Kohtulahendite liigitus

Kohtuasja nr	Kohus	Lahendi kp	Seotud sätted	Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
5-24-14/5	Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium	28.06.2024	RKVS § 48 ⁸ lg 5 EPVS § 77 ¹ lg 2	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) -> seadusliku aluse põhimõte Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> õigusriigi põhimõte (§ 10) -> õigusselgus Haldusõigus -> Isikuandmete kaitse -> isikuandmete töötlemise põhimõtted -> seaduslikkus -> avaliku ülesande täitmine Haldusõigus -> Isikuandmete kaitse -> isikuandmete mõiste -> eriliiki isikuandmed Euroopa Liidu õigus -> Eesti õiguse ja EL õiguse suhe -> Eesti õiguse vastavus EL õigusele Kolleegium nõustub kaebajaga, et tuvastatud või tuvastatava isiku andmed valimistel, sh andmed Euroopa Parlamendi valimistel osalemise ja hääletamissedeli sisu kohta, on isikuandmete eriliik IKÜM art 9 lg 1 tähenduses. IKÜM nõuab isikuandmete töötlemiseks õigusliku aluse olemasolu. (p-d 43 ja 44) Kaaskirjas kaebusele on VVK märkinud, et õiguslik alus e-hääle hoidmiseks tuleneb RKVS § 48⁸ lg-st 5 ja EPVS § 77¹ lg-st 2. Kolleegiumi hinnangul saab EPVS § 77¹ lg-st 2 ja RKVS § 48⁸ lg-st 5 üheselt järeldada, et seadusandja on andnud riigi valimisteenistusele koos koguja komponendi ja e-häälte säilitamise volitusega ka volituse säilitada ehk töödelda ka valija e-hääles sisalduvaid isikuandmeid. Tegemist on piisavalt selge ja täpse õigusliku aluse ehk volitusega eriliigiliste isikuandmete säilitamiseks. (p-d 49 ja 51) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> elektrooniline hääletamine Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> elektrooniline hääletamine Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> elektrooniline hääletamine -> elektrooniliste häälte säilitamine ja hävitamine Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> elektrooniline hääletamine -> ligipääs elektroonilisel hääletamisel kogutud andmetele Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> hääletamistulemuste kindlaks tegemine Euroopa Liidu õigus -> Eesti õiguse ja EL õiguse suhe -> Eesti õiguse vastavus EL õigusele E-hääle hilisema muutmise või hääletamissedeliga hääletamise võimalus tagavad, et valijal on võimalik hääletada vabana ebaseaduslikest mõjutustest. Kui valija antud hääl anonüümitaks kohe pärast hääletamist, nagu peab õigeks kaebaja, siis ei oleks valijale samadel valimistel korduva hääletamise võimaluse andmine võimalik, sest tema poolt varem antud häält ei saaks hiljem antud häälest eristada. Samuti on elektroonilise valimiskasti tervikluse kontrollimiseks vajalik võrrelda koguja komponendis salvestatud e-hääli registreerimisteenuse registreeringutega (RKVS § 48⁸ lg 4). Need eesmärgid annavad aluse e-häälte isikustatud vormis säilitamiseks kuni hääletamistulemuste kindlakstegemiseni. (p 56) Euroopa Parlamendi valimistel kannab isikustatud e-häälte säilitamine pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist eelkõige valimiskaebuste lahendamise eesmärki. Nt võib kaebuse lahendamiseks olla vajalik selle väljaselgitamine, kas konkreetse valija antud e-hääl on hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvesse läinud, kas arvesse ei ole läinud selliste isikute e-hääli, kes hääletasid hääletamissedeliga vmt. Üksnes anonüümitud e-häälte ülelugemine ei pruugi olla kõigi kaebuste lahendamiseks piisav. (p 57) Nagu iga kasutusel oleva tehnilise süsteemi puhul, nii pole võimalik täielikult välistada ka e-hääletamise süsteemi kuritarvitamist. Sh ei ole võimalik täielikult välistada, et kaebaja valimissaladust rikub valimiste korraldaja. Kuid kaebuse lahendamiseks on oluline hinnata sellise rikkumise tõenäosust