3-2-1-2-98
|
Riigikohus |
22.01.1998 |
|
Kui I astme kohtu järeldust ei vaidlustatud apellatsioonikohtus ja apellatsioonikohus TsKS § 301 lg 1 alusel seda järeldust ei kontrollinud, siis ei kontrolli ka kassatsioonikohus ringkonnakohtu otsuse õigsust selle järelduse osas.
|
| 3-2-1-1-98
|
Riigikohus |
20.01.1998 |
|
Kui asjas on poolte kokkulepe seadusega lubatud, siis ei või kohus otsuses tugineda asjaolule, millele pool ise ei ole viidanud asja läbivaatamisel (TsKS § 230 lg 3). Selliseks asjaoluks on ka kreeditoril kahju olemasolu ja nõutava viivise ülemäärane suurus (TsK § 194 lg 1).
|
| 3-2-1-140-97
|
Riigikohus |
29.12.1997 |
|
TsKS § 285 lg 1 kohaselt jätab esimese astme kohus apellatsioonkaebuse käiguta, kui kaebus ei vasta § 283 ja § 284 nõuetele, riigilõiv on tasumata või on kaebus muul viisil puudulik, ja määrab apellandile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
|
| 3-2-1-141-97
|
Riigikohus |
29.12.1997 |
|
Kohtulahend ei vasta TsKS § 232 lg 2 ja TsKS § 226 lg 5 sätestatud nõuetele.
Apellatsioonikohus on rikkunud TsKS § 213 lg 1 p 5 sätteid ning pole põhjendanud, miks ei peetud kaalukaks põhjusi, mida hageja esitas kaja esitamise tähtaja ennistamise avalduses.
Kohtulahend ei vasta TsKS § 232 lg 2 ja TsKS § 226 lg 5 sätestatud nõuetele.
|
| 3-2-3-18-97
|
Riigikohus |
23.12.1997 |
|
Kaja käiguta jätmise ja läbivaatamatult tagastamise määrusele on õigus esitada erikaebus (TsKS § 279, § 205 lg 3). Seda ei saa asendada kohtuvigade parandamise avaldus Riigikohtule.
|
| 3-2-1-138-97
|
Riigikohus |
23.12.1997 |
|
Kui apellatsioonikohus lahendab kaebust asja faktilise külje osas, ei saa seda teha TsKS § 292 alusel üksnes kaebuse põhjal ilma menetlust jätkamata ja protsessiosalisi kohtuistungile kutsumata. See on vastuolus põhiseaduse §-ga 24 ja inimõiguste kaitse konventsiooni art 6 p-ga 1.
|
| 3-2-1-134-97
|
Riigikohus |
18.12.1997 |
|
Apellatsioonikohus ei ole rikkunud EIÕK art 6 p-is 1 ega põhiseaduse §-is 24 sätestatut lahendades asja TsKS § 298 p 2 kohaselt kirjalikus menetluses, sest apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud asja tõenduslikku külge vaid üksnes materiaalõiguse normide kohaldamist.
Tasaarvestus on võimalik kui mõlema vastastikuse tähtajalise nõude tähtpäev on saabunud. Võlgniku viivitust rahalise kohustise täitmisel reguleerib TsK § 231.
|
| 3-2-3-17-97
|
Riigikohus |
18.12.1997 |
|
Omandiõiguse tunnustamine ei kuulu erimenetluse asjana kohtu pädevusse. Omanik saab temale kuuluvat õigust asjale kaitsta hagimenetluses omandiõiguse tunnustamise hagiga (TsÜS § 112 lg 2 p 1, AÕS §-d 80 lg 1 ja 89).
|
| 3-2-1-131-97
|
Riigikohus |
04.12.1997 |
|
Vaidlused kohaliku omavalitsuse täitevorgani õigusakti seaduslikkuse üle tulenevalt AÕS RaKS §-st 18 lg 2 kuuluvad halduskohtu pädevusse.
|
| 3-2-3-15-97
|
Riigikohus |
04.12.1997 |
|
Juriidiliste faktide alusel tekib omandiõigus asjale. Omandiõigus ise ei ole juriidiline fakt. Kuna omandiõiguse tunnustamine ei kuulu erimenetluse asjana kohtu pädevusse, tuleb asjas TsKS § 218 p 1 alusel menetlus lõpetada.
|
| 3-2-3-13-97
|
Riigikohus |
26.11.1997 |
|
Kohtuotsuse tegemine kostja suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsutud, on poolte ebavõrdne kohtlemine ja toob TsKS §-de 355 p 2 ja 318 lg 1 p 2 kohaselt kaasa kohtuotsuse tühistamise.
Kohtuotsuse tegemine kostja suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsutud, on poolte ebavõrdne kohtlemine ja toob TsKS §-de 355 p 2 ja 318 lag 1 p 2 kohaselt kaasa kohtuotsuse tühistamise.
|
| 3-2-1-130-97
|
Riigikohus |
26.11.1997 |
|
Omandiõigus ei ole vaadeldav juriidilise faktina ja seda ei saa tuvastada erimenetluse korras.
|
| 3-2-3-16-97
|
Riigikohus |
20.11.1997 |
|
Kostjat võib ajalehekuulutusega kohtusse kutsuda üksnes siis, kui pöördumine aadressbüroo ja poltsei poole ei aita selgitada kostja elukohta.
Tagaseljaotsuse võib kohus teha kohaloleva poole nõudmisel ja tagaseljaotsuse tegemise võimalusest peab puuduvat poolt olema hoiatatud.
|
| 3-2-1-108-97
|
Riigikohus |
12.11.1997 |
|
Omandireformi käigus vara võõrandamisaegse omaniku kindlakstegemiseks võib taotleja pöörduda maa- või linnakohtusse.
|
| 3-2-1-96-97
|
Riigikohus |
11.11.1997 |
|
Kui apellatsioonikohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsKS §-st 313 lg 2 ei pea apellatsioonikohus kordama oma otsuses esimese astme kohtu põhjendusi.
|
| 3-2-1-125-97
|
Riigikohus |
05.11.1997 |
|
Kui tõendit apellatsioonikohtus ei taasesitata, avaldatakse esimese astme kohtus protokollitu, samuti dokumendid (TsKS § 98 lg 2). Avaldamist peab kajastama ka kohtuistungi protokoll.
|
| 3-2-1-119-97
|
Riigikohus |
23.10.1997 |
|
Hageja väited, et leping on vastuolus TsÜS §-ga 66 lg 1, ei ole tõendatud.
Vaidluses aktsiate ostu-müügilepingu tühisuse üle on kohtud lahendanud omandiküsimuse ja tuvastanud, et hageja pole olnud vaidlusaluste asjade omanik. Vara omandiküsimus kuulus lahendamisele omandi kaitseks esitatavas hagis.
Vaidluses aktsiate ostu- müügilepingu tühisuse üle kuulus vara omandiküsimus lahendamisele omandi kaitseks esitatavas hagis. Tuvastades, et hageja omandit vaidlusalustele asjadele ei tekkinud, võtsid kohtud tulenevalt TsKS §-s 242 lg 1 sätestatust hagejalt võimaluse vaidlustada tema kui omaniku õiguste rikkumine omandi kaitseks esitatavas hagis.
|
| 3-2-2-9-97
|
Riigikohus |
16.10.1997 |
|
Teistmiseks pole alust, sest puuduvad asjaolud, mis ei võinud olla avaldajale teada. Protsessiõiguse või materiaalõiguse normi väidetav rikkumine pole teistmise aluseks. Uued ilmsikstulnud asjaolud, mis ei mõjuta kohtuotsuse või -määruse tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks, pole teistmise aluseks.
|
| 3-2-1-113-97
|
Riigikohus |
16.10.1997 |
|
Kui kohus jätab apellatsioonkaebuse esitamisel apellandi taotluse täiendava riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata või leiab, et riigilõivu on tasutud vähem kui seaduses ettenähtud, siis peab kohus apellatsioonkaebuse käiguta jätmise määruses ära näitama ka riigilõivu summa, mille apellant peab tasuma kohtu näidatud tähtajaks.
|
| 3-2-1-110-97
|
Riigikohus |
08.10.1997 |
|
TsKS § 54 lg 3 kohaselt on kohtul määrusega õigus isikut täielikult või osaliselt vabastada kohtukulude tasumisest riigituludesse tema maksejõuetusest lähtudes. Tulenevalt TsKS §-st 88 lg 1 pidi hageja oma maksejõuetust tõendama.
|
Facebook
Twitter