III-3/1-1/94
|
Riigikohus |
18.02.1994 |
|
Vaidlus vallavolikogu liikme kandidaadiks registreerimisest keeldumise üle on sisult haldusasi. HKS § 3 lg. 1 p. 2 kohaselt lahendab halduskohus valimiskomisjonide otsuste peale esitatud kaebusi ainult seadusega ettenähtud juhtudel.
|
| III-3/1-2/94
|
Riigikohus |
23.02.1994 |
|
Kui HKS §-s 4 nimetatud avalik-õiguslik asutus, esinedes tsiviilõigussuhte poolena, annab haldusakti, siis kuulub vaidlus lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras maa- või linnakohtus.
Asutamisloa tühistamisel ei osale linnavalitsus tsiviilõigussuhtes, vaid täidab avalik-õiguslikke funktsioone.
HKS § 3 lg. 2 p. 1 mõtte kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse HKS §-s 4 lg. 1 nimetatud organi, asutuse ja ametiisiku õigusakti või toimingu peale esitatud kaebuse lahendamine üksnes juhul, kui see õigusakt või toiming on tsiviil-, perekonna- või tööõiguslik.
Kui halduskohtus asja lahendamise käigus selgub, et vaidluse lahendamine on seotud avalik-õigusliku asutuse tegutsemisega tsiviilõigussuhte poolena, siis lõpetab halduskohus asja menetluse HKS § 19 lg. 5 alusel ja teeb kaebuse esitajale ettepaneku esitada hagi Tsiviilkohtupidamise seadustikuga sätestatud korras.
|
| III-3/1-9/94
|
Riigikohus |
07.10.1994 |
|
HKS-s puuduvad sätted, mis reguleerivad protsessiosaliste taotluste läbivaatamist apellatsioonikohtus. Kui HKS-s vastav säte puudub ja asja läbivaatamine on teisiti võimatu, siis tuleb kohaldada TsKS vastavaid sätteid. Neid kohaldatakse niivõrd, kuivõrd nad on kooskõlas halduskohtumenetluse põhimõtetega.
Põhiseaduse § 15 lg. 1 teises lauses sätestatud õiguse kasutamise üheks tingimuseks on see, et seadus, mille põhiseadusevastaseks tunnistamist nõutakse, peab olema asjassepuutuv. Asjassepuutuvaks seaduseks on üksnes seadus, mis on määratud reguleerima antud suhet.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei kehtesta kohaliku omavalitsuse täitevorgani tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamiseks kohustuslikku kohtueelset korda.
|
| III-3/1-11/94
|
Riigikohus |
25.11.1994 |
|
Põhiseadusliku kaebeõiguse tagamiseks peab esimese astme halduskohus asja läbivaatamisel täiendavalt kaasama isiku, kelle kaasamata jätmine võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise HKS § 36 lg 1 p 2 alusel analoogiliselt TsKS §-le 328 lg. 1 p. 3. HKS § 36 lg 1 p 2 mõtte kohaselt tuleb kaasata vaid isik, kellele või kelle õigustele on kohtuotsus vahetult suunatud.
|
| III-3/1-12/94
|
Riigikohus |
09.12.1994 |
|
Erahuvist tulenevaid kaebusi saab halduskohtule esitada HKS § 5 lg. 1 alusel. Avalikes huvides esitavad kaebusi HKS §-s 5 lg. 1 ja 2 märgitud erisubjektid ja HKS § 5 lg. 3 alusel riiklikku või teenistuslikku järelevalvet teostavad organid.
HKS §-s 5 lg. 1 märgitud igaühe kaebeõigus on füüsiliste ja juriidiliste isikute õigus. HKS §-s 5 nimetatud juhtudel on see õigus ka teistel subjektidel.
Kui kaebuses pole osundatud õiguste või vabaduste rikkumisele või piiramisele, ei kuulu kaebus lahendamisele HKS §-s 8 lg. 1 p. 4 esitatud nõuete rikkumise tõttu.
|
| III-3/1-14/94
|
Riigikohus |
16.12.1994 |
|
Halduskohus on pädev lahendama rentniku kaebust õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise peale, kui rentnik leiab, et rendilepingu objektiks olev vara tagastati ebaseaduslikult, sest rendilepingu objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise haldusakt muudab halduskorras rendilepingu ühte poolt - rendileandjat - ning võib rikkuda sellega rentniku õigusi seetõttu, et rentnikule pannakse kohustused vale subjekti ees ja õigused rentniku suhtes antakse valele subjektile.
