5-26-4/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
19.02.2026 |
|
PSJKS § 37 lg 1 sätestab, et kaebuse saab esitada erakond, valimisliit või isik. Arvestades vaatlejate olulist rolli valimiste õiguspärasuse tagamisel (vt nt RKÜKo nr 5-25-7/29, p 32) on valimiskaebuse esitamise õigus ka vaatlejaid koondaval mittetulundusühingul (vt nt RKPJKo nr 5-25-21/2, p-d 11 ja 12). (p 7)
Kolleegiumi varasema praktika kohaselt ei pea valimiskaebemenetluses (PSJKS 6. ptk) vaidlustatavast toimingust ega otsusest sõltuma välja kuulutatud valimiste hääletamis- ega valimistulemuste legitiimsus (RKPJKo nr 5-25-3/5, p 13). Oluline on, et alus vaidlustatava valimiskomisjoni ja valimiste korraldaja otsuse või toimingu tegemiseks tuleneb valimisseadustest või rahvahääletuse seadusest (samas). (p 8)
Valimiskaebemenetlus on loodud demokraatlikus riigikorras erilist kaalu omavate küsimuste kiireloomuliseks lahendamiseks, mistõttu allub see esimese ja viimase astmena riigi kõrgeimale kohtule (vt ka viidatud RKPJKo nr 5-25-3/5, p 13). (p 9)
|
| 5-25-83/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
07.01.2026 |
|
Kaebaja kui vaatleja õigusi ei rikutud. Kaebajal oli võimalik riigi valimisteenistuse e-häälte hävitamise toiminguid vaadelda ning pildistada. Isegi juhul, kui tal oli raskusi mingi konkreetse toimingu vaatlemisega, ei palunud ta võimalust soovitud andmete või andmekandjatega pikemalt tutvuda. Kaebajale selgitati toimingu ajal, kellele saab esitada suulise avalduse puuduse kohta valimiste korralduses (vt RKPJKo nr 5-25-65/2. p-d 10–15), kuid kaebaja ei esitanud sellist avaldust. RVT-le ei saa ette heita vaatlemise takistamist. (p 18)
Kuna vaatlejal ei ole üldist õigust nõuda, et valimistoimingud vastaksid seadusele, ega ka õigust esitada kaebusi avalikes huvides (nt RKPJKm nr 5-25-11/3, p 11; 5-25-13/5, p 11; 5-25-16/3, p 10), ei ole kaebajal õigust vaidlustada audiitori rolli valimiste korralduses. Seetõttu ei ole alust algatada selles küsimuses ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. (p 19)
Kaebajal kui vaatlejal puudub alus taotleda põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist KOVVS § 702 lg 2 üle. KOVVS § 234 lg 1 kohaselt on igaühel, sh vaatlejal, õigus vaadelda valimiskomisjonide ja valimiste korraldajate tegevust ja toiminguid. Sellele vastavalt on KOVVS § 702 lg 2 p-s 1 nähtud ette, millised andmed ja esemed hävitab RVT kui valimiste korraldaja avalikult. Kuna vaatlejal ei ole õigust vaadelda kolmandate isikute tegevust, ei puuduta vaatlejat see, kuidas hävitavad kolmandad isikud nende valduses olevad andmekandjad ja andmed (KOVVS § 702 lg 2 p 2). (p 20)
Kuna seadus ei näe ette RVT kohustust hävitada valimisteaegset kirjavahetust, ei ole kaebaja e-kirjade hävitamata jätmisega kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud. (p 21)
Põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks RKVS § 486 üle – elektroonilise hääletamise vastavuse küsimuses hääletamise salajasuse põhimõttele – ei ole alust. Põhiseadus ei nõua hääletamise salajasuse tagamiseks kirjavahetuse hävitamist. Elektrooniline hääletamine ei toimu e-kirja teel. Kui valija teeb ise mõne enda antud e-hääle tuvastamise e-kirja kaudu võimalikuks, ei saa seda olukorda pidada niisuguseks, kus riik rikub tema aktiivset valimisõigust. (p 22)
|
| 5-25-77/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
18.12.2025 |
|
Kaebustes VVK toimingute peale ei selgitanud kaebaja – ja kolleegiumile ei ole ka muul viisil nähtav –, kuidas rikuti nendega tema subjektiivseid õigusi. Kuna VVK ei lahendanud praeguse kaebaja kaebusi, puudub tal õigus neid sisuliselt vaidlustada. VVK otsuse vaidlustamise õigus on vaid isikul, kelle kaebust VVK asjaomase otsusega lahendas (viimati RKPJKo nr 5-25-60/5, p 7). (p 5)
|
| 5-25-60/5
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
05.11.2025 |
|
VVK otsuse vaidlustamise õigus on vaid samal isikul, kes on esitanud VVK-le kaebuse valimiste korraldaja toimingu peale ehk kelle kaebust VVK kõnealuse otsusega lahendas (RKPJKm nr 5-23-14/2, p 6). (p 7)
Kaebust RVT e-valimistega seotud toimingu peale põhjendati kaebuses vaid sellega, et valimiste korraldaja ei ole vajaliku hoolsuskohustusega täitnud elektroonilise hääletuse läbi viimise nõudeid (RKVS § 482). KOVVS § 18 lg 1 p 1 kohaselt on üks valimiste korraldajaid RVT. RVT kohustused on nähtud ette RKVS § 482 lg-s 4. Kaebaja ei selgitanud, millise toiminguga ja kuidas rikkus RVT tema subjektiivseid õigusi (KOVVS § 64 ja § 65 lg 1 p-d 3 ja 4, vt ka RKPJKo nr 5-25-41/3, p 11; RKPJKm nr 5-25-34/9, p 12). (p 10)
VVK leidis õigesti, et kuna kaebuses vaidlustati 30. septembri 2025. a proovihääletamise käigus tehtud toimingud, tulnuks kaebus esitada hiljemalt 3. oktoobril 2025 (KOVVS § 66 lg 1 p 1). Kaebus selle peale, et VVK tunnistas 9. oktoobri 2025. a otsusega nr 63 kehtetuks enda varasemad otsused, oleks tulnud esitada VVK kaudu Riigikohtule kolme päeva jooksul VVK otsuse teatavakstegemisest arvates (KOVVS § 661 lg 3, PSJKS § 38 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et kui prooviläbimise tulemuste kinnitamisest nähtub, et elektroonilise hääletamise süsteem toimib, tuleb RVT-l elektroonilist hääletamist võimaldada. Kui isik leiab, et proovihääletamise järel tekkinud konkreetsetest asjaoludest tuleneb siiski ülemäärane oht, et elektroonilise hääletamise õiguspärane korraldamine ei ole võimalik, ja seetõttu rikutaks elektroonilise hääletamise lubamisega isiku hääle- või kandideerimisõigust, on tal võimalik vaidlustada ka sellist VVK tegevust (RKPJKm nr 5-25-34/9, p-d 8, 9, 12 ja 13 koos viidetega varasemale kohtupraktikale). Kui isik leidis, et varem kehtinud tehnilisi tingimusi sisaldavate VVK otsuste kehtetuks tunnistamine on proovihääletamise järel tekkinud uueks asjaoluks, mis annab aluse vaidlustada elektroonilise hääletamise läbiviimist, tulnuks sellekohane kaebus esitada tähtaegselt pärast kehtetuks tunnistamise otsust. (p 9)
|
| 5-25-58/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
28.10.2025 |
|
Kolleegium nõustub VVK-ga, et valla valimiskomisjoni võimalik tegevusetus, mis puudutas valimisliidu kandidaadi käitumist, ei saanud piirata ega moonutada kaebaja valimisõigust. Seetõttu puudus kaebajal valimiskaebuse esitamise õigus (vrd RKPJKo nr 3-4-1-59-13, p 14). Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt toimub järelevalvemenetlus valimisasjades üksnes avalikes huvides ja sellest tulenevalt on isikul õigus enda pöördumise korrakohasele menetlusele, mitte aga õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist (RKPJKo nr 5-25-13/5, p 11; RKPJKo nr 5-25-16/3, p 10). Järelikult jättis VVK kaebuse õigesti läbi vaatamata. (p 6)
|
| 5-25-29/3
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
11.09.2025 |
|
Juhul, kui avalduse on esitanud isik, kes ei vaidlusta enda õiguste rikkumist, vaid pöörab tähelepanu sellele, et valimiste korraldaja on rikkunud seadust muul viisil, saab ta vaidlustada RVT toiminguid või otsust vaid menetluslikust aspektist, s.o osas, mis puudutab tema avalduse läbivaatamist. Ka avalduse läbivaatamise menetlusliku külje vaidlustamisel saab isik KOVVS § 64 järgi tugineda vaid õigusnormidele, mis annavad talle õigusi või kaitsevad tema huve. (p 5)
Kaebaja on saanud esitada RVT-le avalduse ning sellele on vastatud. Sellega on kaebaja menetluslikud õigused olnud piisavalt tagatud. Asjaolu, et kaebaja RVT-lt saadud vastusega ei nõustu, ei tähenda, et RVT ei oleks tema avaldust läbi vaadanud. (p 8)
|
| 5-25-28/5
