole VVK koosolek avalik kogunemine (koosolek või üritus) KorS § 58 mõttes. (p 41)

VVK-l on õigus töödelda koosolekul osalejate isikuandmeid avaliku ülesande täitmiseks IKÜM art 6 lg 1 punkti e alusel (vt ka IKÜM art 6 lg-d 2 ja 3). Avaliku koosoleku salvestamine riivab kohalviibijate (sh VVK liikmete) õigust isikuandmete kaitsele, mis hõlmab isiku tuvastatavuse korral mh näiteks tema välimust, suulist kõnet, esitatavaid hinnanguid ja seisukohti, võimalik, et ka salvestisele jäänud telefoni- või arvutiekraanil kuvatud teavet jms. VVK-l on õigus salvestada koosolekut ja töödelda selle käigus koosolekul osalejate isikuandmeid ulatuses, viisil ja määral, mis on vajalik, et täita RKVS § 12 lg-s 3 sätestatud protokollimise kohustust (vt ka RKPJKo nr 5-25-48/2). Kui VVK viib avaliku ülesande täitmise raames läbi avalikku koosolekut, peab ta IKÜM art 5 lg-st 2 ja art-st 24 tulenevalt tagama, et mitte vaid ta ise, vaid ka teised kohalviibijad järgiks isikuandmete töötlemise põhimõtteid, sh seaduslikkus, eesmärgipärasus ja minimaalsus (IKÜM art 5 lg 1 p-d a, b ja c). (p 42)

VVK-l puudub seadusest tulenev kohustus koosoleku salvestist avalikustada (vt RKPJKo nr 5-25-48/2, p-d 12 ja 13). Selle asemel teeb VVK koosoleku sisu avalikkusele kättesaadavaks, täites enda kohustust koosolekut protokollida ning see avalikustada (RKVS § 12 lg-d 3 ja 4). (p 44)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• kaebused
• ->
• kaebuse läbivaatamine

Lahendades VVK otsuse peale esitatud kaebust, lähtub kolleegium eeskätt Riigikohtule esitatud kaebusest ja vaidlustatavast VVK otsusest. Mistahes otsuse tegemiseks tuleb kaebuses tõstatatud probleemid kokku võtta ja välja selgitada kaebaja tegelik tahe. Kui VVK on otsusest nähtuvalt mõistnud kaebaja tahet vääralt, on kaebaja ülesanne sellele kaebuses Riigikohtule ühemõtteliselt ja selgelt kohe tähelepanu juhtida. Vastasel juhul tuleb eeldada tema tahte tõlgendamise õigsust. Kaebajal lasub kohustus olla oma pöördumistes võimalikult täpne ja konkreetne. Valimiskaebemenetlus on lühikeste tähtaegadega, mistõttu on kaebajatel iseäranis suur hoolsuskohustus. (p 5)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• elektrooniline hääletamine
• ->
• elektroonilise hääletamise tulemuse kindlaks tegemine

Riigikohtu seisukoht elektrooniliste häälte ülelugemise kohta analoogselt hääletamissedelite ülelugemisega (RKPJKo 5-17-38/2, p 38) pole pärast KOVVS § 54² lg 9¹ kehtestamist enam asjakohane, sest seadusandja on seaduse lünga kõrvaldanud. KOVVS § 54² lg-s 9¹ reguleeritud toimingu ehk elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli kordamiseks (st häälte kolmandat korda lugemiseks) võiks olla alust siis, kui toiming viidi läbi õigusvastaselt, kuid seda õiguspäraselt korrates saaks kõrvaldada kahtluse elektrooniliste häälte lugemise tulemuse õigsuses või kinnitada, et elektroonilise hääletamise süsteemi andmed ei ole terviklikud. (p 7)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• valimiste korraldus
• ->
• Vabariigi Valimiskomisjon

Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra p 9.2 kohaselt märgitakse VVK otsusele selle allkirjastamise kuupäev. Seega tuleb otsus kirjalikult vormistada ja seda võib teha ka koosolekule järgneval päeval. (p 8)

VVK kasutab e-posti aadressi [email protected], mida haldab RVT. Valimisseadustest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikud tehnilised lahendused loob ja neid haldab RVT (KOVVS § 19 lg 1 p 3). Eelnimetatud tehniliseks lahenduseks on ka e-posti aadress. (p 9)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• valimisjaoskonnad

Valimisjaoskondade arvu ja hääletamisruumide asukohad määrab valla- või linnavalitsus (KOVVS § 22 lg 2 p 2). Asukoha määramisel on iseäranis oluline, et valimisjaoskonnad paikneks lihtsasti ligipääsetavates kohtades, milleks on üldjuhul ka kaubanduskeskused kui avalikud kohad (korrakaitseseaduse (KorS) § 54). Seega on valimisjaoskonna paigutamine kaubanduskeskusesse iseenesest lubatav. Avalik võim peab aga kindlustama, et valimispõhimõtteid järgitaks ka valimisjaoskondades, mis asuvad eraomandis olevatel kinnistutel. Selleks tuleb näiteks juba kinnistu kasutamise kokkulepet sõlmides hinnata, et kinnistul oleks valimisteks vajalikud tingimused tagatud ja et kandidaatidel oleks seal võrdne võimalus teha õiguspärast valimisagitatsiooni. (p 6)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• valimiste korraldus
• ->
• Vabariigi Valimiskomisjon

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• valimiste korraldus
• ->
• Jaoskonnakomisjonid

VVK ülesandeks on muu hulgas valvata valla ja linna valimiskomisjonide ning valimiste korraldajate tegevuse järele (KOVVS § 12 lg 1). Järelevalvega kindlustatakse, et kõik valimiste korraldajad tegutseksid kooskõlas valimispõhimõtetega. Kui eraomanik piirab valimisagitatsiooni oma kinnistul ning kohtleb kandidaate ebavõrdselt, ei ole see siiski omistatav jaoskonnakomisjonile, kes korraldab hääletamist ja vastutab valimisreeglite järgimise eest hääletamisruumis (KOVVS § 40 lg 3), ega ka VVK-le. (p 7)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• kampaania, agitatsioon, poliitiline välireklaam

Olukorras, kus erakonnal keelatakse mõnes asukohas valimisagitatsioon, riivatakse põhiseaduse (PS) § 60 lg 1 teises lauses ja § 156 lg 1 esimeses lauses sätestatud vabade valimiste põhimõtet, kuivõrd sellega takistatakse vastava erakonna kandidaatidel enda vaadete ja seisukohtade tutvustamist. Lisaks riivab agitatsioonikeeld erakonna tegevusvabadust (PS § 48 lg 1 teine lause) ja väljendusvabadust (PS § 45) (vrd RKÜKo nr 3-4-1-33-09, p 28). (p 9)

Ehkki eraomanik saab ise otsustada, kas tema maal või ruumides valimisagitatsiooni lubada, ei ole selline otsustusvabadus piiramatu. Euroopa Inimõiguste Kohus on pidanud võimalikuks, et osal juhtudel võib kogunemisvabadus kaaluda üles kogunemise koha omaniku õiguse otsustada oma omandi valdamise üle ning riigil võib tekkida positiivne kohustus kaitsta muid põhiõigusi, reguleerides omaniku varalisi õigusi (vt EIKo 06.05.2003 Appleby jt vs. Ühendkuningriik, p 47). Kolleegiumi arvates on see seisukoht samuti kohaldatav valimisagitatsiooni lubatavuse hindamisel. Vaidlust lahendaval kohtul tuleb igal üksikjuhul otsustada, kui intensiivselt agitatsioonikeeld kandidaatide poliitilist väljendusvabadust riivab, ning leida vastandlike õiguste ja huvide vahel kohane tasakaal (vrd samas, p-d 48 ja 49). Eraomanik võib põhimõtteliselt keelata valimisagitatsiooni tegemise oma ruumides ja territooriumil ning seda enda poliitilise eelistuse järgi ka vaid ühele või mitmele kandidaadile või poliitilisele jõule. Samas on omaniku otsustusvabadus piiratud esmajoones juhul, kui ta lubab enda kinnistut avalikult kasutada ja tegu on potentsiaalsete valijate jaoks olulise käidava kohaga (vrd võrdse kohtlemise seaduse § 2 lg 2). Sel juhul tuleb lubada agitatsiooni võrdsetel ja läbipaistvatel alustel kõigile kandideerijatele ja poliitilistele jõududele. Iseäranis tuleb see tagada juhul, kui eravalduses paikneb valimisjaoskond. (p 10)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• valimiste vaatlemine

