5-25-7/29
|
Riigikohtu üldkogu |
18.12.2025 |
|
Eestis võib kehtiva seaduse järgi olla vaatleja igaüks (vt KOVVS § 234 lg 1). Vaatlejatel kui avalikkuse esindajatel on oluline roll selles, et valimised toimuksid valimispõhimõtteid järgides ja oleksid lõppkokkuvõttes demokraatlikud (vt RKPJKo nr 5-25-65/2, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). (p 32)
Salvestamise keeld ei riiva vaatleja seadusest tulenevat õigust VVK koosolekut jälgida (KOVVS § 234), kuid piirab vaatleja võimalust tõendada väidetavaid rikkumisi koosolekul (vt ka RKPJKo nr 5-25-54/2, p 13). Samas oht, et VVK avalikust koosolekust tehtud salvestist võidakse kasutada edaspidi piiramatult massi- või sotsiaalmeedias, sh väljendatut kontekstist välja rebides või moonutades, riivab koosolekul osalejate õigust isikuandmete kaitsele intensiivselt. (p 43)
Teabe asutusesiseseks tunnistamine muudab vastavat teavet sisaldava dokumendi avalik-õiguslikku seisundit. Pärast seda peavad kõik inimesed, kes selle dokumendiga kokku puutuvad, arvestama seadustes sätestatud piirangute ja kohustustega (vt nt AvTS § 12 lg 41, § 23 lg 1 p 1, § 541; avaliku teenistuse seadus (ATS) § 55; vrd ka RKHKm nr 3-3-1-31-03, p 16). Lisaks eelmainitule kaasneb teabe asutusesiseseks tunnistamisega teabevaldaja kohustus kaitsta teavet soovimatu avalikuks tuleku eest (AvTS § 43 lg 1 p 3 ning HMS § 7 lg 3). (p 36)
RKVS §12 lg-s 3 sätestatud Vabariigi Valimiskomisjoni koosoleku avalikkus suurendab valijate usaldust valimistulemuste õigsuse vastu ja selle vastu, et valimiste korraldamisel on järgitud PS § 156 lg-s 1 ja § 60 lg-s 1 nimetatud valimispõhimõtteid, sh vabade valimiste põhimõtet. Viimati nimetatu nõuab mh, et nii hääletajad kui ka kandidaadid oleksid piisavalt informeeritud valimiste korraldusest (vrd RKPJKo nr 5-25-3/5, p 19). Samuti pärsib avalikkus valimistulemuste moonutamist pettuse teel. (p 31)
Sõltumata sellest, millise häälteenamusega on AvTS § 35 lg 1 p 9 kehtestatud, ei loo see üksi ega koostoimes eespool punktis 36 nimetatud AvTS i, ATS i ja HMS i normidega õiguslikku alust, et kuulutada VVK koosolek kinniseks. (p 37)
AvTS § 35 lg 1 p 9 ei ole kehtestatud selleks, et RKVS § 12 lg-s 3 sätestatut täiendada ega sellest erandlikult kõrvale kalduda (vrd RKPJKo nr 3-4-1-54-14, p 51). AvTS ei reguleeri VVK koosoleku avalikkust, vaid seda, millist teavet sisaldav dokument tuleb tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks. AvTS § 35 lg 1 p-st 9 ei tulene VVK-le õigust kohaldada mis tahes meetmeid, et kaitsta avalikuks tuleku eest asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet, mida VVK peab koosolekul arutama, et täita talle seadusest tulenevaid ülesandeid (AvTS § 43 lg 1 p 3 ning praegusel juhul KOVVS § 43 lg 1). VVK-l ei ole RKVS § 12 lg-st 3 tuleneva ühemõttelise keelu tõttu võimalik tunnistada koosolekut kinniseks, et kaitsta juurdepääsupiiranguga teavet soovimatu avalikustamise eest. Kehtiv õigus kohustab VVK-d leidma lahenduse, kuidas pidada koosolekut avalikult ka juhul, kui selle nõudega põrkub vastassuunaline avalik huvi, mis tingib VVK kohustuse kaitsta koosolekul arutatavat teavet soovimatu avalikuks tuleku eest. (p 38)
VVK tööruumid, kuhu igaühel ei ole piiramatut juurdepääsu, ei ole selle sätte mõttes avalik koht. Samuti ei ole VVK koosolek avalik kogunemine (koosolek või üritus) KorS § 58 mõttes. (p 41)
