3-3-1-5-01
|
Riigikohus |
26.04.2001 |
|
Rahandusministri 24. septembri 1996. a. määrusega nr 73 kinnitatud "Tasumisele kuuluva maksusumma arvutamise erijuhud" (alates 22. veebruarist 1997 kehtinud redaktsioonis) punktis 10 on esitatud loetelu nendest tõenditest (dokumentidest), mille olemasolul võib maksukohustuslane impordi käibemaksu enda maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksult maha arvata, kui ta tasub impordimakse tollimaakleri kaudu. Nimetatud säte on kooskõlas Käibemaksuseadusega.
Tollimaakleri ning tolli vaheline suhe on haldusõiguslik. Tollimaakleri teenuse kasutamise korral on maksumaksjaks tollimaakler, tollivõlg saab tekkida vaid maakleril ja maksuamet saab vastava ettekirjutuse teha tollimaaklerile.
|
| 3-3-1-12-01
|
Riigikohus |
26.04.2001 |
|
Tulumaksuseaduse (kuni 01.01. 2000 kehtinud redaktsioonis) järgi oli võimalik, et mittetulundusühing tegeles ettevõtlusega, sai tulu ja teda maksustati seadusega ettenähtud korras. TMS ei sätestanud, et mittetulundusühingu ettevõtluseks ei saa olla tema tegevus valdkonnas, kus toimub ühingu mittetulunduslik tegevus. Selline piirang ei tulene ka Mittetulundusühingute seadusest ega nimetatud seaduse mõttest. Põhjendamatu on seisukoht, et ettevõtlus ja mittetulunduslik tegevus samas valdkonnas on kokkusobimatud või keelatud.
Kuni 1. jaanuarini 2000 kehtinud Tulumaksuseaduse § 13 lg 1 alusel oli mittetulundusühingul õigus arvata tulust maha tema poolt maksustamisperioodil tehtud tema ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulutused. TMS (samas redaktsioonis) §-s 16 toodud loetelus ei ole nimetatud kuludena, mida ei arvata maksumaksja tulust maha, neid mittetulundusühingu ettevõtlusega seotud kulutusi, mis tehti ettevõtluse tarbeks samas valdkonnas, kus toimub mittetulunduslik tegevus. Selline piirang ei tulene ka TMS teistest sätetest. Mittetulundusühingu ettevõtlusega võivad olla seotud ka need kulutused, mis on tehtud põhitegevusega samas valdkonnas toimunud ettevõtluse tarbeks.
|
| 3-3-1-3-01
|
Riigikohus |
13.03.2001 |
|
Maatüki maksustamishinna määramise otsustus on eelhaldusaktiks teisele haldusaktile - maksuteatele. Kui maksustamishinda ei ole määratud, siis ei saa ka maamaksu määrata, sest puudub kohustuslik eelhaldusakt. Maksumaksja saab halduskohtus vaidlustada seda haldusakti, s.h. eelhaldusakti, mis rikub tema õigusi. Kui maksustamishinda ei ole määratud, siis saab maksumaksja õigusi rikkuda ainult maksuteade, mitte aga maa maksustamishinna määramata jätmine kui valla- või linnavalitsuse tegevusetus.
Maamaks on sissenõutav maks. Maamaksu arvutamise kohustus on maksuhalduril. Maamaksukohustust ei saa täita ilma maksuhalduri haldusaktita - maksuteateta. Maamaksu ei ole võimalik tasuda, kui maksuteadet ei ole saadetud, samuti ei ole võimalik maksu sundkorras sisse nõuda.
Maatüki maksustamishinna määramine seisneb pädeva organi poolt vastava kirjaliku otsustuse tegemises, mis peab olema motiveeritud ja kontrollitav ning asjaosalistele teatavaks tehtud. Seejuures ei too menetlus- ja vorminõuete rikkumine iseenesest alati kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist. Kuid haldusakti kehtivuse eelduseks on selle teatavakstegemine adressaadile.
Maksuteade on haldusakt, sest tegemist on maksuhalduri otsustusega, mis on suunatud maamaksukohustuse tekitamisele - maksuteates arvutatakse välja maksumaksja poolt tasumisele kuuluv maksusumma.
Maamaksu aluseks on maatüki maksustamishind, mille määrab kohalik omavalitsus. Maatüki maksustamishinna määramine tähendab eelotsustuse tegemist maamaksukohustuse suuruse kohta. Maamaksukohustus ei teki vahetult seaduse alusel. Kui maatükile ei ole maksustamishinda määratud, siis ei saa maamaksukohustust tekkida. Nii maatüki maksustamishinna määramine kui ka maksumäära kehtestamine on maamaksukohustuse tekkimise kohustuslikuks eelduseks. Maatüki maksustamishinna määramise otsustus on eelhaldusaktiks teisele haldusaktile - maksuteatele. Kui maksustamishinda ei ole määratud, siis ei saa ka maamaksu määrata, sest puudub kohustuslik eelhaldusakt. Maksumaksja saab halduskohtus vaidlustada seda haldusakti, s.h. eelhaldusakti, mis rikub tema õigusi. Kui maksustamis-hinda ei ole määratud, siis saab maksumaksja õigusi rikkuda ainult maksu-teade, mitte aga maa maksustamishinna määramata jätmine kui valla- või linnavalitsuse tegevusetus. Maatüki maksustamishinna määramine seisneb pädeva organi poolt vastava kirjaliku otsustuse tegemises, mis peab olema motiveeritud ja kontrollitav ning asjaosalistele teatavaks tehtud. Seejuures ei too menetlus- ja vorminõuete rikkumine iseenesest alati kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist. Kuid haldusakti kehtivuse eelduseks on selle teatavakstegemine adressaadile.
|
| 3-3-1-62-00
|
Riigikohus |
22.02.2001 |
|
Eesti Televisiooni kui avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevus avalikes huvides teleprogrammide loomisel ja edastamisel ning teiste Ringhäälinguseaduses nimetatud avalik-õiguslike ülesannete täitmisel ei ole ettevõtlus Käibemaksuseaduse mõttes.
Käibemaksuseaduse § 18 lg 3 kohaselt kuulub käibemaks mahaarvamisele rahandusministri poolt kehtestatud korras kui registreeritud maksukohustuslane kasutab kaupa nii ettevõtluses või sellega võrdsustatud oma tarbimises kui ka omatarbeks muudel juhtudel. Kui maksukohustuslase raamatupidamises ei ole nimetatud eesmärkidel tehtud kulutusi võimalik eraldi välja tuua, määrab kaupade ostmisel makstud käibemaksu mahaarvamise korra maksukohustuslase taotluse alusel tema elu- või asukohajärgne Maksuameti kohalik asutus. Kui maksukohustuslane ise ei pöördu käibemaksu mahaarvamise korra määramiseks, tuleb lähtuda maksuhalduri õigusest määrata MKS § 22 alusel tasumisele kuuluv maksusumma.
Kui maksumaksja raamatupidamine ei võimalda eristada kaupade ja teenuste kasutusotstarvet, siis peab maksuhaldur kasutama maksusumma määramisel kaudseid meetodeid (prognoosid, statistilised võrdlused jne). Mahaarvatava käibemaksu proportsioonide määramine sissetulekute alusel ei ole vastuolus Käibemaksuseaduse mõttega.
|
| 3-3-1-57-00
|
Riigikohus |
15.01.2001 |
|
Kuni 31. detsembrini1999 kehtinud TMS § 13 lg. 1 kohaselt arvatakse maksumaksja tulust maha üksnes sama maksumaksja poolt tehtud tema ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused. Abielus olev füüsilisest isikust ettevõtja saab oma ettevõtluse tulust maha arvata üksnes enda poolt tehtud kulutusi, kuigi kulutus tehti abikaasade ühisvara arvel ja soetatud vara kuulub samuti ühisvara hulka. Ettevõtlusega seotud kulutust tõendavale kuludokumendile peab olema märgitud kulutuse tegijana abikaasa nimi, kes on füüsilisest isikust ettevõtja. Kui ettevõtlusega seotud kulutus on tehtud teise abikaasa poolt, tuleb täiendavalt vormistada dokument kulutuse jagamise või hüvitamise kohta. Kulutuse jagamise või abikaasale hüvitamise kohta koostatud kirjalik dokument peab vastama raamatupidamise algdokumendi nõuetele. Sellise algdokumendi kui tõendi kontrollimise ja hindamise õigus on nii maksuametil kui ka kohtul.
Maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel tuleb juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust. Maksustamise seisukohast on seega olulised ka tehingu täitmisest tulenevad reaalsed tagajärjed - raha või vara üleandmine.
Maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel tuleb juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust. Maksustamise seisukohast on seega olulised ka tehingu täitmisest tulenevad reaalsed tagajärjed - raha või vara üleandmine.
|
| 3-3-1-44-00
|
Riigikohus |
07.11.2000 |
|
Kuni 1. jaanuarini 2000 kehtinud Tulumaksuseaduse § 13 lg 1 kohaselt kuuluvad kõik maksumaksja ettevõtlusega seotud kulutused maksustatavast tulust mahaarvamisele tingimusel, et kulutused on tehtud maksustamisperioodil ja dokumentaalselt tõendatud. Töötaja tasemekoolituseks tehtud kulutused saab maksustatavast tulust maha arvata tingimusel, et need on seotud ettevõtlusega, tehtud maksustamisperioodil ja dokumentaalselt tõendatud. Erinevalt täiend- ja ümberõppest kui tööalasest koolitusest võivad kulutused tasemekoolitusele olla maksumaksja ettevõtlusega seotud nii otseselt ja kogu ulatuses kui ka üksnes osaliselt. Tasemekoolituse puhul tuleb tõendada, et töötaja täidab pärast koolitamist uusi, keerulisemaid tööülesandeid ning koolitus oli vajalik, kasulik või kohane maksumaksja ettevõtluse arendamiseks või säilitamiseks. Olulist tähendust võib omada ka töötaja koolituseks tehtud kulutuste vastavus töösuhete kestvusele pärast koolitamist.
|
| 3-3-1-4-00
|
Riigikohus |
03.04.2000 |
|
Maksuameti otsus on õigusevastane, kui see ei ole kohtu poolt sisuliselt kontrollitav. Maksuameti otsus ei ole sisuliselt kontrollitav, kui selles kasutatakse otsuse sisu määravas tähenduses mitmeti mõistetavat väljendit ("dividendide kasutamata jääk"). Maksuameti otsuses tuleb näidata, kuidas ja millise arvutuskäigu tulemusena selles näidatud summa saadi.
Kuni 31. detsembrini 1999 kehtinud Tulumaksuseaduse § 32 lg. 1 eesmärk oli tagada dividendide maksmiseks kasutatava kasumiosa maksustamine sellest sõltumata, kas äriühing pidi sama majandusaasta tulult tulumaksu maksma või mitte. Nimetatud sätte eesmärk ei olnud ette näha tulu mitmekordselt maksustamine juhtumil, kui tulu kasutatakse dividendide maksmiseks.
Mitmekordne maksustamine kui maksukoormust suurendav erandlik võte peab sõnaselgelt tulenema seadusest. Kui seadusandja peab vajalikuks dividendide mitmekordset maksustamist, siis tuleb seadusega sätestada ka konkreetne maksuobjekt ja sellele vastav maksumaksja. Kuna kuni 31. detsembrini 1999 kehtinud Tulumaksuseaduse § 1 kohaselt maksustati isiku tulu, millest on tehtud sama seadusega lubatud mahaarvamised, siis Tulumaksuseadusega ei sätestatud väljamakstud dividende kui eraldi maksuobjekti.
Mitmekordne maksustamine kui maksukoormust suurendav erandlik võte peab sõnaselgelt tulenema seadusest. Kui seadusandja peab vajalikuks dividendide mitmekordset maksustamist, siis tuleb seadusega sätestada ka konkreetne maksuobjekt ja sellele vastav maksumaksja. Kuna kuni 31. detsembrini 1999 kehtinud Tulumaksuseaduse § 1 kohaselt maksustati isiku tulu, millest on tehtud sama seadusega lubatud mahaarvamised, siis Tulumaksuseadusega ei sätestatud väljamakstud dividende kui eraldi maksuobjekti.
Kuni 31. detsembri 1999 kehtinud Tulumaksuseaduse § 32 lg. 3 eesmärk on vältida mitmekordset maksustamist. Nimetatud sätte alusel ei saa likvideeritavale äriühingule dividendidelt makstud tulumaksu tagastada. Kui likvideeritava äriühingu puhul on dividendidelt tulumaksu maksmisega toimunud mitmekordne maksustamine, tuleb samalt maksuobjektilt mitmekordselt makstud tulumaks Maksukorralduse seaduse § 10 lg. 2 alusel tagastada.
|
| 3-3-1-50-99
|
Riigikohus |
07.02.2000 |
|
Mõiste "oma ettevõtluses kasutatavad kaubad ja teenused" sisu on määratud kaupade ja teenuste soetamise eesmärgiga. Oma ettevõtluses kasutatavad saavad olla vaid sellised kaubad ja teenused, mida on võimalik kasutada selle ettevõtja tegevusalal ja mille kasutamine vastab ettevõtja äriplaanile.
Käibemaksuseaduse § 18 lg. 1 p. 1 järgi on maksukohustuslasel õigus arvata maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha tema ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks siis, kui sama maksukohustuslane on nimetatud kaupade ja teenuste soetaja. Järelikult on kaupade ja teenuste soetamisel oluline, kas maksukohustuslane oli nende kaupade ja teenuste tellija.
Maksuhalduril on tema poolt maksumaksjale tasumisele kuuluva käibemaksu summa määramisel õigus arvutada ümber ka käibemaksu enammakse summa ja lähtuda enammakse tagastamisel tegelikust enammakse summast.
Dokumentaalse tõendi hindamata jätmine põhjusel, et selles osutatud teist dokumenti ei ole kohtule esitatud, pole kooskõlas halduskohtumenetlusele omase uurimisprintsiibiga.
|
| 3-3-1-40-99
|
Riigikohus |
08.11.1999 |
|
Maksumäära kehtestamata jätmisel ei ole võimalik arvutada maksumaksja poolt tasumisele kuuluvat maksusummat. Sellisel juhtumil ei saa tekkida maksuõigussuhet ja maksumaksjal ei teki vastavat kohustist.
Maamaksuseaduse § 7 tuleb tõlgendada nii, et maksumaksjal on õigus maamaksu tasuda ka 1/4 suuremate osadena, kuid maksuametil pole õigust nõuda maamaksu tasumist 1/4 suuremates osades.
Maamaksuseaduse § 5 lg. 1 kohaselt kehtestab maksumäära kohaliku omavalitsuse volikogu. Rahandusminister ei saa volikogu asemel maksumäära kehtestada ka siis , kui volikogu jätab maksumäära kehtestamata.
Maamaksuseaduse § 5 lg. 1 kohaselt kehtestab maksumäära kohaliku omavalitsuse volikogu. Rahandusminister ei saa volikogu asemel maksumäära kehtestada ka siis , kui volikogu jätab maksumäära kehtestamata.
Kui haldusmenetluses kohaldatakse isiku suhtes üksikakti, mis jäeti sellele isikule kui asjaosalisele saatmata, siis on selline toiming seadusevastane.
|
| 3-3-1-38-99
|
Riigikohus |
18.10.1999 |
|
Tollimaakleri teenuse kasutamisel on maksumaksjaks tollimaakler ja ettekirjutuse saab toll teha vaid maaklerile, sest tollivõlg saab tekkida vaid maakleril.
Tolli ülesanne on jälgida Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse eeskirja nõuetekohast täitmist tollimaakleri poolt. Tollimaakleri kliendil on õigus heas usus eeldada, et tollimaakler tasub kliendilt saadud maksusummad tollile.
Kolmanda isikuna protsessi kaasatud äriühingu pankrotihalduri kiri on käsitletav protsessiosalise seletusena, mis on asjas tõendiks.
|
| 3-3-1-39-99
|
Riigikohus |
18.10.1999 |
|
Tollimaakleri teenuse kasutamisel on maksumaksjaks tollimaakler ja ettekirjutuse saab toll teha vaid maaklerile, sest tollivõlg saab tekkida vaid maakleril.
Tolli ülesanne on jälgida Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse eeskirja nõuetekohast täitmist tollimaakleri poolt. Tollimaakleri kliendil on õigus heas usus eeldada, et tollimaakler tasub kliendilt saadud maksusummad tollile
Riigilõivu võlgnevus ei ole maksuvõlg Maksukorralduse seaduse § 2. p. 7 tähenduses ja seda ei saa maksuhalduri ettekirjutusega sisse nõuda.
Maksuhalduri ettekirjutus peab sisaldama viiteid maksuseadustele ja Maksukorralduse seadustele. Tolliseadus ei ole maksuseadus ja viide üksnes Tolliseadusele ei anna maksuhaldurile õigust teha maksualaseid ettekirjutusi.
Kolmanda isikuna protsessi kaasatud äriühingu pankrotihalduri kiri on käsitletav protsessiosalise seletusena, mis on asjas tõendiks.
|
| 3-3-1-32-99
|
Riigikohus |
18.10.1999 |
|
Mõiste "oma ettevõtluses kasutatavad kaubad ja teenused" on määratlemata õigusmõiste, selle sisu on määratud kaupade ja teenuste soetamise eesmärgiga.
Maksuhalduri poolt maksumaksjale tasumisele kuuluva käibemaksu summa määramisel on maksuhalduril õigus arvutada ümber enammakse summa ja lähtuda enammakse tagastamisel tegelikust enammakse summast.