seadusega ette nähtud turvameetmete kontekstis. Kaebaja ei ole VVK-le ega Riigikohtule esitanud ja kolleegiumile ei ole ka muudest allikatest teada andmeid, mis tõendaksid ebamõistlikult suurt riski e-hääletamise süsteemist mh kaebaja valimissaladuse avalikuks saamiseks. (p 62) Kolleegium nõustub kaebajaga, et valija(te) poliitilise eelistuse saladuseks jäämine on oluline, kuid valimiste salajasuse kõrval peab seadusandja tagama ka muude valimisõiguse põhiseadusest tulenevate põhimõtete nagu valimiste vabaduse ja üldisuse järgimise. Samuti on vaja tagada hääletamistulemuste õige kindlakstegemine ning selle kohtuliku kontrollimise võimalus. Kohustus järgida Euroopa Parlamendi valimistel salajasuse ja valijate isikuandmete kaitsmise kõrval ka muid eelloetletud põhimõtteid tuleneb ka Euroopa Liidu õigusest. Euroopa Liidu õigus ja põhiseadus ei nõua seadusandjalt Euroopa Parlamendi valimistel sellise hääletamissüsteemi loomist, kus oleks täiel määral realiseeritud üksnes valimiste salajasuse põhimõte, vaid mõistliku tasakaalu loomist valimiste salajasuse ja muude valimisõiguse põhimõtete vahel. (p 67) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
5-21-23/2	Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium	08.11.2021	KOVVS § 56 lg 7	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> kaebeõigus -> erakond Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> kaebeõigus -> kandidaat Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> KOV volikogu valimised Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> kaebeõigus Riigikohtule saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks, millega komisjonile esitatud kaebus jäeti rahuldamata. (p 14) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> hääletamistulemuste kindlaks tegemine Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> KOV volikogu valimised Kehtetuks tuleb lugeda kõik hääletamissedelid, millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumbrit on parandatud. Parandamiseks tuleb lugeda ka numbri täpsustamine. Kandidaadi registreerimisnumbri parandamise puhul ei ole kandidaadi number üheselt arusaadav. Kuna sellisel juhul pole võimalik piisava kindlusega välja selgitada valija tõelist tahet, tunnistatakse hääletamissedel kehtetuks ning häält ei saa ükski kandidaat. Sellises olukorras ei aita valija tõelist tahet välja selgitada ka ekspertiis (vt RKPJKo nr 5-17-36/5, p 16). (p 16) Häälte korduslugemiseks on põhjust eelkõige juhul, kui ilmnevad asjaolud, mis viitavad häälte lugemisel toimunud seadusrikkumistele või vigadele, mis võisid mõjutada valimistulemust. (p 17) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> Riigikohtu volitused kaebuse lahendamisel Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> Riigikohtu volitused kaebuse lahendamisel -> kaebuse rahuldamata jätmine Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> KOV volikogu valimised Vt p 19. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
5-21-20/2	Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium	01.11.2021	KOVVS § 54 lg 7	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> kaebeõigus -> kandidaat Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> KOV volikogu valimised Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> kaebeõigus Riigikohtule saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks, millega komisjonile esitatud kaebus jäeti rahuldamata. (p 12) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> hääletamistulemuste kindlaks tegemine Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> KOV volikogu valimised Tutvunud tõendite ja valimiskomisjonide seisukohtadega, ei tekkinud kohtul kahtlust, et hääletamissedelid võiksid olla võltsitud. Seetõttu ei näinud kohus vajadust ekspertiisi korraldamiseks. (p 12) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> Riigikohtu volitused kaebuse lahendamisel Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> Riigikohtu volitused kaebuse lahendamisel -> kaebuse rahuldamata jätmine Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> Riigikohtu volitused kaebuse lahendamisel -> hääletamistulemuse või elektroonilise hääletamise tulemuse kehtetuks tunnistamine Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused -> KOV volikogu valimised Vt p 12. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-8-11	Riigikohus	23.03.2011	PS § 15 PSJKS § 37 lg 1 RKVS § 57 lg 13 RKVS § 70 lg 1 RKVS § 57 lg 4	Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> hääletamistulemuste kindlaks tegemine Hääletamistulemuste kindalakstegemine seisneb jaoskonnakomisjonis hääletamiskastides olnud sedelite arvu, sealhulgas kehtetute sedelite arvu, ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu kindlakstegemises ning tulemuste vormikohasesse protokolli kandmises. Maakonna valimiskomisjon kontrollib hääletamistulemust hääletamissedelite ülelugemise teel. Kumbki pole võimalik hääletamiskasti avamata ja kastis olevate sedelite arvu kindlaks määramata. (p 7) Asjaolu, et jaoskonnakomisjon tegi hääletamistulemused kindlaks samas hoones asuvas teises ruumis mitte hääletamisruumis ei kujuta endast Riigikogu valimise seaduse rikkumist. Seadus ei nõua hääletamistulemuste kindlakstegemist hääletamise ruumis. (p 8) Hääletamistulemuste protokollil peab olema üksnes jaoskonnakomisjoni esimehe allkiri, komisjoni liikmete allkiri ei ole nõutav. (p 12) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-4-11	Riigikohus	21.03.2011	RKVS § 70 lg 1 RKVS § 72 lg 1	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> elektrooniline hääletamine Kogu riigis saab hääletamistulemused kehtetuks tunnistada üksnes juhul, kui õigusrikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemust oluliselt. (p 10) Hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise eelduseks on valija õiguste tuvastatud rikkumine. Kui hääletamise valikuvõimalusega isik nakatas oma arvuti "viirusele ebameeldiva hääle" edastamist blokeeriva viirusega, siis on ta pannud ennast teadlikult olukorda, kus tema elektrooniliselt antud hääl ei jõua Vabariigi Valimiskomisjonini. Ka hüpoteetiline võimalus, et hääletaja arvutis on talle teadmata viirus, ei saa olla hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise aluseks. (pp 18, 19) Vabariigi Valimiskomisjon vormistab hääletamistulemuste kohta protokolli, mis on Vabariigi Valimiskomisjoni otsus RKVS § 72 mõttes ja seega Riigikohtus vaidlustatav. Vabariigi Valimiskomisjoni protokolli, millega tehakse kindlaks hääletamistulemused, on võimalik identifitseerida ka siis, kui kaebuse esitaja pole protokolli kuupäeva ja numbrit märkinud. (p 9) RKVS § 72 lg 1 tagab valijale kaitse selle eest, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsus ei rikuks tema valimisõigust. Huvitatud isikuna mõistetakse vastavalt RKVS § 70 lg-le 1 üksikisikut, kandidaati või erakonda. Kaebuse rahuldamise eelduseks on kaebuse esitaja õiguste rikkumine Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga. (p 13) Kaebuse saab RKVS § 72 lg-st 1 ja § 70 lg-st 1 tulenevalt esitada ainult enda rikutud õiguste kaitseks, mitte teiste isikute õiguste kaitseks. (p 17) Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> hääletamistulemuste kindlaks tegemine Vabariigi Valimiskomisjon vormistab hääletamistulemuste kohta protokolli, mis on Vabariigi Valimiskomisjoni otsus RKVS § 72 mõttes ja seega Riigikohtus vaidlustatav. Vabariigi