VVK-l on õigus töödelda koosolekul osalejate isikuandmeid avaliku ülesande täitmiseks IKÜM art 6 lg 1 punkti e alusel (vt ka IKÜM art 6 lg-d 2 ja 3). Avaliku koosoleku salvestamine riivab kohalviibijate (sh VVK liikmete) õigust isikuandmete kaitsele, mis hõlmab isiku tuvastatavuse korral mh näiteks tema välimust, suulist kõnet, esitatavaid hinnanguid ja seisukohti, võimalik, et ka salvestisele jäänud telefoni- või arvutiekraanil kuvatud teavet jms. VVK-l on õigus salvestada koosolekut ja töödelda selle käigus koosolekul osalejate isikuandmeid ulatuses, viisil ja määral, mis on vajalik, et täita RKVS § 12 lg-s 3 sätestatud protokollimise kohustust (vt ka RKPJKo nr 5-25-48/2). Kui VVK viib avaliku ülesande täitmise raames läbi avalikku koosolekut, peab ta IKÜM art 5 lg-st 2 ja art-st 24 tulenevalt tagama, et mitte vaid ta ise, vaid ka teised kohalviibijad järgiks isikuandmete töötlemise põhimõtteid, sh seaduslikkus, eesmärgipärasus ja minimaalsus (IKÜM art 5 lg 1 p-d a, b ja c). (p 42)
VVK-l puudub seadusest tulenev kohustus koosoleku salvestist avalikustada (vt RKPJKo nr 5-25-48/2, p-d 12 ja 13). Selle asemel teeb VVK koosoleku sisu avalikkusele kättesaadavaks, täites enda kohustust koosolekut protokollida ning see avalikustada (RKVS § 12 lg-d 3 ja 4). (p 44)
|
| 5-25-70/4
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
18.11.2025 |
|
Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra p 9.2 kohaselt märgitakse VVK otsusele selle allkirjastamise kuupäev. Seega tuleb otsus kirjalikult vormistada ja seda võib teha ka koosolekule järgneval päeval. (p 8)
VVK kasutab e-posti aadressi [email protected], mida haldab RVT. Valimisseadustest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikud tehnilised lahendused loob ja neid haldab RVT (KOVVS § 19 lg 1 p 3). Eelnimetatud tehniliseks lahenduseks on ka e-posti aadress. (p 9)
|
| 5-25-66/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
14.11.2025 |
|
Valimisjaoskondade arvu ja hääletamisruumide asukohad määrab valla- või linnavalitsus (KOVVS § 22 lg 2 p 2). Asukoha määramisel on iseäranis oluline, et valimisjaoskonnad paikneks lihtsasti ligipääsetavates kohtades, milleks on üldjuhul ka kaubanduskeskused kui avalikud kohad (korrakaitseseaduse (KorS) § 54). Seega on valimisjaoskonna paigutamine kaubanduskeskusesse iseenesest lubatav. Avalik võim peab aga kindlustama, et valimispõhimõtteid järgitaks ka valimisjaoskondades, mis asuvad eraomandis olevatel kinnistutel. Selleks tuleb näiteks juba kinnistu kasutamise kokkulepet sõlmides hinnata, et kinnistul oleks valimisteks vajalikud tingimused tagatud ja et kandidaatidel oleks seal võrdne võimalus teha õiguspärast valimisagitatsiooni. (p 6)
VVK ülesandeks on muu hulgas valvata valla ja linna valimiskomisjonide ning valimiste korraldajate tegevuse järele (KOVVS § 12 lg 1). Järelevalvega kindlustatakse, et kõik valimiste korraldajad tegutseksid kooskõlas valimispõhimõtetega. Kui eraomanik piirab valimisagitatsiooni oma kinnistul ning kohtleb kandidaate ebavõrdselt, ei ole see siiski omistatav jaoskonnakomisjonile, kes korraldab hääletamist ja vastutab valimisreeglite järgimise eest hääletamisruumis (KOVVS § 40 lg 3), ega ka VVK-le. (p 7)
Olukorras, kus erakonnal keelatakse mõnes asukohas valimisagitatsioon, riivatakse põhiseaduse (PS) § 60 lg 1 teises lauses ja § 156 lg 1 esimeses lauses sätestatud vabade valimiste põhimõtet, kuivõrd sellega takistatakse vastava erakonna kandidaatidel enda vaadete ja seisukohtade tutvustamist. Lisaks riivab agitatsioonikeeld erakonna tegevusvabadust (PS § 48 lg 1 teine lause) ja väljendusvabadust (PS § 45) (vrd RKÜKo nr 3-4-1-33-09, p 28). (p 9)