Maksuvõla tekkimise aluseks on maksukohustuse mittekohane täitmine, mitte maksuhalduri ettekirjutus.
Ettekirjutuse tühistamine ei kustuta maksuvõlga ning uue ettekirjutuse tegemine maksumaksjale tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks ei muuda maksumaksja maksukohustust.
Maksuhalduri poolt maksumaksjale tasumisele kuuluva käibemaksu summa määramisel on maksuhalduril õigus arvutada ümber enammakse summa ja lähtuda enammakse tagastamisel tegelikust enammakse summast.
Ettekirjutuse tühistamine ei kustuta maksuvõlga ning uue ettekirjutuse tegemine maksumaksjale tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks ei muuda maksumaksja maksukohustust.
|
| 3-3-1-33-99
|
Riigikohus |
05.10.1999 |
|
Tollimaakleri teenuse kasutamisel on maksumaksjaks tollimaakler ja ettekirjutuse saab toll teha vaid maaklerile, sest tollivõlg saab tekkida vaid maakleril.
Riigilõivu võlgnevus ei ole maksuvõlg Maksukorralduse seaduse § 2. p. 7 tähenduses ja seda ei saa maksuhalduri ettekirjutusega sisse nõuda.
Maksuhalduri ettekirjutus peab sisaldama viiteid maksuseadustele ja Maksukorralduse seadustele. Tolliseadus ei ole maksuseadus ja viide üksnes Tolliseadusele ei anna maksuhaldurile õigust teha maksualaseid ettekirjutusi.
|
| 3-3-1-29-99
|
Riigikohus |
22.06.1999 |
|
Notari poolt teenuse osutamine on majandustegevus Käibemaksuseaduse mõttes. Notari käibemaksukohustus ei tulene Notari tasu seadusest, vaid Käibemaksuseadusest.
|
| 3-3-1-21-99
|
Riigikohus |
17.05.1999 |
|
Mõiste "ettevõtlusega seotud kulu" on määratlemata õigusmõiste, mille tõlgendamise ja rakendamine on kohtu poolt kontrollitav.
Maksuhalduril on õigus kontrollida, kas maksumaksja on kulutuse ettevõtlusega seotuse määranud õigesti. Leides, et tegemist on TMS § 13 lg. 1 või lg. 2 rikkumisega, võib maksuhaldur otsustada ka selle, et kulutus, ei ole ettevõtlusega seotud või määrata kulutuse ettevõtlusega seotuse õige ulatuse.
MKS § 22 lg. 1 kohaldamine on maksuhalduri poolt võimalik siis, kui maksumaksja poolt maksudeklaratsioonis näidatud andmete ebaõigsuse tuvastamiseks on vaja koguda täiendavaid andmeid lisaks maksudeklaratsioonis näidatule. Maksuhalduril on õigus kontrollida, kas maksumaksja on kulutuse ettevõtlusega seotuse määranud õigesti. Leides, et tegemist on TMS § 13 lg. 1 või lg. 2 rikkumisega, võib maksuhaldur otsustada ka selle, et kulutus, ei ole ettevõtlusega seotud või määrata kulutuse ettevõtlusega seotuse õige ulatuse.
Maksusumma tuludeklaratsioonis näitamise all tuleb mõista selle summa arvutamise aluseks olevate arvandmete kandmist deklaratsiooni.
Maksusumma määramiseks tehtud maksuameti ettekirjutuse osaliselt kehtetuks tunnistamisel võib kohus vähendada maksuameti poolt määratud maksusummat. Selline vähendamine võib toimuda ka juhtumil, kui kohus tuvastab maksumaksja kulutuse selle osa suuruse, mis on otseselt seotud ettevõtlusega.
|
| 3-3-1-18-99
|
Riigikohus |
03.05.1999 |
|
TMS §-st 29 tulenevalt on maksuameti kohalik asutus kohustatud tegema ümberarvutused maksudeklaratsioonis ja täpsustama tasumisele kuuluva maksusumma hiljemalt 1. juuliks. Hilisem ümberarvutuste ja täpsustuste tegemine on vastuolus Maksukorralduse seaduse ja Tulumaksuseaduse mõttega. Seega on seadusevastane pidada MKS § 22 kohaldamise aluseks vigu tuludeklaratsiooni vormikohasel täitmisel ja deklaratsioonis tehtud arvutustes.