Kolmandaid isikuid saab protsessi kaasata ainult esimese astme kohus.
|
| III-3/1-16/94
|
Riigikohus |
16.12.1994 |
|
HKS §-dest 9 lg. 1 p. 3 ja 4, 14 lg. 2 ja 28 lg. 4 tulenev uurimispõhimõte tähendab, et kui kohus leiab, et protsessiosaliste poolt esitatud tõendid on haldusorgani või ametiisiku õigusakti või toimingu seaduslikkuse väljaselgitamiseks ebapiisavad, teeb ta neile ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks või kogub neid omal algatusel.
|
| III-3/1-17/94
|
Riigikohus |
21.12.1994 |
|
Kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on antud pädevust ületades, siis ei pea kohus kontrollima, kas see akt oli seadusevastane kaebuses märgitud põhjustel.
Kohtuistungi protokolli teatavaks tegemata ja allakirjutamiseks esitamata jätmine ei pruugi olla oluline kohtumenetluse normide rikkumine.
|
| III-3/1-1/95
|
Riigikohus |
10.02.1995 |
|
Ühistatud vara tagastamist ja kompenseerimist on pädev otsustama põllumajandusreformi komisjon, vallavalitsusel sellist pädevust ei ole.
Vaidlus omandiõiguse üle on tsiviilõiguslik vaidlus ja peab toimuma Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 1 lg. 1 ja § 5 lg. 2 kohaselt hagimenetluse korras maa- ja linnakohtutes.
|
| III-3/1-2/95
|
Riigikohus |
17.02.1995 |
|
Elamuseadusest tulenevalt ei ole tööandja eluruumiks tunnistamisel tähtis, kas teenistuslikku eluruumi omava või kasutava juriidilise isiku poolt tööandja eluruumiks taotletav eluruum oli varem teenistuslik või mitte, samuti see, et tööleping eluruumi kasutajaga oli 1. juuniks 1992. a. lõppenud. Nimetatud asjaolud on olulised eluruumi üürilepingust tulenevate tsiviilõiguslike vaidluste lahendamisel.
Kuigi Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg. 1 p. 4 sätestab, et vallavalitsus esindab valda kohtus, ei saa järeldada, et kohaliku omavalitsuse volikogu esimees kui vaidlustatud haldusakti andnud organi esindaja ei saa osaleda kohtumenetluses protsessiosalisena.
|
| III-3/1-3/95
|
Riigikohus |
17.02.1995 |
|
See, et talu maa anti mitte põliseks kasutamiseks, vaid tähtajatuks kasutamiseks, on määruse koostamisel tehtud viga, mis ei saa olla määruse vastava punkti seadusevastaseks tunnistamise põhjuseks.
Talu taastamise taotluses esinev viga talu endise omaniku osas ei ole iseenesest maa eraldamist käsitleva haldusakti seadusevastaseks tunnistamise põhjuseks.
Ei Omandireformi aluste seadus ega Ülemnõukogu poolt 20. juunil 1991. a. vastuvõetud otsus selle seaduse rakendamise kohta ei peatanud talude taastamist Taluseaduse alusel.
Taluseaduse § 8 lg. 2 ei seosta talu taastamise eelisõigust talu endise elamu omamisega. Talu taastamise eelisõigus on selles seostatud talu endiste hoonete seadusliku omamisega. Kui talu hooned olid erinevate isikute omanduses, siis oli talu taastamiseks võrdne eelisõigus kõigil hoonete seaduslikel omanikel.
Tulenevalt TsKS §-de 313 lg. 1 ja 232 lg. 4 nõuetest peab ringkonnakohus oma otsuses märkima, miks kohus apellandi esitatud tõendid tagasi lükkab.
|
| III-3/1-4/95
|
Riigikohus |
31.03.1995 |
|
Politseipeadirektori ja politseiprefekti tegevus politseinike vastutusele võtmisel ning ametialase juurdluse läbiviimisel on tulenevalt HKS §-st 5 lg. 1 halduskohtusse pöördumise aluseks üksnes siis, kui sellise tegevusega kaasnes või võis kaasneda kaebuse esitaja õiguste rikkumine või tema vabaduste piiramine. Politseinike vastutusele võtmine ja ametialase juurdluse tulemused ning nende toimingute seaduslikkus iseenesest ei ole halduskohtule kaebuse esitamise aluseks.
|
| III-3/1-5/95
|
Riigikohus |
17.03.1995 |
|
Kassatsioonkaebuses palutakse Riigikohut tühistada ringkonnakohtu määrus ja võtta tagastatud kaebus Riigikohtu menetlusse. HKS §-s 57 antud volituste piiride tõttu ei saa Riigikohus ise võtta tagastatud kassatsioonkaebust oma menetlusse. HKS §-de 40 lg. 2 ja 42 kohaselt esitatakse kassatsioonkaebused ringkonnakohtu kaudu, kes on kohustatud kontrollima nii kaebuse esitamise tähtaegadest kinnipidamist kui ka kaebuse vastavust HKS §-s 41 kehtestatud nõuetele. Iga kassaator peab esitama kaebuse eraldi ja tasuma selle eest ettenähtud kautsjoni.
Riigikohus ei saa ise võtta tagastatud kassatsioonkaebust menetlusse.
Otsus kuulutati 21. oktoobril 1994. a. Tähtaeg hakkab kulgema 21. oktoobrile järgnevast päevast, s.o. 22. oktoobrist 1994. a. TsKS § 39 lg. 1 kohaselt lõpeb kuudes arvutatav tähtaeg tähtaja viimas kuu vastaval päeval. Seda sätet on kohtupraktikas rakendatud nii, et selleks päevaks on loetud tähtaja kulgemise alguse päev. Seega on päevaks, millal sai veel esitada kassatsioonkaebust, 22. november 1994. a.
TKS § 39 lg. 1 kohaselt lõpeb kuudes arvutatav tähtaeg tähtaja viimase kuu vastaval päeval. Selleks päevaks on kohtupraktikas loetud tähtaja kulgemise alguse päev.
|
| III-3/1-6/95
|
Riigikohus |
05.05.1995 |
|
Halduskohtu poolt tuvastatud asjaoludel võib olla määrav tähendus üksnes samas asjas või teises haldusasjas, milles on samad protsessiosalised.
Tsiviilõigusliku asjaolu tuvastamist otsuse põhjendavas osas ei saa käsitleda tsiviilõigusliku asja läbivaatamisena HKS § 36 lg. 1 p. 1 tähenduses.
HKS § 3 lg. 2 p. 1 mõtte kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse õigusakti või toimingu peale esitatud kaebuse lahendamine siis, kui õigusakt või toiming on tsiviil-, perekonna- või tööõiguslik. Kui halduskohtus asja lahendamise käigus selgub, et kaebuse lahendamine on seotud avalik-õigusliku asutuse tegutsemisega tsiviilõigussuhte poolena, siis lõpetab halduskohus asja menetluse HKS § 19 lg. 5 alusel.
Tsiviilõigusliku asjaolu tuvastamist otsuse põhjendavas osas ei saa käsitleda tsiviilõigusliku asja läbivaatamisena HKS § 36 lg. 1 p. 1 tähenduses.
|
| III-3/1-7/95
|
Riigikohus |
05.05.1995 |
|
Kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on antud pädevust ületades, siis ei pea kohus kontrollima, kas see akt oli seadusevastane kaebuses märgitud põhjustel.
Maakoodeksi § 14 alusel anti kodanikele individuaalehituskrunte tähtajata kasutamiseks. 15. aprillil 1993. a. vastu võetud Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja muude maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise ja täiendamise seaduse § 18 lõpetas maa tähtajata kasutamiseks andmise.
Põllumajandusliku maakasutuse lepingut puudutava vaidluse lahendamine ei kuulu HKS §-de 3 ja 4 järgi halduskohtu pädevusse.
|
| III-3/1-8/95
|
Riigikohus |
26.05.1995 |
|
TKS § 349 lg. 1 kohaselt, mis laieneb ka halduskohtumenetlusele, on kassatsioonikohtu seisukohad seaduse tõlgendamisel asja uuesti läbi vaatavale kohtule kohustuslikud.