Ehkki eraomanik saab ise otsustada, kas tema maal või ruumides valimisagitatsiooni lubada, ei ole selline otsustusvabadus piiramatu. Euroopa Inimõiguste Kohus on pidanud võimalikuks, et osal juhtudel võib kogunemisvabadus kaaluda üles kogunemise koha omaniku õiguse otsustada oma omandi valdamise üle ning riigil võib tekkida positiivne kohustus kaitsta muid põhiõigusi, reguleerides omaniku varalisi õigusi (vt EIKo 06.05.2003 Appleby jt vs. Ühendkuningriik, p 47). Kolleegiumi arvates on see seisukoht samuti kohaldatav valimisagitatsiooni lubatavuse hindamisel. Vaidlust lahendaval kohtul tuleb igal üksikjuhul otsustada, kui intensiivselt agitatsioonikeeld kandidaatide poliitilist väljendusvabadust riivab, ning leida vastandlike õiguste ja huvide vahel kohane tasakaal (vrd samas, p-d 48 ja 49). Eraomanik võib põhimõtteliselt keelata valimisagitatsiooni tegemise oma ruumides ja territooriumil ning seda enda poliitilise eelistuse järgi ka vaid ühele või mitmele kandidaadile või poliitilisele jõule. Samas on omaniku otsustusvabadus piiratud esmajoones juhul, kui ta lubab enda kinnistut avalikult kasutada ja tegu on potentsiaalsete valijate jaoks olulise käidava kohaga (vrd võrdse kohtlemise seaduse § 2 lg 2). Sel juhul tuleb lubada agitatsiooni võrdsetel ja läbipaistvatel alustel kõigile kandideerijatele ja poliitilistele jõududele. Iseäranis tuleb see tagada juhul, kui eravalduses paikneb valimisjaoskond. (p 10)
|
| 5-25-45/4
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
26.09.2025 |
|
Kaebus VVK toimingu peale tuleb esitada Riigikohtule VVK kaudu kolme päeva jooksul VVK toimingu sooritamisest arvates (KOVVS § 661 lg 3; põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 38 lg 1). Kaebaja tahe on tuvastada, et tema mittelubamine vaatlejana VVK 18. septembri 2025. a koosolekule veebi teel oli õigusvastane. Seda vaidlust on pädev lahendama Riigikohus. (p 7)
VVK 3. detsembri 2020. a otsusega nr 2 vastu võetud Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra p 4.1 järgi on komisjoni töövorm koosolek. Töökorra p 4.2 kohaselt võib koosoleku korraldada ka elektrooniliselt. VVK töökorra p 7.2 järgi võivad komisjoni elektroonilised koosolekud toimuda osaliselt või täielikult elektrooniliste vahendite abil ilma komisjoni liikme koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab komisjoni liikmel koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada. Töökorra p 7.3 näeb ette, et komisjoni liikme soovil võimaldatakse tal koosolekul osaleda elektrooniliselt. Töökorra p 7 on peakirjastatud „Komisjoni koosoleku korraldamine elektrooniliselt või teabevahetuse kaudu“. Kolleegiumi arvates tuleb töökorra neid sätteid mõista nii, et kui vähemalt üks VVK liige osaleb koosolekul elektroonilisel viisil, tuleb VVK koosolekut pidada elektrooniliseks koosolekuks. (p 9)
VVK töökorra p 7.4 kohaselt loob RVT võimaluse elektroonilisel koosolekul osalemise soovist teada andnud isikutele koosolekut jälgida. Kolleegiumi arvates tuleb töökorra p 7.4 mõista nii, et VVK elektrooniliste koosolekute vaatlemiseks tuleb selleks soovi avaldanud isikutele luua võimalus osaleda koosolekul samuti elektrooniliselt, seadmata vaatlemiseks nõuet viibida kindlas ruumis, välja arvatud, kui see on vajalik koosolekul käsitletava teabe kaitseks ja veebijuurdepääsuga kaasnevate riskide maandamiseks (vt RKPJKo nr 5-25-3/5, p 24). Praegusel juhul ei esitanud VVK nõutavaid põhjendusi, miks lubati vaatleja koosolekule üksnes VVK asukohas. Seega oleks tulnud lubada kaebajal kui koosoleku jälgimise soovist teada andnud vaatlejal ühineda koosolekuga MS Teamsi kaudu. (p 11)
Üksnes vaatlejate jaoks ei pea koosolekuga elektrooniliselt ühinemise võimalust looma, kui koosoleku teates ei ole ette nähtud koosoleku toimumist elektrooniliselt ja VVK liikmed osalevad koosolekul kohapeal. See, kui VVK on kutsunud veebi kaudu osalema mõne isiku, kelle kaebust koosolekul arutatakse, või muu isiku, näiteks eksperdi, ei anna vaatlejale alust nõuda enda lubamist koosolekule veebi kaudu, kuna sel juhul ei ole koosolek VVK töökorra p 7 järgi elektrooniline. (p 12)
|
| 5-25-3/5
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
11.04.2025 |
|
Kaebused valimiste korraldaja toimingu või valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale lahendatakse PSJKS 6. peatükis ette nähtud korras. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi pädevust lahendada valimisi puudutavaid vaidlusi esimese ja viimase kohtuastmena põhjendab asjaolu, et valimistega seotud küsimustel on demokraatlikus ühiskonnas eriline kaal. Kolleegium on seisukohal, et PSJKS § 37 lõikes 1 sätestatud õiguskaitsevahend kohaldub alati, kui vaidluse ese on seotud valimiste korraldamisega ning seadus ei näe ette teistsugust vaidluste lahendamise korda (vt nt RKVS § 20 lõige 5, § 25 lõige 5). PSJKS 6. peatüki valimiskaebemenetlus ei ole ette nähtud üksnes selliste valimiste korraldajate ning valimiskomisjonide otsuste ja toimingute vaidlustamiseks, mis on vahetult seotud valimiste läbiviimisega. Teisisõnu, vaidlustatava toimingu või otsuse õiguspärasusest ei pea sõltuma välja kuulutatud valimiste hääletamis- ega valimistulemuste legitiimsus. Eeskätt on määrav see, et alus vaidlustatava valimiskomisjoni ja valimiste korraldaja otsuse või toimingu tegemiseks peab tulenema valimisseadustest või rahvahääletuse seadusest. (p 13)
RKVS § 12 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjoni töövormiks koosolek. Sama sätte lõikest 3 tuleneb Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekute avalikkuse nõue. Arvestades Vabariigi Valimiskomisjoni pädevust (vt RKVS § 9), on selle tegevus, sh valimistevahelisel ajal koosolekute pidamine ja seega ka koosolekutel tehtavad toimingud, seotud valimiste korraldamisega. Eeltoodud põhjustel kuulub kaebuse lahendamine PSJKS § 2 punkti 10 ning § 37 lõike 1 alusel Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi pädevusse. (p 14)
PSJKS § 37 lõige 1 võimaldab igaühel, kes leiab, et valimiskomisjoni toiminguga on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks. PSJKS § 37 lõike 1 alusel saab esitada kaebuse üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi vaidlustatav otsus või toiming väidetavalt rikub (vt RKPJKm nr 5-24-23/2, p 5 ja RKPJKo nr 5-23-11/2, p 27). Vaatlejal on õigus esitada kaebus üksnes selliste toimingute ja otsuste peale, mis on seotud tema kui vaatleja õigustega - eelkõige vaatlemisele seatud tingimuste või takistuste osas (RKPJKo nr 5-24-9/3, p 25). Kolleegium nõustub kaebajaga selles, et praegusel juhul riivas Vabariigi Valimiskomisjoni toiming, millega kaebaja eemaldati 6. märtsi 2025. a koosolekult, tema subjektiivset vaatlejaõigust. (p 15)
PS § 44 lõikest 2 tuleneb kõigile riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikutele kohustus anda Eesti kodanikule tema nõudel seaduses sätestatud korras informatsiooni oma tegevuse kohta. Sama sätte kohaselt ei pea avalik võim nimetatud kohustust täitma juhul, kui küsitakse andmeid, mille väljaandmine on seadusega keelatud, samuti eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmeid. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mis tähendab, et seda võib piirata igal põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus (vrd RKÜKo nr 5-23-1/19, p 77; RKPJKo nr 5-24-22/16, p 78). (p 17)
Siiski ei saa olenemata AvTS § 35 lõike 1 imperatiivsest sõnastusest nimetatud sätte punkti 9 alusel piirata juurdepääsu mis tahes dokumentidele, millel on väiksemgi kokkupuude e-hääletamise turvasüsteemide- ja meetmetega (vrd nt RKHKo nr 3-21-1370/35, p 16). Teabevaldajal on ka juhul, kui tegemist on AvTS § 35 lõike 1 loetelus nimetatud teabega, kohustus juurdepääsupiirangu seadmise vajadust igal üksikjuhul eraldi hinnata. See, kas teabevaldaja on piirangu alust korrektselt kohaldanud, on kohtulikult kontrollitav. Lisaks sätestab AvTS § 38 lõige 4 võimaluse anda teatud tingimustel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele juurdepääs ka asutusevälistele isikutele. (p 18)
PS § 60 lõike 1 kolmandas lauses sätestatud valimiste otsesuse põhimõte seostub esmajoones hääletamisõigusega ning selle eesmärk on tagada, et valijad saaksid oma hääletamisotsuse realiseerida vahetult ehk kolmandate isikute sekkumise ja abita. PS § 60 lõike 1 teisest lausest tuleneva vabade valimiste põhimõtte üheks osaks on vaieldamatult inimeste informeeritus valimiste korraldusest. Informeeritus ei tähenda aga seda, et isikutel peab olema võimalik tutvuda kõikide valimiste korraldamist puudutavate dokumentidega. Asjaolu, et hääleõiguslikud kodanikud ei ole teadlikud e-hääletamise süsteemi turvariskidest, ei mõjuta nende võimalust kõrgeima riigivõimu teostamisel oma tahet realiseerida (PS §-d 1 ja 56). (p 19)
Kolleegium on seisukohal, et sellisel juhul - kui see on koosolekul käsitletava teabe kaitseks ja veebijuurdepääsuga kaasnevate riskide maandamiseks vajalik - võib Vabariigi Valimiskomisjon näha ette, et välised isikud saavad osaleda üksnes vahetult kohal viibides. (p 24)
|
| 3-4-1-2-06
|
Riigikohus |
27.03.2006 |
|
Vabariigi Valimiskomisjonil puudub pädevus otsuse tegemiseks valla või linna valimiskomisjoni (ainu)pädevusse kuuluvas volikogu liikme volituste peatamise küsimuses.
Vastavalt KOVVS § 20 lg-le 1 on valla ja linna valimiskomisjoni pädevuses täita lisaks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses mainituile ka muid seadustest tulenevaid ülesandeid. KOKS § 20 lg 3 kohaselt kuulub volikogu liikme volituste peatamine valla või linna valimiskomisjoni pädevusse.
Vabariigi Valimiskomisjoni ning maakonna valimiskomisjoni pädevus on sätestatud KOVVS §-des 17 ja 18. Nimetatud sätted ei näe ette nende komisjonide pädevust teha otsuseid seadusega valla või linna valimiskomisjoni pädevusse antud küsimustes, sealhulgas ka volikogu liikme volituste peatamise otsustamisel. (p 8)
|
| 3-4-1-27-05
|
Riigikohus |
14.11.2005 |
|
Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses on tema kasutada olevate andmete põhjal tuvastada, kas tegemist oli poliitilise välireklaamiga, ning võtta seisukoht selle kohta, kas rikkumine oluliselt mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi (vt Riigikohtu 9. novembri 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-26-05).
Valimiskomisjon peab rakendama uurimisprintsiipi sellisel viisil ja sellises ulatuses, mida võimaldab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega kehtestatud kolmepäevane kaebuse läbivaatamise tähtaeg. (p 9)
KOVVS § 61 sätestab poliitilise välireklaami keelu: "Üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku, valimisliidu või valimisliidu nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud." (p 11)
KOVVS § 61 sõnastusest nähtuvalt eeldab esimene teokoosseis, et ilmselgelt reklaamitaks üksikkandidaati, erakonda või erakonna nimekirjas kandideerivat isikut, valimisliitu või valimisliidu nimekirjas kandideerivat isikut. (p 15)
Teine teokoosseis on esimese erijuhtum ja eeldab, et keelatud ajal ja keelatud kohas reklaamitakse valimiskampaanias osaleja logot või muud eraldusmärki. Logo või muu eraldusmärgi puhul on keelatud reklaamiga tegemist ka siis, kui reklaamis kasutatu on logost või must eraldusmärgist küll mõneti erinev, kui viimasega siiski äravahetamiseni sarnane.
Muuks KOVVS §-s 61 nimetatud eraldusmärgiks, mida aktiivse agitatsiooni ajal ei tohi kasutada poliitilises välireklaamis, on ka erakonna tunnuslause. Sarnasus peab olema piisav, et tuvastada muu eraldusmärgi keelatud kasutamine. (p 16)
Kolmandaks koosseisuks on nende programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel. (p 12)
Neljas teokoosseis on sõnastatud määratlemata õigusmõiste abil. See tähendab, et keelatud poliitiline välireklaam, mis pole hõlmatud esimese kolme koosseisuga, on hõlmatud neljandaga. (p 13) Nii keelab KOVVS § 61 muu poliitilise välireklaami aktiivse agitatsiooni ajal. Muu keelatud poliitiline välireklaam KOVVS § 61 mõttes võib seisneda ka selles, et aktiivse agitatsiooni ajal reklaamitakse toodet välireklaami abil viisil, mis on ühemõtteliselt seostatav nendel valimistel kandideerijatega. (p 18)
|
| 3-4-1-26-05
|
Riigikohus |
09.11.2005 |
|
Igasugune agitatsioon on suunatud hääletamistulemuste mõjutamisele. Kuid agitatsioon ei pruugi viia soovitud tulemustele. Vabariigi Valimiskomisjon peab ise võtma seisukoha selle kohta, kas keelatud agitatsioon hääletamisruumis oluliselt mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi. Komisjon pole seda teinud. (p 8)
Kui Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et Tallinna maanteel oli keelatud poliitiline välireklaam KOVVS § 61 mõttes, siis peab valimiskomisjon võtma seisukoha ka küsimuses, kas see mõjutas või võis oluliselt mõjutada hääletamistulemusi. (p 10)
Vabariigi Valimiskomisjon ei saa poliitilisele välireklaamile kehtestatud piirangute rikkumise ja häälte ostmise väärteoasjades süütegusid menetleda ja karistada. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses on aga tema kasutada olevate andmete põhjal tuvastada, kas tegemist oli poliitilise välireklaamiga ja kas häälte ostmist esines, ning võtta seisukoht selle kohta, kas rikkumine oluliselt mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi. (p 9)
|
| 3-4-1-24-05
|
Riigikohus |
08.11.2005 |
|
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses ette nähtud valimiskaebuste menetlus ei ole suunatud üksnes kaebuste vormilisele läbivaatamisele valimiskomisjonide poolt. Selle menetluse eesmärgiks on tagada valimistel osalevate isikute õiguste tõhus ja tegelik kaitse, samuti nii nende isikute kui avalikkuse usaldus valimisprotseduuri ja kaebemenetluse ning valimistulemuste kindlakstegemise seaduslikkuse ja kontrollitavuse vastu. Valimiskomisjonide tegevuse suhtes saab analoogia korras kohaldada haldusmenetluse seadust. Sellest tuleneb, et valimiskomisjonid peavad välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. (p 11)
Valimiskaebuse puhul, milles esitatakse väiteid võimalike rikkumiste kohta hääletamisel või valimistulemuste kindlakstegemisel, ei pea alati tuvastama, et konkreetne rikkumine mõjutas valimistulemust olulisel määral. Vabariigi Valimiskomisjonil on KOVVS § 64 lõike 6 punkti 3 järgi õigus tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas või vallas või linnas kehtetuks ning korraldada kordushääletamine ka juhul kui seaduserikkumine üksnes võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada.