Nii õigus valimisi vaadelda kui ka õigus esitada avaldus puuduse kohta valimiste korralduses on igaühe õigus (KOVVS § 23⁴ lg 1 ja § 62 lg 1). Vaatlejatel on oluline roll selles, et valimised toimuksid valimispõhimõtteid järgides ja oleksid lõppkokkuvõttes demokraatlikud. Vaatlejatel peab olema võimalik vaatlemise käigus juhtida valimiste korraldaja tähelepanu puudustele valimiste korralduses. Seega, ehkki õigus esitada KOVVS § 62 lg 1 järgi avaldus puuduse kohta on igaühel, on see õigus iseäranis oluline vaatlejate jaoks. (p 10)

Sõltumata sellest, kas isik on vaatleja või mitte, riivab tema õigusi olukord, kus tal on võimalik avaldusi esitada üksnes kirjalikult, kuid mitte suuliselt. (p 11)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• avaldused

Kui igal vaatlejal oleks võimalik valimistoimingu ajal samas ruumis teha mistahes hetkel puuduse kohta suulisi avaldusi, segaks see nii valimistoimingu läbiviimist kui ka teisi vaatlejaid. Seda iseäranis juhul, kui valimistoiming oleks tarvis avalduse vastuvõtmiseks peatada. Lisaks tuleb suuline avaldus puuduse kohta KOVVS § 62 lg 5 teise lause kohaselt protokollida, mis osutuks sellises olukorras tõenäoliselt keeruliseks. (p 14)

Samas ei ole RVT-l kohustust lubada suuliste avalduste esitamist ilma igasuguste piiranguteta, vaid tal on võimalik eelnevalt kirjaliku korraldusega kehtestada vastav kord või anda kohapeal enne toimingu algust juhised avalduste esitamiseks toimingu ajal (nt näha ette pausid toimingu läbiviimises toiminguga seotud avalduste esitamiseks, suunata vaatlejad kõrvalruumi, kus RVT töötaja avaldused vastu võtab ja protokollib, vms). Mõlemal juhul tuleb vaatlejatele enne toimingu algust avalduste esitamise korda selgitada. (p 15)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• kaebused
• ->
• kaebuse nõuded

Kaebused 30. septembri 2025 toimingute kohta, mille tõttu kaebaja pidas elektroonilise hääletamise avamist õigusvastaseks, on Riigikohtu poolt juba lahendatud. Riigikohus leidis, et elektroonilise hääletamise käsiraamatu nõuete rikkumine ei toonud praegusel juhul kaasa tegelikku ohtu valimiste salajasusele (RKPJKo nr 5-25-57/7, p-d 18–20). Mingeid muid põhjendusi selle kohta, miks 13. oktoobril 2025 ei oleks võinud elektroonilist hääletamist avada, kaebaja ei esitanud (KOVVS § 65 lg 3 ja lg 1 p 5, vt ka RKPJKo nr 5-25-41/3, p 11). (p 7)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• avaldused

KOVVS § 62 kohaselt võib isik, kes leiab, et valimiste korraldaja on rikkunud tema õigusi või rikkunud seadust muul viisil, esitada avalduse puuduse kohta valimiste korralduses. Seega võib avalduse esitada nii enda subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides. (p 16)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• kaebused
• ->
• kaebeõigus

VVK otsuse vaidlustamise õigus on vaid samal isikul, kes on esitanud VVK-le kaebuse valimiste korraldaja toimingu peale ehk kelle kaebust VVK kõnealuse otsusega lahendas (RKPJKm nr 5-23-14/2, p 6). (p 7)

Kaebust RVT e-valimistega seotud toimingu peale põhjendati kaebuses vaid sellega, et valimiste korraldaja ei ole vajaliku hoolsuskohustusega täitnud elektroonilise hääletuse läbi viimise nõudeid (RKVS § 48²). KOVVS § 18 lg 1 p 1 kohaselt on üks valimiste korraldajaid RVT. RVT kohustused on nähtud ette RKVS § 48² lg-s 4. Kaebaja ei selgitanud, millise toiminguga ja kuidas rikkus RVT tema subjektiivseid õigusi (KOVVS § 64 ja § 65 lg 1 p-d 3 ja 4, vt ka RKPJKo nr 5-25-41/3, p 11; RKPJKm nr 5-25-34/9, p 12). (p 10)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• kaebused
• ->
• kaebeõigus

