Kohtulahendite liigitus

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• kandidaatide registreerimiseks esitamine ja registreerimine
• ->
• tegelik püsiv elukoht

KOVVS § 37 lg 3 p 3 järgi jätab valimiskomisjon registreerimata kandidaadi, kes ei vasta KOVVS § 5 lg-s 5 sätestatud nõuetele. KOVVS § 5 lg 5 sätestab, et kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Riigikohus on varem selgitanud, et KOVVS § 5 lg-s 5 kasutatud termini „püsiv elukoht“ tähenduse avamisel tuleb lähtuda KOVVS § 5 lg-s 1 esitatud püsiva elukoha määratlusest (RKPJKo nr 3-4-1-23-09, RKPJKo nr 5-21-12/2, p 22). Seega tuleb KOVVS § 5 lg-s 5 mainitud püsiva elukoha all mõista elukohta, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse. (p 8)

KOVVS § 5 lg-t 5 ei saa sisustada selliselt, et see paneb valimiskomisjonidele kohustuse kontrollida rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi õigsust ja selgitada kandidaatide registreerimisel välja kandideerija tegelik püsiv elukoht (RKPJKo nr 5-21-12/2, p 25). KOVVS § 5 lg 5 näeb ette üksnes elukoha aadressi õigsuse formaalse kontrolli ega võimalda valimiskomisjonil kontrollida, kas rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmed vastavad isiku tegelikule elukohale (RKPJKo nr 5-25-32/2, p 8). Valimismenetlus ei ole oma kiireloomulisuse ja seda korraldavate eriomaste haldusorganite ülesehituse ja koosseisu poolest sobiv menetlus kandideerijate rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi õigsuse kontrollimiseks ja tegeliku püsiva elukoha väljaselgitamiseks (RKPJKo nr 5-21-12/2, p 23). (p 9)

Rahvastikuregistrijärgse ja tegeliku püsiva elukoha lahknevus ei ole õiguslikult lubatav. Seda mh põhjusel, et andmete õigsuse vastu on avalik huvi (RKPJKo nr 5-24-29/14, p 48). Seetõttu ongi rahvastikuregistri seaduse §-s 68 pandud isikule kohustus andmete õigsus tagada. Seda silmas pidades on lubatav, kui seadusandja seob volikogu valimistel aadressiandmete õigusliku tähenduse konkreetse kuupäevaga (valimisaasta 1. august) ning lähtub eeldusest, et kandideerimisest huvitatud isik oma kohustust andmete õigsuse tagamisel täidab (kui mitte varem, siis eelnimetatud kuupäevaks). Arvestades valimiste kiire ja tõhusa läbiviimise vajalikkust ning kandidaatide esitamise ranget seotust tähtaegadega, ei saa registriandmetes pärast 1. augustit elukoha kohta tehtud muudatusi kehtiva seaduse järgi arvestada. (p 10)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• kandidaatide registreerimiseks esitamine ja registreerimine
• ->
• tegelik püsiv elukoht

Elukoha kande õigsuse kontrollimise käigus tuleb muu hulgas kindlaks teha ka see, kas elukoha andmed vastavad RRS §-s 77 sätestatud nõuetele. Kui ilmneb, et kohaliku omavalitsuse üksus oleks pidanud elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisest algusest peale keelduma, olgu põhjusel, et isik on esitanud valeandmeid, või põhjusel, et tegu ei ole eluruumiga (ning RRS §-s 77 loetletud erandid ei kohaldu), on kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus uuendada elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise menetlus haldusmenetluse seaduse § 44 lg 1 p 2 kohaselt koostoimes RRS § 84 lg-ga 1 (vt RKPJKo nr 5-24-29/14, p 57). (p 9)

• Konstitutsiooniõigus
• ->
• Valimised ja rahvahääletus
• ->
• kandidaatide registreerimiseks esitamine ja registreerimine
• ->
• tegelik püsiv elukoht

KOVVS § 5 lg 5 kohaselt on kandideerimisõigus igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Riigikohus on selgitanud, et KOVVS § 5 lg-t 5 ei saa sisustada selliselt, et see paneb valimiskomisjonidele kohustuse kontrollida rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi õigsust ja selgitada kandidaatide registreerimisel välja kandideerija tegelik püsiv elukoht (RKPJKo nr 5-21-12/2, p 25). KOVVS § 5 lg 5 näeb ette üksnes elukoha aadressi õigsuse formaalse kontrolli ega võimalda valimiskomisjonil kontrollida, kas rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmed vastavad isiku tegelikule elukohale. (p 8)

Riigikohus on samuti selgitanud, et ehkki kehtiv KOVVS ei kohusta valimiskomisjoni sisuliseks kontrollimenetluseks, ei järeldu sellest, et rahvastikuregistrijärgse ja tegeliku püsiva elukoha lahknevus oleks õiguslikult lubatav (RKPJKo nr 5-21-12/2, p 26). Ka PS § 156 lg-st 2 tuleneb, et kohalike valimiste korraldamisel peab olema võimalik lähtuda tõestest andmetest valijate elukoha kohta (RKPJKo nr 5-24-29/14, p 43). Riigikohus on jaatanud kohaliku omavalitsuse üksuse kohustust kontrollida isiku rahvastikuregistri elukoha kande õigsust ka omal algatusel, kui on põhjendatud kahtlus, et kanne on ebaõige (RKPJKo nr 5-24-29/14, p 55, viitega RKHKm nr 3-21-2230/16, p 12.3). Ka isik, kelle õigusi ebaõige kanne riivab, saab esitada kohaliku omavalitsuse üksusele taotluse teise isiku rahvastikuregistri elukoha kande õigsuse kontrollimiseks (RKPJKo nr 5-24-29/14, p 56). Kui taotlusega esitatud tõendid või muud omavalitsusüksuse käsutusse jõudnud andmed annavad aluse põhjendatud kahtlusele, et isik ei ela rahvastikuregistrisse kantud aadressil, on kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus HMS § 44 lg 1 p 2 alusel uuendada elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise menetlus (RKPJKo nr 5-24-29/14, p 57). HMS § 38 lg 2 järgi võib tõendiks olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. Niisiis saab kohaliku omavalitsuse üksus elukoha kande õigsuse kontrollimise käigus muu hulgas küsida isiku kinnitust, et ta elab rahvastikuregistrisse kantud elukohas, aga ka dokumentaalseid tõendeid, samuti võtta ütlusi teistelt isikutelt (RKPJKo nr 5-24-29/14, p 58). (p 9)