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
11.09.2025 |
|
Kolleegium nõustub VVK-ga, et kaebaja 6. augusti 2025. a pöördumine enda e-hääletamisel osalemise andmete saamiseks ei ole käsitatav avaldusena valimiste korraldaja seadusrikkumise kohta (KOVVS § 62). (p 10)
Protokollimine on menetlustoiming, mille õiguspärasust hinnatakse koos põhimenetluse tulemuse õiguspärasusega. Käesoleval juhul puudutas kaebaja etteheide tema 30. juuni ja 1. augusti 2025. a suuliste avalduste protokollimata jätmist. Mõlemal juhul oli tegemist kirjaliku avalduse suuliselt täiendamisega. Asjaomaste kirjalike avalduste peale esitatud kaebused on juba lahendatud (RKPJKo nr 5-25-19/2; RKPJKo nr 5-25-24/4). Kaebajal puudus alus esitada VVK-le väljaspool neid põhimenetlusi eraldi kaebust seonduva menetlustoimingu peale. (p 12)
VVK otsus jätta kaebus KOVVS § 65 lg 3 alusel läbi vaatamata tuleb VVK-l RKVS § 12 lg 1 kohaselt teha ainsas seadusega sätestatud töövormis ehk koosolekul. Komisjoniliikmete kirjavahetust ei saa lugeda koosolekuks (RKPJKo nr 5-25-27/8, p-d 16–17). Ainuüksi see menetlusviga ei anna aga käesoleval juhul alust Riigikohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks. VVK jättis kaebuse õigesti läbi vaatamata. (p 9)
|
| 5-25-19/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
13.08.2025 |
|
Valimisseadustes, sh kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses (KOVVS), on valimisi korraldavad organid jagatud kaheks: valimiskomisjonid ja valimiste korraldajad. Valimiskomisjonid on valla või linna valimiskomisjonid ja Vabariigi Valimiskomisjon. Valimiste korraldajateks on KOVVS § 18 lg 1 kohaselt riigi valimisteenistus, valla- ja linnasekretärid ning jaoskonnakomisjonid. KOVVS §-ga 62 on antud õigus esitada avaldus vaid valimiste korraldaja tegevuse kohta. (p 10)
KOVVS § 66 lg 1 p 2 näeb ette õiguse esitada pärast avalduse läbivaatamist riigi valimisteenistuses kaebus VVK-le (RKPJKo nr 5-25-16, p 12), kuid kaebeõigust ei saa tekkida isikul, kellel ei ole olnud KOVVS § 62 lg 1 alusel riigi valimisteenistusele avalduse esitamise õigust. (p 11)
Ka kaebeõigust omaval isikul oleks nende sätete (KOVVS § 62, § 63 ja § 66) alusel õigus vaid enda pöördumise korrakohasele menetlusele (RKPJKo nr 5-25-13/5, p 11). Eelkõige tähendab see KOVVS § 62 lg 6 järgi avalduse tähtaegset menetlemist ja avalduse esitaja teavitamist selle tulemusest. Avalduse esitajal ei ole õigust nõuda konkreetsete meetmete kasutuselevõttu ega vaidlustada valimisteenistuse seisukohti. Seda ka juhul, kui riigi valimisteenistus on andnud ekslikult vale vastuse. (p 13)
|
| 5-25-3/5
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
11.04.2025 |
|
Kaebused valimiste korraldaja toimingu või valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale lahendatakse PSJKS 6. peatükis ette nähtud korras. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi pädevust lahendada valimisi puudutavaid vaidlusi esimese ja viimase kohtuastmena põhjendab asjaolu, et valimistega seotud küsimustel on demokraatlikus ühiskonnas eriline kaal. Kolleegium on seisukohal, et PSJKS § 37 lõikes 1 sätestatud õiguskaitsevahend kohaldub alati, kui vaidluse ese on seotud valimiste korraldamisega ning seadus ei näe ette teistsugust vaidluste lahendamise korda (vt nt RKVS § 20 lõige 5, § 25 lõige 5). PSJKS 6. peatüki valimiskaebemenetlus ei ole ette nähtud üksnes selliste valimiste korraldajate ning valimiskomisjonide otsuste ja toimingute vaidlustamiseks, mis on vahetult seotud valimiste läbiviimisega. Teisisõnu, vaidlustatava toimingu või otsuse õiguspärasusest ei pea sõltuma välja kuulutatud valimiste hääletamis- ega valimistulemuste legitiimsus. Eeskätt on määrav see, et alus vaidlustatava valimiskomisjoni ja valimiste korraldaja otsuse või toimingu tegemiseks peab tulenema valimisseadustest või rahvahääletuse seadusest. (p 13)