Maa- või linnakohus ega halduskohus ei saa tunnistada kehtetuks asutamisluba ega haldusakti, millega see luba anti. Halduskohtu otsuse alusel peab akti andnud organ ise tunnistama haldusakti kehtetuks.
Kui halduskohus on lahendanud asja, mis ei kuulu tema pädevusse, siis on asja lahendanud ebaõige kohtunik ja otsus kuulub kohustuslikus korras tühistamisele HKS § 36 lg. 1 p. 1 alusel.
Linnavalitsuse korraldus, millega anti ettevõtte asutamisluba, on kohaliku omavalitsuse organi poolt avalik-õiguslike ülesannete täitmisel antud haldusakt ja vaidlus selle üle, kas see dokument on antud seaduslikult, kuulub halduskohtu pädevusse.
Kui halduskohus on lahendanud asja, mis ei kuulu tema pädevusse, siis on asja lahendanud ebaõige kohtunik ja otsus kuulub kohustuslikus korras tühistamisele HKS § 36 lg. 1 p. 1 alusel.
|
| III-3/1-9/95
|
Riigikohus |
09.06.1995 |
|
Avalduses kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb märkida ka põhjus, miks tähtaeg on mööda lastud.
Kohtunikul on õigus, tuginedes analoogia alusel HKS §-le 26 lg. 4, lahendada asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel kaebuse esitamise tähtaja küsimus määrusega, viimata selleks läbi kohtuistungit. Kui halduskohtunik on kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisele tähelepanu pööramata vaadanud asja läbi, peab ta tegema ühe HKS §-s 19 märgitud kohtulahenditest, sest tal puudub õiguslik alus tagasi pöörduda tähtaja ennistamise küsimuse juurde. Vaadates asja läbi tähtaja möödalaskmisele tähelepanu pööramata, on halduskohtunik tähtaja vaikivalt ennistanud.
|
| III-3/1-10/95
|
Riigikohus |
16.06.1995 |
|
Halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine. Halduskohus peab tuvastama, kas ja kuidas kaevatav akt rikub kaebuse esitaja õigusi.
HKS § 19 lg. 5 sätestab, et halduskohus võib lõpetada asja menetluse siis, kui asja arutamise käigus selgub, et esitatud kaebuse lahendamine on seotud maa- või linnakohtu pädevusse kuuluva tsiviilõigusliku vaidlusega. Lõpetades asja HKS § 19 lg. 5 alusel ilma seda sisuliselt arutamata, rikub halduskohus kohtumenetluse seadust.
|
| III-3/1-11/95
|
Riigikohus |
09.06.1995 |
|
HKS §-st 14 lg. 2 tuleneb nõue, et protsessiosalised on kohustatud esitama esimese astme halduskohtule kõik tõendid, mis on vajalikud asja sisuliseks läbivaatamiseks ja otsustamiseks. Selle nõude täitmine loob eelduse, et kohtuotsus, mis tehakse, on põhjendatud.
Uute tõendite esitamine ringkonnakohtule on üksnes erand, mille tegemine peab olema apellatsioonkaebuses põhjendatud. Selle põhimõtte rikkumine seaks kahtluse alla esimese astme halduskohtu otsuse autoriteedi ja seaduslikkuse.
Haldusasjade lahendamisel tuleb tõendite käsitlemisel lähtuda HKS §-st 25 lg. 3, mitte TKS §-st 289.
|
| III-3/1-12/95
|
Riigikohus |
09.06.1995 |
|
Kui haldusakti on vaidlustanud isik, kes ei ole haldusakti adressaadiks, siis tuleb haldusakti adressaat kaasata protsessi kolmanda isikuna.
Asjaolu, et esimese astme halduskohtu otsus ei kahjustanud protsessi kaasamata jäetud kolmandate isikute õigusi ega huve, ei oma mingit tähtsust, sest kohtumenetlus ei pruugi lõppeda esimeses astmes kohtuotsuse tegemisega. Asja läbivaatamisel apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses puuduks nimetatud isikutel võimalus osaleda protsessiosalistena ja kaitsta oma õigusi, kuna need õigused kuuluvad HKS §-de 23, 24 ja 40 kohaselt ainult isikule, kes olid protsessiosalised esimese astme kohtus.
|
Facebook
Twitter