MKS § 22 lg. 1 on kohaldatav juhtumite puhul, kui maksudeklaratsiooni õigsust ei ole maksuhalduril võimalik kontrollida üksnes samas deklaratsioonis esitatud andmete alusel.
Maksukorralduse seadus ei anna maksuhaldurile õiguslikku alust teha pärast MKS §-s 21 lg. 1 nimetatud tähtaja lõppemist maksudeklaratsioonis ümberarvutusi ja täpsustada maksumaksja poolt tasumisele kuuluvat maksusummat maksumaksja kahjuks.
TMS §-st 29 tulenevalt on maksuameti kohalik asutus kohustatud tegema ümberarvutused maksudeklaratsioonis ja täpsustama tasumisele kuuluva maksusumma hiljemalt 1. juuliks. Hilisem ümberarvutuste ja täpsustuste tegemine on vastuolus Maksukorralduse seaduse ja Tulumaksuseaduse mõttega. Seega on seadusevastane pidada MKS § 22 kohaldamise aluseks vigu tuludeklaratsiooni vormikohasel täitmisel ja deklaratsioonis tehtud arvutustes.
|
| 3-3-1-5-99
|
Riigikohus |
08.03.1999 |
|
Reklaamiteenuse tellinud välisriigi juriidiline isik müües enda poolt toodetud kaupa väljaspool Eesti tolliterritooriumi isikutele, kes müüvad seda kaupa Eestis edasi, saab rakendada 0-protsendilist käibemaksu määra. Müük toimub väljaspool Eesti tolliterritooriumi siis, kui kaup antakse saajale või vedajale üle välismaal.
|
| 3-3-1-20-98
|
Riigikohus |
19.06.1998 |
|
Kui haldusakti motiveerimiseks on esitatud üksnes asjasse mittepuutuvad või üksteist välistavad väited, siis on selline haldusakt motiveerimata.
Käibemaksuseaduses ei reguleerita turuhinna kindlakstegemise korda. Seetõttu on maksuametil õigus ise valida turuhinna kindlakstegemiseks sobiv metoodika.
Käibemaksukohustuslane peab kauba võõrandamisel selle harilikust väärtusest madalama hinnaga koguma, säilitama ja vajadusel maksuametile esitama tõendid põhjuste kohta, miks on konkreetsel juhul kauba hind harilikust hinnast madalam. Sõiduautode müügi korral saab selliste tõenditega kinnitada näiteks sõiduauto avariilisusest tingitud harilikust madalamat hinda.
TsKS § 170 lg. 2 kohaselt arutatakse asja sama kohtukoosseisuga. See paragrahv asub TsKS 25. peatükis "Kohtuistung". Eelmenetlust sätestab TsKS 24. peatükk. Asja arutamine TsKS § 170 lg. 2 mõttes ei ole eelmenetluse staadiumis otsustuse tegemine.
|
| 3-3-1-15-97
|
Riigikohus |
06.06.1997 |
|
Tolliseaduse § 68 lg. 1 annab tollile õiguse realiseerida kaup, mille omanikku tal ei ole õnnestunud 3 kuu jooksul kindlaks teha. Selle sätte rakendamine eeldab tollipoolset eelnevat aktiivset käitumist kauba omaniku kindlakstegemisel, mitte passiivset kauba omaniku ootamist. Kohus peab hindama kogutud tõendeid, et kindlaks teha, kas kaup on tunnistatud peremeheta kaubaks õigesti ja kas toll tegi vajalikud toimingud kauba omaniku väljaselgitamiseks. Sellise kauba realiseerimisel tuleb kinni pidada rahandusministri poolt kehtestatud korrast (juhendist).
|
| III-3/1-3/94
|
Riigikohus |
06.04.1994 |
|
See, et osa tuludest tehti maksuametile teatavaks pärast tulude deklareerimiseks kehtestatud tähtaja möödumist ja nende tulude deklareerimisel esitati ainult vorm E, lisamata uut tuludeklaratsiooni, ei ole käsitatav Maksukorralduse seaduse §-s 67 sätestatud maksuobjekti varjamisena, sest maksumaksjatel puudus tahtlus varjata tulusid.
Üksikisiku tulumaksu seaduse § 8 kohaselt võisid ühise tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu maksta vaid abikaasad, kes elasid kogu maksustamisperioodi koos. Üksikisiku tulumaksu seaduse § 11, mis näeb ette tulumaksu tasumise kassadokumendi alusel, ei anna alust järelduseks, et tulumaksu võiks tasuda ühiselt.
|
Facebook
Twitter