3-1-3-2-04
|
Riigikohus |
27.02.2004 |
|
Kohtuotsuse kirjeldav-motiveeriva ja resolutiivosa vaheline vastuolu on käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes, kui see on takistanud kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.
|
| 3-1-1-3-04
|
Riigikohus |
27.02.2004 |
|
Kriminaalasja menetlemise mõistliku aja piirid sõltuvad menetletava kuriteo raskusest, kriminaalasja keerukusest ja mahukusest aga ka muudest konkreetsetest asjaoludest ning sealhulgas ka menetluse senisest käigust (nt mitu korda on kriminaalasja juba tagastatud uueks kohtulikuks arutamiseks või täiendavaks kohtueelseks menetlemiseks).
Ei ole välistatud, et kriminaalasja menetlemise mõistlik aeg võib mööduda ka apellatsioonimenetluses pärast seda, kui Riigikohus on tagastanud kriminaalasja uueks arutamiseks. Kohtusüsteemi efektiivse toimimise tagamise vajadus ei võimalda lugeda aktsepteeritavaks seda, kui ringkonnakohus põhjendab õigusliku kohustuse täitmata jätmist mõistliku aja möödumisega.
Kriminaalasja menetlemise mõistliku aja möödumine ei pea iseenesest ja alati tähendama isiku õigeksmõistmist. Sõltuvalt asjaoludest võib kriminaalasja menetlemise mõistliku aja möödumise proportsionaalseks järelmiks olla ka näiteks kriminaalasjas menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel või ka kõnealuse asjaolu arvestamine karistuse mõistmisel.
Kui ringkonnakohus on eiranud AKKS § 66 (Riigikohtu seisukohtade kohustuslikkus) ja see rikkumine takistas ringkonnakohtul kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist, siis on tegemist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega AKKS § 39 lg 4 mõttes.
Kohtulik uurimine toimub ringkonnakohtus samade reeglite järgi mis esimese astme kohtus, seejuures on ka ringkonnakohtul õigus KrMK § 215 lg 4 alusel süüdistust muuta, kui sellega ei halvene kohtualuse olukord.
|
| 3-1-1-122-03
|
Riigikohus |
25.02.2004 |
|
Süüdistuse esitamisel on rikutud KrMK § 215 lg-s 2 sätestatut, sest ei nähtu, millised süüdistatavate teod sisaldavad vastavalt KrK § 148-1 lg-tes 1, 3 ja 5 sätestatud kuriteokoosseisu. Isiku süüditunnistamine konkretiseerimata süüdistuses on kaitseõiguse rikkumine, mis on AKKS § 39 lg 4 järgi kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.
Kui kohtuotsusest ei nähtu, millised kohtualuste teod sisaldavad vastavalt KrK § 148-1 lg-tes 1, 3 ja 5 sätestatud kuriteokoosseisu, on tegemist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega AKKS § 39 lg 4 mõttes (kohus on rikkunud KrMK § 274 p 4 nõudeid), sest isiku süüditunnistamine konkretiseerimata süüdistuses on kaitseõiguse rikkumine.
Kui kohus on kohtuotsuses küll kirjeldanud faktilisi asjaolusid, mida ta on lugenud tuvastatuks, kuid ei ole näidanud tõendeid, mille põhjal kohus need asjaolud tõendatuks luges, siis on tegemist kriminaalmenetluse seaduse rikkumisega (rikutud on KrMK § 274 p 2 nõudeid).
Kui kohtuotsusest ei nähtu, millised kohtualuste teod sisaldavad vastavalt KrK § 148-1 lg-tes 1, 3 ja 5 sätestatud kuriteokoosseisu, on tegemist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega AKKS § 39 lg 4 mõttes (kohus on rikkunud KrMK § 274 p 4 nõudeid), sest isiku süüditunnistamine konkretiseerimata süüdistuses on kaitseõiguse rikkumine.
Peale KarS jõustumist on esimese astme kohtus kohtunik õigustatud ainuisikuliselt arutama süüdistusasju KrK § 148-1 lg-te 1, 3 ja 5 järgi, sest esimese astme kohtus võib kohtunik lahendada ainuisikuliselt teise astme kuritegusid (KrMK § 23 lg 2) ning vastavalt KarSRakS § 3 lg-le 2 puudub kohtul võimalus mõista nende tegude eest karistuseks üle kolme aasta vangistust, olenemata sellest, milline karistus nähakse nende tegude eest ette KarS-s.