Seaduserikkumise tuvastamisel ei ole Vabariigi Valimiskomisjonile siduv paralleelselt toimuda võiv kriminaal- või väärteomenetlus, kuna selle raames otsustatakse vaid konkreetsete isikute vastutuse küsimus. Seega peab komisjon ise tuvastama vajalikud asjaolud. Seaduserikkumise tuvastamiseks piisab, kui kaebust lahendaval komisjonil tekib asja materjalide põhjal piisav mõistlik kahtlus, et valimisseadust rikuti. Asjaolud, mis annavad alust arvata, et valimiskasti sisu puutumatuse nõuet on rikutud, võivad olla piisavad mõistliku kahtluse tekkeks. (p 12)
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses, Vabariigi Valimiskomisjoni 12. septembri 2005. a määruses nr 9 ega muus õigusaktis ei ole ette nähtud kohustust pitseerida ruum, kus asub hääletamiskast. Samas on jaoskonnakomisjon kohustatud KOVVS § 46 lõike 5 järgi tagama, et hääletamiskasti ja valimisdokumente hoitaks eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. Kui jaoskonnakomisjon on sel eesmärgil otsustanud ruumi ukse pitseerida ja seda ongi tehtud, osutab pitseri eemaldamine enne valimispäeva sellele, et hääletamiskasti puutumatus ei pruugi olla tagatud, ning võib seega viidata ka KOVVS § 46 lõike 5 rikkumisele. (p 13)
Vabariigi Valimiskomisjon oleks pidanud talle seadusega antud menetluse aja piires välja selgitama asjas olulist tähendust omavad asjaolud selleks vajadusel omal algatusel tõendeid kogudes. (p 17)
Nt asjaolu, et jaoskonnakomisjoni esimees ei ole fikseerinud nõuetekohaselt hääletamiskasti ja valimisdokumentide olukorda, ei saa olla ainsaks põhjenduseks, jätmaks hindamata kaebuse esitaja väited, et jaoskonnakomisjoni esimees kinnitas valimiskasti avamise fakti ja teavitas sellest Sillamäe Linna Valimiskomisjoni esimeest, kes omakorda kutsus valimisjaoskonda välja politsei. Vabariigi Valimiskomisjon ei ole tuvastanud, et jaoskonnakomisjoni esimees jättis seadusevastaselt koostamata Vabariigi Valimiskomisjoni 12. septembri 2005. a määruse nr 9 punkti 23 lõikes 7 nimetatud akti. Asja materjalidest ei nähtu, et Vabariigi Valimiskomisjon oleks jaoskonnakomisjoni esimehe ja Sillamäe Linna Valimiskomisjoni esimehe ära kuulanud või nende komisjonide seisukohta küsinud. (p 15)
Asjaolu, et hääletamiskastis olnud sedelite arv on kooskõlas välja antud sedelite arvuga, ei ole samuti ainuüksi piisav, lükkamaks ümber kaebuse esitaja väiteid valimiskasti avamise kohta. Kindel arv valimissedeleid võidi asendada samasuguse arvu võltsitud sedelitega. (p 16)
|
| 3-4-1-18-05
|
Riigikohus |
04.11.2005 |
|
KOVVS § 22 järgi on jaoskonnakomisjoni ülesanne korraldada hääletamine ja teha kindlaks hääletamistulemused valimisjaoskonnas ning täita muid valimisseadusest tulenevaid ülesandeid. Seadus ei anna jaoskonnakomisjonile õigust valimispäeval "uksi sulgeda", kui komisjon leiab, et valimised toimuvad olukorras, kus valimisi ei saa pidada seaduslikeks. Jaoskonnakomisjonile sellise pädevuse omistamine võib tekitada kaose valimistel ning rikkuda valimistel osalejate õigusi. Ka ei ole jaoskonnakomisjonidest kõrgemalseisvatel valimiskomisjonidel käesolevas kaasuses kirjeldatud asjaoludel pädevust muuta valimispäeva. Vastavalt KOVVS §-le 2 on volikogu valimispäevaks valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. (p 10)
Õigus tunnistada hääletamistulemused kehtetuks on Vabariigi Valimiskomisjonil ka järelevalvepädevuse teostamise korras KOVVS § 17 lg 2 p 4 alusel, kui ilmneb, et seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. Sellist järelevalvepädevust on aga võimalik kasutada kuni volikogu liikmete registreerimiseni. Pärast volikogu liikmete registreerimist saab Vabariigi Valimiskomisjon KOVVS § 17 lg 7 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 41 lg 1 alusel üksnes esitada Riigikohtule protesti valla või linna valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks osas, millega registreeriti isik volikogu liikmeks, kui on ilmnenud, et see volikogu liige ei vasta KOVVS § 5 lg-tes 5 või 6 ettenähtud nõuetele. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega pole kaebemenetlust ja Vabariigi Valimiskomisjoni protestiõigust piisavalt reguleeritud. (p 13)
KOVVS § 64 lg 1 annab üksikisikule, kandidaadile, erakonnale ja valimisliidule võimaluse vaidlustada valimiste jaoskonnakomisjoni otsust või toimingut, sh tegevusetust, mis rikub tema õigusi. Vaidlustatav akt või toiming võib mõnel juhul rikkuda kaebuse esitaja õigusi sellest hoolimata, et akti andja või toimingu sooritaja seadust ei riku. Selline olukord võib tekkida, kui valimiste jaoskonnakomisjon on vastavalt KOVVS §-le 54 kindlaks teinud hääletamistulemused, kuid valimised on toimunud tingimustes, mis pole seadusega kooskõlas. Sellist võimalust kinnitavad ka KOVVS § 17 lg 2 p 4 ja § 67 lg 1, mis sätestavad Vabariigi Valimiskomisjoni õiguse tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas või linnas kehtetuks ning korraldada kordushääletamine, kui seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. (p 8)
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei näe valimiskaebuste lahendamisel ette abstraktset normikontrolli. (p 14)
KOVVS §-ga 61 keelatud poliitilise välireklaami mõju hääletamistulemustele saab hinnata eeskätt hääletamistulemuste vaidlustamisel. (p 13)
|
| 3-4-1-8-04
|
Riigikohus |
04.03.2004 |
|
KOVVS § 64 lg 6 punkt 2 annab maakonna valimiskomisjonile pädevuse tunnistada valla või linna valimiskomisjoni otsus üksnes seadusevastaseks. Nimetatud sätet ei saa aga mõtestada isoleeritult sama seaduse teistest sätetest. KOVVS § 62 järgi saab kaebuses maakonna valimiskomisjonile või Vabariigi Valimiskomisjonile taotleda valimiskomisjoni otsuse tühistamist. Sama seaduse § 64 lg 5 p-d 2 ja 3 annavad maakonna valimiskomisjonile õiguse rahuldada kaebus täielikult või osaliselt. Kaebuse osalise või täieliku rahuldamise õigus on ka Vabariigi Valimiskomisjonil (KOVVS § 65 lg 5 p-d 2 ja 3). Vastavalt KOVVS § 65 lg 6 p-le 2 on Vabariigi Valimiskomisjonil õigus tühistada valla või linna valimiskomisjoni või maakonna valimiskomisjoni otsus. Nende sätete koostoimest tuleneb, et KOVVS § 64 lg 6 p-ga 2 maakonna valimiskomisjonile antud õigus tunnistada valla või linna valimiskomisjoni otsus üksnes seadusevastaseks on eksitav. Tegemist on seaduse sõnastusliku ebatäpsusega. Seadusandja tahe oli varustada kõik kaebusi läbivaatavad valimiskomisjonid pädevusega tühistada vaidlustatud otsus. (p 9)
Volikogu istungi seaduslikkus pole välistatud ka siis, kui istungit ei juhata volikogu esimees, aseesimees või volikogu koosseisu vanim liige. Volikogu istungi saab teatud tingimustel toimunuks lugeda ka juhul, kui istungit juhatab vanim kohalviibiv volikogu liige (vt mutatis mutandis Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2001. a otsus asjas nr 3-3-1-35-01 - (RT III 2001, 23, 250). (p 12)
KOKS § 19 lg 1 järgi tähendab volikogu liikme volituste peatumine volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. Sama paragrahvi 2. lõike punkt 4 sätestab, et volikogu liikme volitused peatuvad, "kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud volikogu istungitelt". Kolleegiumi arvates tuleb seda sätet tõlgendada nii, et volikogu liikme volitused peatuvad, kui ta on volikogu istungitelt puudunud kolmel järjestikusel kalendrikuul, mil toimuvad volikogu istungid. Järjestikuste kalendrikuude all peetakse selles sättes silmas järjestikuseid istungikuid. Volituste peatamisel ei saa arvesse võtta kuid, mil volikogu istungeid ei toimunud. Viimatinimetatud kuude ajaks kolmekuulise tähtaja kulgemine peatub. Teistsugune tõlgendus võib olukorras, kus volikogu istungeid igal kuul ei toimu, kaasa tuua volikogu liikme volituste peatumise ja asendusliikme määramise isegi ühelt istungilt puudumise tõttu. See ei tagaks kohaliku omavalitsuse stabiilset ja efektiivset toimimist. (p 10)
|
Facebook
X.com