Kolleegium nõustub VVK-ga, et valla valimiskomisjoni võimalik tegevusetus, mis puudutas valimisliidu kandidaadi käitumist, ei saanud piirata ega moonutada kaebaja valimisõigust. Seetõttu puudus kaebajal valimiskaebuse esitamise õigus (vrd RKPJKo nr 3-4-1-59-13, p 14). Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt toimub järelevalvemenetlus valimisasjades üksnes avalikes huvides ja sellest tulenevalt on isikul õigus enda pöördumise korrakohasele menetlusele, mitte aga õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist (RKPJKo nr 5-25-13/5, p 11; RKPJKo nr 5-25-16/3, p 10). Järelikult jättis VVK kaebuse õigesti läbi vaatamata. (p 6)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• valimiste vaatlemine

Proovihääletamine toimub seaduse järgi avalikult, sh tuleb avalikustada proovihääletamise tulemuste raport, ning seega on sellel osalemise õigus ka vaatlejatel. (p 9)

Proovihääletamisel on seadusest tulenevalt kaalukas tähendus seadusele ja valimispõhimõtetele vastavate valimiste ettevalmistamisel ning proovihääletamise korraldamise korrektsus peab olema kontrollitav. Valimiste vaadeldavus on üks meetmetest, tagamaks valimiste korrakohasus ja usaldusväärsus. Vaatlejatel on niisiis oluline osa selles, et valimised toimuksid valimispõhimõtteid järgides ja oleksid lõppkokkuvõttes demokraatlikud. (p 10)

Lähtekoodi avalikustamise eesmärk on mh anda võimalus hinnata selle vastavust tehnilises dokumentatsioonis esitatud nõuetele. Kuivõrd lähtekood ja asjakohane dokumentatsioon täiendavad teineteist, riivab vaatleja õigusi nii see, kui proovihääletamise ajal ei ole lähtekood ega dokumentatsioon tervikuna kättesaadavad, kui ka see, kui osaliselt või tervikuna on kättesaadav vaid üks neist. (p 12)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• elektrooniline hääletamine

Enne elektroonilise hääletamise algust korraldab RVT proovihääletamise, mille käigus testitakse elektroonilise hääle andmist, loodud ligipääsuvahendite kasutamist ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemist ning kontrollitakse elektroonilise hääletamise süsteemi terviklust. Kui proovihääletamisel ilmnevad elektroonilise hääletamise süsteemis puudused, kõrvaldab RVT need ja korraldab uue proovihääletamise. Kui ilmnenud puudusi ei ole võimalik õigel ajal kõrvaldada, ei või elektroonilist hääletamist alustada. Vastupidi, kui proovihääletamise tulemuste kinnitamisest nähtub, et elektroonilise hääletamise süsteem toimib, tuleb RVT-l elektroonilist hääletamist võimaldada. See, kas elektroonilist hääletamist saab üldse alustada, sõltub otseselt proovihääletamisest. (p 8)

Elektroonilist hääletamist ei saa alustada ilma edukat proovihääletamist läbimata. Proovihääletamisel on seadusest tulenevalt kaalukas tähendus seadusele ja valimispõhimõtetele vastavate valimiste ettevalmistamisel ning proovihääletamise korraldamise korrektsus peab olema kontrollitav. (p 10)

Seaduse järgi on veebileht valimised.ee valimiste ametlik veebileht, mistõttu teave, mis valimisseaduse järgi tuleb avalikustada, sh lähtekood ja asjakohane dokumentatsioon, peab olema just seal kättesaadav. See ei tähenda, et dokumente tuleb erinevatel veebilehtedel dubleerida. Piisab ka veebilehel valimised.ee toodud lingist, mis suunab isiku ajakohase otsitava teabeni. (p 13)

Elektroonilise hääletamise süsteemi ja kontrollrakenduse lähtekood tuleb avalikustada koos asjakohase dokumentatsiooniga hiljemalt enne proovihääletamise algust valimiste ametlikul veebilehel (tervikuna või lingiga). (p 14)

Lähtekoodi avalikustamine enne proovihääletamist ei välista seda, et lähtekoodi võib vajaduse korral ka pärast avalikustamist muuta, kui muudatused on avalikud ja selgelt jälgitavad. (p 15)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• kaebused
• ->
• kaebuse läbivaatamine