Kohtulahendite liigitus

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• tõendid
• ->
• tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

Kui ainsaks tõendiks on poolte seletused ja kostja eitab hageja seletuses sisalduvaid hagi alusesse kuuluvaid asjaolusid, siis lasub nende asjaolude täiendava tõendamise kohustus hagejal.

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• tähtaeg

Vastavalt TsKS §-le 39 lg 4 loetakse protsessitähtaeg järgituks, kui kaebus või muud dokumendid on ära antud postile tähtaja viimasel päeval enne kella 24.

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• menetlus ringkonnakohtus
• ->
• ringkonnakohtu otsuse sisu

Apellatsioonikohus ei pea TsKS § 313 lg 2 märgitud juhul oma otsuses kordama esimese astme kohtu põhjendusi.

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• kohtule vastamata jätmise ja istungilt puudumise tagajärjed
• ->
• kaja esitamine ja lahendamine

Kaja käiguta jätmise ja selle võimaliku tagastamise tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel, lahendab kohus ühe protsessuaalse dokumendiga.

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• menetlusdokumendi kättetoimetamine
• ->
• kättetoimetamise mõiste, aeg ja koht

Kohtukutse peab olema saadetud igale protsessiosalisele eraldi ja iga protsessiosaline peab andma allkirja kutse kättesaamise kohta.

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• menetlus ringkonnakohtus
• ->
• menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• menetlusosaline
• ->
• menetlusosaliste õigused

Alaealine isik, keda protsessis esindavad vanemad, tuleb kaasata protsessi, kui ta protsessi kestel on saanud täisealiseks. TsKS § 318 lg 1 p 3 kohaselt protsessiõiguse normide rikkumine on esimese astme kohtu otsuse tühistamise aluseks, kui kohus otsustas isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja ei kaasatud.

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• kohtulahend, v.a. tagaseljaotsus
• ->
• otsuse sisu ja vormistamine

Kohtuotsuse põhjendavas osas tuleb motiveerida ka õigusnormide kohaldamist.

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• kohtulahend, v.a. tagaseljaotsus
• ->
• hagi piirid kohtuotsuses

TsKS § 230 lg 3 kohaselt asjas, milles poolte kokkulepe on seadusega lubatud, ei või kohus otsuses tugineda asjaolule, millele pool ise ei ole viidanud asja läbivaatamisel.

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• menetlusosaline
• ->
• avalikku huvi kaitsma õigustatud menetlusosaline

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• menetlusosaline
• ->
• avaldaja ja asjast huvitatud isik hagita menetluses

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• hagita menetlus

Isiku õigusvastaselt võõrandatud vara osas omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks vajalike juriidiliste faktide tuvastamise asjade läbivaatamisele tuleb kaasata ka kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Õigusvastaselt võõrandatud elamus elavad üürnikud pole huvitatud isikuks ja neid kaasata ei tule.

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• kohtule vastamata jätmise ja istungilt puudumise tagajärjed
• ->
• kohtuotsuse tegemine poole osavõtuta

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• kohtule vastamata jätmise ja istungilt puudumise tagajärjed
• ->
• istungi edasilükkamine

Kui mõni asjast osavõttev isik kohtuistungile ei ilmunud ja puudusid andmed temale kohtukutse kätteandmise kohta, pidi kohus TsPK § 168 lg 1 kohaselt asja arutamise edasi lükkama.

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• kohtulahend, v.a. tagaseljaotsus
• ->
• seaduslikkus ja põhjendatus
• ->
• õiguse kohaldamine sõltumata poolte väidetest

Kohus peab andma vaidlusalusele suhtele õigusliku kvalifikatsiooni ja seda otsuses põhjendama.

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• tõendid
• ->
• tõendite hindamine

Spetsialisti arvamus peab põhinema seadusel. Ükski tõend ei oma kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsKS § 92), ka ametniku arvamus mitte, kui see ei lähtu seadusest.

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• menetlus Riigikohtus
• ->
• teistmine
• ->
• asjaolud, mis pole teistmise aluseks

Õigusabilepingu nagu teistegi õiguse allikate tõlgendus ei ole uueks asjaoluks ja seega teistmise aluseks.

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• tõendid
• ->
• tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• hagita menetlus
• ->
• hagita perekonnaasjad

Kohtul ei ole õigust omal algatusel kutsuda uusi tunnistajaid ja nõuda dokumentaalseid tõendeid, kui keegi protsessiosalistest ei ole seda taotlenud ning selles asjas on kokkuleppe sõlmimine seadusega lubatud. Kuna põlvnemise tuvastamise asjas ei ole kokkuleppe sõlmimine võimalik, siis võib kohus TsKS § 88 lg 2 kohaselt teha pooltele ja teistele protsessiosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid või koguda neid ise omal algatusel.

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• menetlusdokumendi kättetoimetamine
• ->
• kättetoimetamise mõiste, aeg ja koht

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• menetlus ringkonnakohtus
• ->
• menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• menetlusosaline
• ->
• kolmas isik

Ringkonnakohtu istungile kolmanda isiku seaduse nõuete kohaselt mittekutsumine on TsKS § 318 lg 1 p 2 kohaselt kohtuotsuse tühistamise alus.

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• tähtaeg
• ->
• tähtaja ennistamine

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• tähtaeg
• ->
• tähtaja arvutamine

Kaebus võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale kuulub kohtu pädevusse (PankrS § 27 lg 1). Kas kaebus üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks on kohtule esitatud tähtaegselt, saab kohus hinnata kaebuse lahendamisel, mitte kaebuse menetlusse võtmisel TsKS § 148 lg 1 p 1 alusel.

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• menetlus Riigikohtus
• ->
• teistmine
• ->
• asjaolud, mis pole teistmise aluseks

Teistmisavalduses ei sisaldu ühtegi uut asjaolu, mis oleks teistmise aluseks.

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• kohtulahend, v.a. tagaseljaotsus

Kuni omandireformi aluste seaduse jõustumiseni 20. juunil 1991. a. oli võimalik omandiõiguse taastamine tühistatud kohtulahendi järgi TsPK §-des 417-419 sätestatud otsuse tagasitäitmise korras.

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• menetlusosaline
• ->
• tsiviilkohtumenetlusteovõime

Tallinna Keskkonnaamet ei saa olla tsiviilasjas hagejaks, kuna ta ei ole juriidiline isik ja ei oma tsiviilprotsessiteovõimet. Hagejaks saab olla ainult kohalik omavalitsusüksus, s.o. Tallinna linn, kes osaleb tsiviilõigussuhetes avalik-õigusliku juriidilise isikuna.

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• kohtu pädevus, kohtualluvus
• ->
• tsiviil- ja halduskohtu pädevuse piiritlemine

TLS § 7 p 3 kohaselt ei laiene töölepingu seadus kaitsejõudude tegevteenistusele ja ka avaliku teenistuse seadus ei reguleeri kaitseväeteenistust. Küll aga on töötlemine riigikaitse osakondades avalik teenistus ja sellega seotud vaidlus avalik-õiguslik vaidlus. Seetõttu ei ole tegevteenistuse lepingust tulenev vaidlus tsiviilasi ega kuulu lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras.

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• tõendid
• ->
• tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

Tulenevalt TsKS §-st 88 lg 1 peab hageja tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded.