/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-36-08 PDF Riigikohus 13.10.2008

HKMS § 25 lg 3 sätestab, et kohus peab otsust tehes otsustama, millist õigusakti tuleb kohaldada. Järelikult võib ja peab kohus kindlaks tegema, milline on asja lahendamisel kohaldatav õigus. Seega tuleb kohtul otsustada ka ühenduse õiguse sätete või Euroopa Kohtu lahenditest tulenevate seisukohtade kohaldamise üle.


Välistatud on, et ühenduse õigusnormides sisalduvaid kohustusi, mida ei ole avaldatud Euroopa Liidu Teatajas liikmesriigi keeles, võiks kohaldada üksikisikute suhtes vastavas liikmesriigis, ja seda ka juhul, kui need isikud oleksid saanud tutvuda nende õigusnormidega muude vahendite abil (vt Euroopa Kohtu kohtuasja C-161/06: Skoma-Lux, (EKL 2007, lk I-10841 punkti 51). Samale Euroopa Kohtu lahendile toetudes on ka Riigikohus märkinud, et õigeaegselt nõuetekohaselt avaldamata jäänud ühenduse õigusaktid ei ole kehtetud, kuid nad ei too kaasa kohustusi vastavate liikmesriikide üksikisikutele (vt Riigikohtu 07.05.2008 määrust asjas nr 3-3-1-86-07).

Eeltoodud põhimõtte kohaldamise ajalise piirangu osas märkis Euroopa Kohus asjas C-161/06, et asjaomastel liikmesriikidel puudub ühenduse õigusest tulenevalt kohustus seada küsimuse alla kõnesolevate eeskirjade alusel tehtud haldus- või kohtuotsuseid, kui need on jõustunud vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele. Euroopa Kohtu lahendis ei täpsustatud, kas vaidlustamise all peetakse silmas vaidlustamist üleüldse või vaidlustamist sellest aspektist, et ühenduse õigus ei olnud Euroopa Liidu Teatajas liikmesriigi keeles avaldatud. Avarama võimaluse kasuks räägib Euroopa Kohtu praktika, mis puudutab teatud juhtudel ühenduse õigusest tulenevat siseriikliku haldusmenetluse uuendamist. Euroopa Kohtu 12.02.2008 otsuses kohtuasjas C-2/06: Kempter leiti, et ühenduse õigusega vastuolus oleva haldusakti puhul haldusmenetluse uuendamise korral ei nõua ühenduse õigus, et põhikohtuasja kaebuse esitaja oleks selle otsuse peale algatatud siseriiklikus kohtumenetluses tuginenud ühenduse õigusele.

Euroopa Kohtu varasematele seisukohtadele tuginedes on Riigikohus leidnud, et ühenduse õigusaktid muutuvad nende Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päevast positiivseks õiguseks, mida kõigil tuleb teada ja millega kõigil tuleb arvestada (vt Riigikohtu 10.05.2006 otsuseid asjades nr 3-3-1-65-05 ja 3-3-1-66-05). Kuna Euroopa Kohus on edaspidises praktikas väljendanud selgelt seisukohta ühenduse õigusaktide liikmesriigi keeles avaldamise olulisest tähendusest üksikisikute kohustustele, pole enam asjakohane lähtuda seisukohtadest, mida väljendati asjades nr 3-3-1-65-05 ja 3-3-1-66-05. Samuti ei oma tähendust ka haldusasjades nr 3-3-1-65-05 ja 3-3-1-66-05 väljendatud põhimõte, et ühenduse õigusaktide kättesaadavus eesti keeles ei omanud tähtsust, sest isik teostas tolliformaalsusi professionaalse tollimaakleri kaudu. Selleks, et muuta võimalikuks Euroopa Liidu Teatajas ühenduse nõuetekohaselt avaldamata õigusnormidele tuginemine üksikisiku vastu, ei piisa asjaolust, et kaebaja on "rahvusvahelises kaubanduses tegutsev ettevõtja, kes on vältimatult kursis tollialaste kohustuste sisuga" (vt Euroopa Kohtu otsuse kohtuasjas C-161/06 punkte 45 ja 46).

3-3-1-86-07 PDF Riigikohus 07.05.2008

Üleliigset laovaru ja selle tasu puudutavad EL õigusaktid ei olnud Eesti ettevõtjatele Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga 1. mail 2004 ametlikult avaldatud kujul EL Teatajas eesti keeles kättesaadavad. Sellised EL õigusaktid ei saanud Euroopa Kohtu 11. detsembri 2007. a otsuse C-161/06: Skoma-Lux kohaselt endaga kaasa tuua kohustusi ettevõtjatele, hoolimata sellest, et ettevõtjatel oli võimalus tutvuda aktide tekstiga elektrooniliselt nii eesti kui ka teiste EL liikmesriikide ametlikes keeltes. Küll aga ei oma Euroopa Kohtu nimetatud otsuses toodud käsitlus tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud nende ettevõtjate suhtes, kes on Euroopa Kohtu otsuse teatavakstegemise kuupäeva seisuga sellistele EL määrustele tuginevad liikmesriigi haldusaktid vaide- või kohtumenetluses vaidlustanud. Täpsustatud ei ole, kas silmas peetakse vaidlustamist üleüldse või vaidlustamist sellest aspektist, et EL õigus ei olnud eesti keeles EL Teatajas avaldatud. Avarama võimaluse kasuks räägib Euroopa Kohtu praktika, sest Euroopa Kohtu 12. veebruari 2008. a otsuses kohtuasjas C-2/06: Kempter leitakse, et haldusakti andmise uuesti läbi vaatamisel ei nõua EL õigus, et põhikohtuasja kaebuse esitaja oleks selle otsuse peale algatatud siseriiklikus kohtumenetluses tuginenud ühenduse õigusele.

3-3-1-87-07 PDF Riigikohus 07.05.2008

vt p 44. Euroopa Ühenduste esimese astme kohus ei ole kohtuasjas nr T-324/05: Eesti vs. Euroopa Komisjon lahendit veel teinud.


Eesti kohtud, sealhulgas Riigikohus, ei saa teostada EL teisese õiguse Eesti põhiseadusele vastavuse üle järelevalvet. Kahtlusi põhiseadusele vastavusest saaks äärmisel juhul tekitada EL esmase õiguse muutmine, mil kerkiks üles küsimus Eesti põhiseaduse aluspõhimõtete kaitsest. Euroopa Kohus on 17. detsembri 1970. a otsuses kohtuasjas C-11/70: Internationale Handelsgesellschaft leidnud, et liikmesriikide kohtud ei saa ignoreerida ühenduse õiguse norme, viidates põhiõigustele või riigi konstitutsioonilistele põhimõtetele. Ühenduse normi kehtivust liikmesriigis ei saa mõjutada selle vastuolu konstitutsiooniõigusega. EL teisese õiguse kehtivust ja õiguspärasust saab hinnata vaid EL esmase õiguse, mitte liikmesriigi põhiseaduse abil. Põhiõiguste ja -vabaduste kaitse tagamist hindab sellistel puhkudel Euroopa Kohus (vt ka Riigikohtu 11.05.2006. otsuse asjas nr 3-4-1-3-06 p-e 15 ja 16).

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json