Valimiskomisjoni protokolli, millega tehakse kindlaks hääletamistulemused, on võimalik identifitseerida ka siis, kui kaebuse esitaja pole protokolli kuupäeva ja numbrit märkinud. (p 9) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-28-09	Riigikohus	13.11.2009	KOVVS § 64 lg 1 KOVVS § 6 ¹ KOVVS § 64 lg 6 p 3	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> hääletamistulemuste kindlaks tegemine Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> kaebused Hääletamistulemuste kinnitamine on vaidlustatav valimistoiming KOVVS § 64 lõike 1 tähenduses. Maakonna valimiskomisjoni pädevuses on selliste kaebuste läbivaatamine, millega vaidlustatakse hääletamistulemuste kinnitamise põhjusel, et artiklite avaldamises ja keelatud välireklaami tegemises seisnenud väidetavad õigusrikkumised mõjutasid oluliselt hääletamistulemust. Maakonna valimiskomisjon peab niisamuti kui Vabariigi Valimiskomisjon hindama tema kasutada olevate andmete põhjal, kas kaebuses väidetud tegevus on õigusrikkumine, samuti võtma seisukoha selle kohta, kas rikkumised mõjutasid või võisid oluliselt mõjutada hääletamistulemust. (p 9) Kui maakonna valimiskomisjon peaks leidma, et seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada, võib ta KOVVS § 64 lõike 6 punkti 3 kohaselt teha Vabariigi Valimiskomisjonile ettepaneku tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas kehtetuks ning korraldada valimisjaoskonnas kordushääletamine. (p 9) Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> kampaania, agitatsioon, poliitiline välireklaam Omavalitsusüksuse rahastatava meediakanali tasakaalustamata kasutamine võimulolevate isikute valimisagitatsiooniks võib olla taunitav hea valimistava rikkumisena. (p 11) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-15-09	Riigikohus	26.06.2009	PSJKS § 46 lg 2 EPVS § 57 lg 8 p 1	Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> hääletamistulemuste kindlaks tegemine EPVS § 57 lõike 8 punkt 1 on sõnastuselt selge ja ühemõtteline. Selline norm aitab kõige paremini tagada õigusselgust, õiguslike tagajärgede ennustatavust, õiguskindlust. Lisaks on EPVS § 57 lõike 8 punktil 1 kaalukas eesmärk välistada valimistulemuse mõjutamine teadmata päritolu hääletamissedelitega või sedelitega, mis ei ole hääletamistulemuse kindlakstegemisel arvesse võetavate hääletamissedelite hulka sattunud selleks ettenähtud ajal. Valimiskomisjonid peavad sellisest normist lähtuma ja seda kohaldama. Valimiskomisjonid ei või anda sellele normile tekstiga vastuolus olevat tõlgendust ja selle tulemusena jätta normi kohaldamata. Vastupidiselt tegutsedes seaksid valimiskomisjonid end sisuliselt seadusandja asemele. (p 17) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused Hääletamissedelite kehtetuks tunnistamine ei too vahetult kaasa kohustust korraldada kordushääletamine. EPVS § 71 lõike 1 kohaselt tuleb kordushääletamise korraldamiseks esmalt tunnistada hääletamistulemus kehtetuks. PSJKS § 46 lõige 2 annab Riigikohtule volituse tunnistada hääletamistulemuse valimisjaoskonnas kehtetuks, kui õigusrikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemust oluliselt. (p 20) Hääletamistulemust võib oluliselt mõjutada see, kui õigusrikkumise puudumisel oleks hääletamistulemus olnud või võinud olla oluliselt teistsugune. Käesolevas asjas ei ole pitsatijäljendi puudumine mõjutanud valija hääletamisotsust. Nende hääletamissedelitega ei ole üritatud valimistulemust ebaseaduslikult moonutada. Kuna Euroopa Parlamendi valimised toimuvad ühes üleriigilises valimisringkonnas, siis ei avalda peaaegu kõigi ühe valla ühes valimisjaoskonnas antud hääletamissedelite kehtetuks tunnistamine olulist mõju hääletamistulemusele. Kogu riigis (valimisringkonnas) kehtetuks tunnistatud sedeleid on kehtivate sedelitega võrreldes üldist hääletamistulemust oluliselt mittemõjutav kogus. (p 21) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-5-07	Riigikohus	21.03.2007	RKVS RKVS § 57 lg 9	Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> hääletamistulemuste kindlaks tegemine Riigikogu valimise seaduse § 57 lg 13 ja § 60 lg 4 järgi tehakse hääletamistulemused jaoskonnakomisjonides ja maakonnakomisjonides kindlaks avalikult. Riigikogu valimise seaduse § 70 lg 1 ja § 71 lg 1 annavad võimaluse vaidlustada jaoskonnakomisjoni ja maakonnakomisjoni toimingu vastavalt maakonna valimiskomisjonis ja Vabariigi Valimiskomisjonis. Seega on erakonnal võimalus jälgida hääletamistulemuste kindlakstegemist nii jaoskonnakomisjonides kui ka maakondade valimiskomisjonides ning rikkumise ilmnemisel seda vaidlustada. Tuginedes pelgalt paljasõnalisele ja umbmäärasele väitele, et erakonna poole on pöördunud isikuid, kes endi väitel kirjutasid hääletamissedelile kandidaadi nime, kuid kelle kandidaadi hääletamistulemuses nende antud hääl ei kajastunud, ei saa teha otsust, millest tuleneks kõigi maakondade valimiskomisjonide kohustus üle lugeda kõik kehtetuks tunnistatud hääletamissedelid. (p 15) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-29-05	Riigikohus	10.11.2005	KOVVS § 55	Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> hääletamistulemuste kindlaks tegemine Olukorras, kus Viimsi Valla Valimiskomisjon on kõik hääled uuesti üle lugenud ning Harju Maakonna Valimiskomisjon ei ole selle üle järelevalvet teostades tuvastanud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse nõuete rikkumist, pole alust hääletamistulemuste kindlakstegemist korrata. (p 9) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-24-05	Riigikohus	08.11.2005	KOVVS § 46 lg 5 PSJKS § 46 lg 1 p 1 KOVVS § 64 lg 6 p 3	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses ette nähtud valimiskaebuste menetlus ei ole suunatud üksnes kaebuste vormilisele läbivaatamisele valimiskomisjonide poolt. Selle menetluse eesmärgiks on tagada valimistel osalevate isikute õiguste tõhus ja tegelik kaitse, samuti nii nende isikute kui avalikkuse usaldus valimisprotseduuri ja kaebemenetluse ning valimistulemuste kindlakstegemise seaduslikkuse ja kontrollitavuse vastu. Valimiskomisjonide tegevuse suhtes saab analoogia korras kohaldada haldusmenetluse seadust. Sellest tuleneb, et valimiskomisjonid peavad välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. (p 11) Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> valimiste korraldus -> Vabariigi Valimiskomisjon Valimiskaebuse puhul, milles esitatakse väiteid võimalike rikkumiste kohta hääletamisel või valimistulemuste kindlakstegemisel, ei pea alati tuvastama, et konkreetne rikkumine mõjutas valimistulemust olulisel määral. Vabariigi Valimiskomisjonil on KOVVS § 64 lõike 6 punkti 3 järgi õigus tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas või vallas või linnas kehtetuks ning korraldada kordushääletamine ka juhul kui seaduserikkumine üksnes võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. Seaduserikkumise tuvastamisel ei ole Vabariigi Valimiskomisjonile siduv paralleelselt toimuda võiv kriminaal- või väärteomenetlus, kuna selle raames otsustatakse vaid konkreetsete isikute vastutuse küsimus. Seega peab komisjon ise tuvastama vajalikud asjaolud. Seaduserikkumise tuvastamiseks piisab, kui kaebust lahendaval komisjonil tekib asja materjalide põhjal piisav mõistlik kahtlus, et valimisseadust rikuti. Asjaolud, mis annavad alust arvata, et valimiskasti sisu puutumatuse nõuet on rikutud, võivad olla piisavad mõistliku kahtluse tekkeks. (p 12) Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> hääletamise kord -> valimiste korraldajate toimingud hääletamise ajal Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses, Vabariigi Valimiskomisjoni 12. septembri 2005. a määruses nr 9 ega muus õigusaktis ei ole ette nähtud kohustust pitseerida ruum, kus asub hääletamiskast. Samas on jaoskonnakomisjon kohustatud KOVVS § 46 lõike 5 järgi tagama, et hääletamiskasti ja valimisdokumente hoitaks eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. Kui jaoskonnakomisjon on sel eesmärgil otsustanud ruumi ukse pitseerida ja seda ongi tehtud, osutab pitseri eemaldamine enne valimispäeva sellele, et hääletamiskasti puutumatus ei pruugi olla tagatud, ning võib seega viidata ka KOVVS § 46 lõike 5 rikkumisele. (p 13) Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> hääletamistulemuste kindlaks tegemine Vabariigi Valimiskomisjon oleks pidanud talle seadusega antud menetluse aja piires välja selgitama asjas olulist tähendust omavad asjaolud selleks vajadusel omal algatusel tõendeid kogudes. (p 17) Nt asjaolu, et jaoskonnakomisjoni esimees ei ole fikseerinud nõuetekohaselt hääletamiskasti ja valimisdokumentide olukorda, ei saa olla ainsaks põhjenduseks, jätmaks hindamata kaebuse esitaja väited, et jaoskonnakomisjoni esimees kinnitas valimiskasti avamise fakti ja teavitas sellest Sillamäe Linna Valimiskomisjoni esimeest, kes omakorda kutsus valimisjaoskonda välja politsei. Vabariigi Valimiskomisjon ei ole tuvastanud, et jaoskonnakomisjoni esimees jättis seadusevastaselt koostamata Vabariigi Valimiskomisjoni 12. septembri 2005. a määruse nr 9 punkti 23 lõikes 7 nimetatud akti. Asja materjalidest ei nähtu, et Vabariigi Valimiskomisjon oleks jaoskonnakomisjoni esimehe ja Sillamäe Linna Valimiskomisjoni esimehe ära kuulanud või nende komisjonide seisukohta küsinud. (p 15) Asjaolu, et hääletamiskastis olnud sedelite arv on kooskõlas välja antud sedelite arvuga, ei ole samuti ainuüksi piisav, lükkamaks ümber kaebuse esitaja väiteid valimiskasti avamise kohta. Kindel arv valimissedeleid võidi asendada samasuguse arvu võltsitud sedelitega. (p 16) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-23-05	Riigikohus	07.11.2005	KOVVS § 17 lg 2 p 4	Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> hääletamistulemuste kindlaks tegemine Arvestades seda, et hääletamiskorra rikkumine on tuvastatud kuuel juhul, ei olnud hääletamise korra rikkumine sellise ulatusega, mis võis oluliselt mõjutada valimistulemusi. (p 8) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused Riigikohus saab kaebuse läbi vaadata ainult nende põhjenduste ja väidete osas, mida käsitleti nii maakonna valimiskomisjonis kui Vabariigi Valimiskomisjonis (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-15-02 - RT III 2002, 30, 327 ja 13. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-17-02 - RT III 2002, 32, 346 ning 2. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-16-03 - RT III 2003, 29, 300). (p 9) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-14-02	Riigikohus	04.11.2002	KOVVS § 17 PSJKS § 46 lg 2 KOVVS § 56	Konstitutsiooniõigus -> Valimised ja rahvahääletus -> hääletamistulemuste kindlaks tegemine Kandideerimisõiguseta isiku kandideerimine ei pruugi iseenesest mõjutada oluliselt hääletamistulemust. Selle mõju hääletamistulemusele ei ole oluline, kui kandideerimisõiguseta isik ei osutunud valituks lihtkvoodi alusel ning kui peale talle antud häälte mahaarvamist tema valimisnimekirjale antud häältest ei muutu nimekirjadele võrdlusarvude alusel jaotatavate mandaatide arv. (p 13) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Kohtulahendite liigitus

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: