3-2-1-88-96
|
Riigikohus |
05.09.1996 |
|
Kohus lahendab vaidluse kehtiva seaduse alusel. Pärast kohtuotsuse jõustumist ei või protsessiosalised ega nende õigusjärglased esitada kohtusse samu nõudeid samadel alustel, samuti vaidlustada teises asjas eelmise kohtuotsusega kindlakstehtud asjaolusid ja õigussuhteid (TsKS § 242 lg 1). Kohus arvestab testaatori tahet, kui see on seadusega kooskõlas.
|
| 3-2-3-19-96
|
Riigikohus |
05.09.1996 |
|
Pankrotimenetluses rakendatakse täitemenetluse seadustikku kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Pankrotiseadusest tuleneb üheselt, et kohus võib pärast pankrotimenetluse algust arestida võlgniku vara ja rakendada muid hagi tagamise abinõusid hoolimata TMS §-s 6411 lg 1 sätestatust.
|
| 3-2-1-83-96
|
Riigikohus |
20.06.1996 |
|
TsKS § 57 lg 1 näeb ette pooltele tagajärje kohtukulude nimekirja mitteesitamise eest, kuid ei keela esimese astme kohtul kohtukulude väljamõistmist.
TsK § 426 lg 1 p 1 kohaselt vastutab hoidja vara kaotsimineku ja puudujäägi eest kaotsiläinud või puudujääva vara väärtuse ulatuses ka siis, kui hoiusuhe on TsK § 431 järgi tekkinud seaduse põhjal.
|
| 3-2-3-18-96
|
Riigikohus |
20.06.1996 |
|
Võtnud asja menetlusse, teatab kohus kostjale viivitamatult hagi esitamisest ning saadab talle hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjad. Kohtukutse toimetatakse kätte poole või mõne teise protsessiosalise näidatud aadressil. Kohtukutse võib saata ka töökohta. Üleandmata jäänud kohtukutse tagastatakse kohtule ning kohus võtab selle toimikusse.
|
| 3-2-1-34-96
|
Riigikohus |
17.06.1996 |
|
Eluruumide erastamise eesmärgiks on omandisuhete ümberkorraldamine, mis toimub seadusega määratud avalik-õiguslike toimingute kaudu. Kuni ostu-müügilepingu sõlmimiseni peab kohustatud subjekt teostama mitmeid avalik-õiguslikke toiminguid. Vaidlus eluruumide erastamise üle enne erastatava eluruumi ostu-müügilepingu sõlmimist kuulub halduskohtu pädevusse kui muu õiguslik vaidlus sõltumata sellest, kas subjektiks on avalik-õiguslik või eraõiguslik isik.
|
| 3-2-1-82-96
|
Riigikohus |
13.06.1996 |
|
Kassatsioonikohtus ei saa hagi alust muuta ega uusi nõudeid esitada. Kohtul on õigus otsustada, millist seadust tuleb kohaldada ( TsKS § 229 ).
Riigikohus ei hinda tõendeid, sest TsKS § 336 lg 1 kohaselt saab kassatsioonikohus kontrollida, kas apellatsioonikohus on õigesti kohaldanud ja tõlgendanud materiaalõiguse norme ning järginud protsessiõiguse norme.
|
| 3-2-1-76-96
|
Riigikohus |
05.06.1996 |
|
Haldusakti või -otsuse seaduslikkusele hinnangu andmine ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Kohtul on õigus protsessiosaliste nõudmistest olenemata (TsKS § 318 lg. 2) tühistada esimese astme kohtu otsus hageja nõuete - reformikomisjoni otsuse, osaühingu juhatuse otsuse ja sellel vallavanema kinnituse tühistamiseks - rahuldamata jätmise osas ning asjas menetlus lõpetada TsKS § 218 p 1 alusel.
Haldusakti või -otsuse seaduslikkusele hinnangu andmine ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Kohtul on õigus protsessiosaliste nõudmistest olenemata (TsKS § 318 lg. 2) tühistada esimese astme kohtu otsus hageja nõuete - reformikomisjoni otsuse, osaühingu juhatuse otsuse ja sellel vallavanema kinnituse tühistamiseks - rahuldamata jätmise osas ning asjas menetlus lõpetada TsKS § 218 p. 1 alusel.
|
| 3-2-1-80-96
|
Riigikohus |
05.06.1996 |
|
Kui kohtule esitatud avalduse eest tasuti vähem riigilõivu, kuid kohus võttis avalduse menetlusse, siis ei saa vähem tasutud riigilõivu tõttu avalduse vastuvõtmisest enam keelduda ja avaldust tagastada. Sellisel juhul lahendatakse tiigilõivu tasumise küsimus kohtuotsusega (TsKS §-d 47 lg 1 ja 46).
Kui kohtule esitatud avalduse eest tasuti vähem riigilõivu, kuid kohus võttis avalduse menetlusse, siis ei saa vähem tasutud riigilõivu tõttu avalduse vastuvõtmisest enam keelduda ja avaldust tagastada. Sellisel juhul lahendatakse tiigilõivu tasumise küsimus kohtuotsusega (TsKS §-d 47 lg 1 ja 46).
Kui hageja ei ole vaidlusaluse tehingu pooleks, ei nõua vara ega saa seda pärast tehingu kehtetuks tunnistamist restitutsiooniga tagasi, siis ei ole tegemist hageja varalise nõudega, vaid üksnes tehingu kehtetuks tunnistamisega ja hagiavaldust ei ole sellisel juhul õige lõivustada.
Kui hageja ei ole vaidlusaluse tehingu pooleks, ei nõua vara ega saa seda pärast tehingu kehtetuks tunnistamist restitutsiooniga tagasi, siis ei ole tegemist hageja varalise nõudega, vaid üksnes tehingu kehtetuks tunnistamisega ja hagiavaldust ei ole sellisel juhul õige lõivustada.
|
| 3-2-1-79-96
|
Riigikohus |
05.06.1996 |
|
Perekonnaseaduse kohaselt võidakse eestkoste seada lapse üle, kes on vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud mitte vanema süülise käitumise tõttu, vaid muudel põhjustel. Perekonnaseadus ei keela lapsele eestkostja määramist kui lapsel on seadusliku esindajana olemas vanem. Vaidluses lapse üle ei saa last kutsuda kohtuistungile tunnistajana, sest lapse seaduslik esindaja on protsessis pooleks ning esindatav ja tunnistaja ei saa protsessis esineda ühes isikus.
|
| 3-2-1-74-96
|
Riigikohus |
30.05.1996 |
|
Kohus tuvastab juriidilisi fakte, millest sõltub isiku isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine. Kodakondsust ei saa tuvastada juriidilise faktina, millest sõltub isiku isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine. Tsiviilõiguste tekkimise aluseks on seaduses sätestatud sündmused, tehingud ja õigustoimingud.
|
| 3-2-2-9-96
|
Riigikohus |
29.05.1996 |
|
Teistmise aluseks ei ole tõenduslik asjaolu õigusjärgluse kohta, mis tulenes osaühingu põhikirjast ja põhikiri oli asja menetluse ajal olemas
|
| 3-2-1-72-96
|
Riigikohus |
29.05.1996 |
|
Kui apellatsioonikohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, ei pea ta TsKS § 313 lg 2 kohaselt kordama oma otsuses esimese astme kohtu otsuse põhjendusi ja seetõttu põhjendusi kordamata, ringkonnakohus ei ole rikkunud TsKS §-de 232 lg 4 ja 228 lg 1 sätestatut.
|
| 3-2-1-75-96
|
Riigikohus |
23.05.1996 |
|
Kohtuotsuse resolutsioonis märgitakse kohtu seisukoht hagi rahuldamise või tervikuna või osaliselt rahuldamata jätmise kohta.
Kui esimese astme kohus rahuldas hagi tervikuna ning apellatsioonikohus osaliselt, siis apellatsioonikohus muudab esimese astme kohtu otsust mitte ei tühista seda.
|
| 3-2-3-15-96
|
Riigikohus |
22.05.1996 |
|
Kui omandireformi õigustatud subjekt sureb, siis läheb talle kuulunud nõudeõigus pärimisele tsiviilõiguse normide kohaselt. Pärija, kes esitab notari poolt väljaantud tõendi pärandi vastuvõtmise kohta, tuleb kaasata erimenetlusasja läbivaatamisele asjast huvitatud isikuna.
|
| 3-2-2-11-96
|
Riigikohus |
22.05.1996 |
|
Abielu lahutamise ajaks kohtus veebruaris 1946. a. oli abielu lõppenud 13. jaanuaril 1946. a. ühe abikaasa surmaga. Nimetatud asjaolu on oluline asjaolu, mis on kohtuotsuse teistmise aluseks.
|
| 3-2-2-8-96
|
Riigikohus |
15.05.1996 |
|
Teistmise aluseks ei ole pärast kohtuotsuse tegemist ilmsiks tulnud uued tõendid, mis kinnitavad või lükkavad ümber kohtu poolt juba arutatud fakte
|
| 3-2-1-65-96
|
Riigikohus |
15.05.1996 |
|
Registreerimiskaart ja ettevõtte põhikiri olid Eesti NSV ettevõtete registreerimise ja tegutsemislubade väljaandmise ajutise juhendi (kehtis kuni 28.07.1995.a.) p. 4 alapunkt 2 kohaselt vajalikud dokumendid ettevõtte registreerimiseks, mitte aga ettevõtte juriidiliseks isikuks olemise aluseks.
TsKS § 83 lg 1 kohaselt volitus asjaajamiseks esimese astme kohtus annab esindajale õiguse kõigi protsessitoimingute tegemiseks volitaja nimel, sealhulgas kohtuotsuse peale kaebuse esitamiseks.
|
| 3-2-2-7-96
|
Riigikohus |
08.05.1996 |
|
Teistmise aluseks ei ole politseiprefektuuri kiri, mille avaldaja oli esitanud tõendina ringkonnakohtu istungile, kuid apellatsioonikohus seda tõendina asja juurde ei võtnud
|
| 3-2-1-57-96
|
Riigikohus |
24.04.1996 |
|
Ringkonnakohus leidis õigesti, et linnakohus rikkus TsKS § 318 lg 1 p-s 3 sätestatut, kuid rikkus ise TsKS § 318 lg 1 p 3 sätteid. Tehingu pooleks mitteoleva isiku hagiavalduse alusel tehingu kehtetuks tunnistamise asja läbivaatamisel tehingu teise poole asjasse kaasamine kohtu poolt, ei ole vastuolus TsKS § 146 lg 2 p 3 tuleneva põhimõttega, mille kohaselt hageja nimetab kostja.
|
| 3-2-2-6-96
|
Riigikohus |
24.04.1996 |
|
Teistmise aluseks ei ole pärast kohtuotsuse tegemist ilmsiks tulnud uued tõendid, mis kinnitavad või lükkavad ümber kohtu poolt juba arutatud fakte
|
Facebook
Twitter