Kui maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks on juhatuse liige vahetunud, siis peale juhatuse liikme vahetumise tähtpäeva tekkinud äriühingu kohustuste mittetäitmise eest (maksudeklaratsiooni mitteesitamise eest) endine juhatuse liige ei vastuta. Samuti ei saa ka teisi isikuid tunnistada süüdi selle teo toimepanemisele kaasaaitamises.
|
| 3-1-1-132-03
|
Riigikohus |
09.12.2003 |
|
Kohtukaebesüsteemi loogika, aga ka AKKS §-s 66 otseselt sätestatu eeldab, et kohus, kellele on kriminaalasi kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise järgselt saadetud uueks arutamiseks, lähtub uuel arutamisel konkreetsest tühistamise alusest. See tähendab, et juhul, mil kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise aluseks oli kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, peab kriminaalasja uuesti arutav kohus igal juhul astuma menetluslikke samme Riigikohtu poolt osutatud kriminaalmenetlusõiguse rikkumise kõrvaldamiseks ja on alles seejärel pädev otsustama, kas arutamise tulemina antud materiaalõiguslikud hinnangud jäävad endiseks või tuleks neid muuta.
|
| 3-1-1-134-03
|
Riigikohus |
25.11.2003 |
|
Asjaolu, et ringkonnakohus ei pea vajalikuks esimese astme kohtu otsust muuta, ei tähenda, et üldse ei pea analüüsima apellatsioonkaebuses esitatud argumente. Seda enam, kui apellatsioonkaebuses väidetakse, et esimese astme kohus rikkus asja arutamisel menetlusnorme. Selliseid väiteid kontrollides on välistatud ja lubamatu viidata AKKS § 29 lg-le 5, kuna nende argumentide suhtes pole esimese astme kohus saanudki seisukohta võtta (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-1-1-6-02).
Jättes vastamata apellatsioonkaebuses tõstatatud küsimustele, ei võimalda ringkonnakohus apellantidel realiseerida nõutaval tasemel oma kaebeõigust, mis on käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes.
Jättes vastamata apellatsioonkaebuses tõstatatud küsimustele, ei võimalda ringkonnakohus apellantidel realiseerida nõutaval tasemel oma kaebeõigust, mis on käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes.
|
| 3-1-1-126-03
|
Riigikohus |
28.10.2003 |
|
Käitumiskontrolli puhul kahju heastamise ja ülalpidamise kohustuse (KarS § 75 lg 2 p-d 1 ja 6) määramise võimaluse sätestamise eesmärgiks on tagada kriminaalvastutuse (KarS § 329) ja mõistetud tähtajalise vangistuse täitmisele pööramise ähvardusel kannatanule võimalikult kiire kahju heastamine ja ülalpidamiskohustuse täitmine süüdimõistetu poolt ning süüdimõistetu huvi ja aktiivsus määratud kohustuste täitmiseks. Kuid kohtuotsusega kahju heastamiseks väljamõistetud summa kuulub tasumisele ja ülalpidamise kohustus täitmisele olenemata sellest, kas süüdimõistetu vangistusest tingimisi vabastamisel talle selline kohustus pannakse või mitte, sest nende kohustuste täitmise kohustuslikkus tuleneb ka teistest seadustest.
KarS § 75 lg 2 p 1 kohaselt saab kohus määrata kuriteoga tekitatud kahju heastamise tähtaja, mis võib olla maksimaalselt käitumiskontrolli aja (katseaja) pikkune. Samuti võib kohus ajatada kogu kahju heastamise katseaja piires, määrates, millises osas ja milliseks tähtajaks tuleb kahju heastada. Kuid kohus ei ole õigustatud määrama tekitatud kahju osalise hüvitamise kohustust.
Kui süüdimõistetu on karistusest tingimisi vabastatud ja allutatud käitumiskontrollile, ei pea kohus tingimata panema isikule kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kohustust. Kuid selle kohustuse määramata jätmine ei vabasta kohut kahju hüvitamise küsimuse otsustamise kohustusest ega süüdimõistetut kuriteoga tekitatud kahju heastamise kohustusest, mis tuleneb KrMK § 263 lg 1 p-st 12.
Kui tsiviilhageja esindaja tasu katteks kohtuotsusega süüdimõistetult välja mõistetud summa ületab seaduse järgi lubatu, on see kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes.
|
| 3-1-1-107-03
|
Riigikohus |
16.10.2003 |
|
Kui ringkonnakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega näidatud, millised esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead on viinud kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega, siis tohib ringkonnakohus täpselt samade tõendite hindamise pinnalt teha maakohtu otsusega võrreldes kardinaalselt vastupidised järeldused (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-1-1-38-99).
Kui kohtumenetluse keeleks on valitud mõni võõrkeel (nt vene keel), siis tuleb ka kohtuistungi protokoll koostada selles keeles. Kuid selle nõude täitmata jätmine pole kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes, kui see rikkumine ei takistanud kriminaalasja objektiivset lahendamist (kohtualusel oli võimalik lugeda eestikeelset kohtuistungi protokolli tõlgi vahendusel).
|
| 3-1-1-86-03
|
Riigikohus |
20.06.2003 |
|
Kui kohtualune on valinud endale mitu kaitsjat, ei too ühe kaitsja puudumine kohtuistungilt alati kaasa kohtualuse kaitseõiguse rikkumist. Kuivõrd kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele kaitsja määramise eesmärgiks on tema kaitseõiguse tagamine, on kahtlustatava, süüdistatava ja kohtualuse kaitseõigus seega üldjuhul tagatud, kui teda kaitseb vähemalt üks tema poolt valitud kaitsja, või vähemalt üks uurija, kohtu või prokuröri poolt määratud advokaadist kaitsja.
Asja arutamine valitud kaitsjatest mõne puudumisel olukorras, kus puuduvat kaitsjat ei ole teavitatud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, võib olla vaadeldav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes, kuna selline rikkumine võib takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.
Kui kohtualune on valinud endale mitu kaitsjat, ei too ühe kaitsja puudumine kohtuistungilt alati kaasa kohtualuse kaitseõiguse rikkumist. Kuivõrd kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele kaitsja määramise eesmärgiks on tema kaitseõiguse tagamine, on kahtlustatava, süüdistatava ja kohtualuse kaitseõigus seega üldjuhul tagatud, kui teda kaitseb vähemalt üks tema poolt valitud kaitsja, või vähemalt üks uurija, kohtu või prokuröri poolt määratud advokaadist kaitsja.
Asja arutamine valitud kaitsjatest mõne puudumisel olukorras, kus puuduvat kaitsjat ei ole teavitatud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, võib olla vaadeldav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes, kuna selline rikkumine võib takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.
|
| 3-1-1-82-03
|
Riigikohus |
20.06.2003 |
|
Kriminaalasjas võib üldjuhul narkootiliste ja psühhotroopsete ainete olemasolu tuvastada kõigi kriminaalmenetluses lubatud tõenditega, mitte üksnes eksperdiarvamusega. Kui aga teistest tõenditest ei piisa, võib narkootiliste või psühhotroopsete ainete identifitseerimiseks ekspertiisi teostamine olla hädavajalik (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-1-1-51-02).
Kohtualuste kohtus antud ütluste hindamine lahus teistest tõenditest (s.t. KrMK § 50 nõuete rikkumine) on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes.
|
| 3-1-1-17-03
|
Riigikohus |
05.05.2003 |
|
Apellatsioonikohtule ei ole seadus pannud kriminaalasja vahenditu arutamise kohustust. Üldjuhul apellatsioonikohtus tõendite vahenditut uurimist ei toimu. Teatud juhtudel on siiski õiglase kohtumõistmise huvides, et ringkonnakohus uuriks kriminaalasja tõendeid vahenditult. Milline olukord tingib tõendite vahenditu uurimise ja milliseid tõendeid vahenditult uurida, selle määrab igal konkreetsel juhul protsessi iseloom.
Apellatsioonikohtus tõendite vahenditu uurimise mittetoimumine võib olla kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes.
Kohtuotsuses motiivide puudumine on AKKS § 39 lg 3 p 7 järgi kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine. Ehkki AKKS § 29 ei nõua otsesõnu, et kohus peab põhjendama otsuses ka õiguslikke järeldusi, on viimaste puudumisel võimatu hinnata kohtuotsuse põhjendatust. (NB! Seisukoha muutus! Vt RKKKo 30.06.2014, nr 3-1-1-14-14, p 699-700)
Apellatsioonikohtus tõendite vahenditu uurimise mittetoimumine võib olla kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes.
Üksiktäideviija puhul on katse algus määratletud subjektiivsete ja objektiivsete elementidega. Subjektiivne element väljendab isiku ettekujutust teost. Teisisõnu, kuidas isik tahtis oma tegu täide viia. Seega on esmatähtis välja selgitada täideviija süüteo toimepanemise plaan. Objektiivseid hindamiskriteeriume tuleb aga kasutada, määratlemaks, kuivõrd on täideviija plaan ellu viidud, et saaks rääkida vahetust süüteo alustamisest. Süüteo vahetu alustamise kriteerium nõuab, et isik peab vahetult alustama kuriteokoosseisu elluviivat tegevust. Kui isikul on kuriteokoosseisu elluviimise alustamiseks vaja veel üht või mitut käitumisakti, on täideviija oma tegevusega veel ettevalmistamisstaadiumis. Seda, kas isik on alustanud kuriteokoosseisu elluviivat tegevust, tuleb otsustada konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, arvestades süüteo liiki ja täideviija süüteo toimepanemise plaani.
Vahendliku täideviimise korral on katse algus määratletud kahe võimalusega, mis ajaliselt ei pruugi kattuda. Vahendlik täideviija kaotab üldjuhul kontrolli toimuva üle varem, kui teo vahendaja alustab vahetult süüteo toimepanemist. Vahendlik täideviija kaotab kontrolli toimuva üle siis, kui ta laseb teo vahendaja oma mõjusfäärist välja. Siinjuures tuleb silmas pidada, et ka kihutaja avaldab täideviijale mõju ja põhjuslik ahel, mis viib koosseisule iseloomuliku tagajärje saabumiseni, võib areneda ilma kihutaja osavõtuta. Seepärast on vaja kaaluda, millal on tegemist vahendliku täideviimisega, kui tegu valitsetakse teadmistega, tahtega või võimuaparaadiga, või millal panevad teo toime täideviija ja kihutaja
Apellatsioonikohtule ei ole seadus pannud kriminaalasja vahenditu arutamise kohustust. Üldjuhul apellatsioonikohtus tõendite vahenditut uurimist ei toimu. Teatud juhtudel on siiski õiglase kohtumõistmise huvides, et ringkonnakohus uuriks kriminaalasja tõendeid vahenditult. Milline olukord tingib tõendite vahenditu uurimise ja milliseid tõendeid vahenditult uurida, selle määrab igal konkreetsel juhul protsessi iseloom.
KarS ei tunnista teo toimepanemise erinevaid staadiume - ettevalmistamine ja katse - üheks, katse staadiumiks. Süüteo ettevalmistamine on karistatav vaid siis, kui teo ettevalmistamisele iseloomulikud teod moodustavad KarS eriosas ettenähtud süüteokoosseisu.
|
| 3-1-1-53-03
|
Riigikohus |
24.04.2003 |
|
Süüdistuse piiridest väljumine rikub isiku kaitseõigust ning on käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes.
|
| 3-1-1-45-03
|
Riigikohus |
17.04.2003 |
|
Tuginedes kohtupraktikas väljakujunenud arusaamale (vt otsus nr 3-1-1-85-00) - on Riigikohus seisukohal, et kuigi maakohtu otsuse puhul on alust KrMK § 274 p-dest 2-4 lähtuvateks etteheideteks, ei oleks õige neid minetusi lugeda AKKS § 39 lg 3 p-s 7 nimetatud kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks.
Kohtuistungil oli tuvastatud AKKS § 39 lõikes 4 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse muu oluline rikkumine, kuid rikkumist oli võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kooskõlas AKKS §-s 20 sätestatuga on kõnealuse vea parandamine apellatsioonimenetluses tunduvalt väiksema töömahuga kui esimese astme kohtus, sest ringkonnakohus on õigustatud üldjuhul toimima vaid apellatsiooni piirides.
|
| 3-1-1-36-03
|
Riigikohus |
10.04.2003 |
|
Koostades ja allkirjastades nii apellatsioonkaebuse kui ka hagiavalduse, vabastas kohtualune sisuliselt end kohustustest võtta koostatud dokumendile selle esitaja allkiri.
Riigikohus jääb oma varem korduvalt avaldatud seisukoha juurde, et isikule esitatud süüdistus peab olema arusaadav ja üheselt mõistetav. Kui kohtualune ei saa kohtuotsusest teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse, on tegemist kaitseõiguse rikkumisega, mis on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes, sest see takistab seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.
|
| 3-1-1-25-03
|
Riigikohus |
21.03.2003 |
|
JTS § 12 lg 2 p 3 puhul tuleb süstemaatilise tõlgendamise pinnalt asuda seisukohale, et JTS see säte sisaldab lisaks PS §-s 43 sätestatud põhiõiguse (õigus üldkasutatavate sidekanalite kaudu edastatavate sõnumite saladusele) riive lubatavusele ka PS §-des 26 ja 19 sätestatud põhiõiguste (õigus eraelu puutumatusele ja õigus vabale eneseteostusele) riive lubatavust.