RKVS § 12 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjoni töövormiks koosolek. Sama sätte lõikest 3 tuleneb Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekute avalikkuse nõue. Arvestades Vabariigi Valimiskomisjoni pädevust (vt RKVS § 9), on selle tegevus, sh valimistevahelisel ajal koosolekute pidamine ja seega ka koosolekutel tehtavad toimingud, seotud valimiste korraldamisega. Eeltoodud põhjustel kuulub kaebuse lahendamine PSJKS § 2 punkti 10 ning § 37 lõike 1 alusel Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi pädevusse. (p 14)
PSJKS § 37 lõige 1 võimaldab igaühel, kes leiab, et valimiskomisjoni toiminguga on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks. PSJKS § 37 lõike 1 alusel saab esitada kaebuse üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi vaidlustatav otsus või toiming väidetavalt rikub (vt RKPJKm nr 5-24-23/2, p 5 ja RKPJKo nr 5-23-11/2, p 27). Vaatlejal on õigus esitada kaebus üksnes selliste toimingute ja otsuste peale, mis on seotud tema kui vaatleja õigustega - eelkõige vaatlemisele seatud tingimuste või takistuste osas (RKPJKo nr 5-24-9/3, p 25). Kolleegium nõustub kaebajaga selles, et praegusel juhul riivas Vabariigi Valimiskomisjoni toiming, millega kaebaja eemaldati 6. märtsi 2025. a koosolekult, tema subjektiivset vaatlejaõigust. (p 15)
PS § 44 lõikest 2 tuleneb kõigile riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikutele kohustus anda Eesti kodanikule tema nõudel seaduses sätestatud korras informatsiooni oma tegevuse kohta. Sama sätte kohaselt ei pea avalik võim nimetatud kohustust täitma juhul, kui küsitakse andmeid, mille väljaandmine on seadusega keelatud, samuti eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmeid. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mis tähendab, et seda võib piirata igal põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus (vrd RKÜKo nr 5-23-1/19, p 77; RKPJKo nr 5-24-22/16, p 78). (p 17)
Siiski ei saa olenemata AvTS § 35 lõike 1 imperatiivsest sõnastusest nimetatud sätte punkti 9 alusel piirata juurdepääsu mis tahes dokumentidele, millel on väiksemgi kokkupuude e-hääletamise turvasüsteemide- ja meetmetega (vrd nt RKHKo nr 3-21-1370/35, p 16). Teabevaldajal on ka juhul, kui tegemist on AvTS § 35 lõike 1 loetelus nimetatud teabega, kohustus juurdepääsupiirangu seadmise vajadust igal üksikjuhul eraldi hinnata. See, kas teabevaldaja on piirangu alust korrektselt kohaldanud, on kohtulikult kontrollitav. Lisaks sätestab AvTS § 38 lõige 4 võimaluse anda teatud tingimustel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele juurdepääs ka asutusevälistele isikutele. (p 18)
PS § 60 lõike 1 kolmandas lauses sätestatud valimiste otsesuse põhimõte seostub esmajoones hääletamisõigusega ning selle eesmärk on tagada, et valijad saaksid oma hääletamisotsuse realiseerida vahetult ehk kolmandate isikute sekkumise ja abita. PS § 60 lõike 1 teisest lausest tuleneva vabade valimiste põhimõtte üheks osaks on vaieldamatult inimeste informeeritus valimiste korraldusest. Informeeritus ei tähenda aga seda, et isikutel peab olema võimalik tutvuda kõikide valimiste korraldamist puudutavate dokumentidega. Asjaolu, et hääleõiguslikud kodanikud ei ole teadlikud e-hääletamise süsteemi turvariskidest, ei mõjuta nende võimalust kõrgeima riigivõimu teostamisel oma tahet realiseerida (PS §-d 1 ja 56). (p 19)
Kolleegium on seisukohal, et sellisel juhul - kui see on koosolekul käsitletava teabe kaitseks ja veebijuurdepääsuga kaasnevate riskide maandamiseks vajalik - võib Vabariigi Valimiskomisjon näha ette, et välised isikud saavad osaleda üksnes vahetult kohal viibides. (p 24)
|
Facebook
X.com