Jälitustegevusega tõendi saamise käsitletava viisi puhul tuleb rõhutada, et tõendite kontrollimise ja hindamise üldised nõuded peavad olema võimalikult laiendatavad ka jälitustegevusega saadud tõenditele. Kõigepealt tuleb arvestada seda, et kuna KrMK § 17-1 lg 1 kohaselt on kohtunikul ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks, võib kohtunik juhul, mil see on vajalik jälituse eritoimingu käigu ja tulemuste kirjaliku fikseeringu kontrollimiseks, taotleda tutvumist jälitustoimiku materjalidega. Kui aga kõnealuse tõendi kontrollimiseks puuduvad kohtul muud võimalused, võib kohus taotleda ka jälitustoimingut vahetult läbiviinud isiku ülekuulamist. Sellist võimalust ei ole kooskõlas JTS § 16 lg-s 4 sätestatuga välistanud ka seadusandja.
Käesoleva kriminaalasja menetlemisel on JälitusTegS § 12 ebaõige tõlgendamine kohtute poolt toonud kaasa KrMK § 48 lg-s 2 sätestatu rikkumise - seadusega lubatud tõendi lugemise lubamatuks. Selline rikkumine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes.
Juhtudel, mil jälitustoiminguga teabe saamine ei too kaasa PS §-s 33 ettenähtud põhiõiguse (kodu, töökoha puutumatus) riivet, ei saa rääkida JTS § 12 lg 2 p 1 ettenähtud jälituse erandtoimingust.
JTS § 12 lg 2 p 3 puhul tuleb süstemaatilise tõlgendamise pinnalt asuda seisukohale, et JTS see säte sisaldab lisaks PS §-s 43 sätestatud põhiõiguse (õigus üldkasutatavate sidekanalite kaudu edastatavate sõnumite saladusele) riive lubatavusele ka PS §-des 26 ja 19 sätestatud põhiõiguste (õigus eraelu puutumatusele ja õigus vabale eneseteostusele) riive lubatavust.
Jälituse erandtoimingu tulemina saadud tehnilise teabesalvestuse kirjalik fikseerimine ei ole uurimistoiming ja kirjaliku fikseerimise protokoll ei ole uurimistoimingu protokoll KrMK § 79 mõttes. Kõnealune kirjalik fikseerimine ja selle protokoll on jälituse erandtoimingu tulemina saadud tehnilise teabesalvestuse kui tõendi suhtes sekundaarse tähendusega.
|
| 3-1-1-16-03
|
Riigikohus |
31.01.2003 |
|
Kriminaalasjade ühendamisel pole erinevate kriminaalasjade registratsiooninumbril õigusliku tähendust. Registratsiooninumber on pelgalt asjaajamise kategooria, mis peab kindlustama materjalide registreerimise, nende liikumise jälgimise, säilitamise ja täitma ka muid eesmärke, mis ei ole seotud asja sisulise lahendamise aluseks olevate asjaoludega.
Kui ühendatakse erinevad kriminaalasjad, kus isiku suhtes on valitud erinevad tõkendid, tuleb lahendada ka küsimus, milline tõkend jääb kehtima ühendatud kriminaalasjas.
Kui isikult võetakse motiveerimatult õigus oma süüdistusasjas tehtud otsustuse läbivaatamisele kõrgemalseisvas kohtus, on tegu kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega
|
| III-1/1-15/95
|
Riigikohus |
04.04.1995 |
|
Kohtuotsuse kirjeldav - motiveerivas osas peab olema näidatud, millises süüdistuses kohus iga süüdistatava süüdi tunnistab ja millistel tõenditel see kohtu järeldus põhineb.
|
| III-1/1-34/94
|
Riigikohus |
30.08.1994 |
|
KrPK §-s 263 lg 1 p-s 3 (KrMS § 306 lg 1 p-s 3) sätestatud mõtte kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama küsimuse mitte ainult selle kohta, kas kohtualuse poolt toimepandud teos sisaldub temale süüdistusega inkrimineeritud kuritegu, vaid ka selle kohta, kas toimepandud teos üldse sisaldub kuriteokoosseis ja millises kriminaalseaduse paragrahvis, lõikes ja punktis see on ette nähtud.
|
| III-1/3-64/94
|
Riigikohus |
16.08.1994 |
|
Kriminaalmenetluses vale nime all esinenud isikule süüdistuse esitamisel ja tema süüdimõistmisel rikutakse kriminaalmenetluse nõudeid ja tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.
|
Facebook
Twitter