3-1-1-115-97
|
Riigikohus |
16.12.1997 |
|
Kohtualuse olukorra halvendamist prokuröri apellatsioonprotesti alusel peab ringkonnakohus oma otsuses motiveerima. Selle nentimine, et ringkonnakohus rahuldab prokuröri apellatsioonprotesti selles esitatud motiividel ega pea vajalikuks neid otsuses korrata ei ole kohtu enda põhistatud järeldus AKKS § 29 lg 4 mõttes.
|
| 3-1-3-32-97
|
Riigikohus |
16.12.1997 |
|
Riigikohtu poolt kassatsiooni korras läbi vaadatud kriminaalasi ei kuulu enam läbivaatamisele kohtuvea parandamiseks.
|
| 3-1-1-109-97
|
Riigikohus |
16.12.1997 |
|
Erametsa ebaseadusliku raiega tekitatud omanikukahju suuruse määramisel ei tohi eirata Asjaõigusseaduse § 8 lg-s 1 ja §-s 29 sätestatud tsiviilõiguslikke põhimõtteid.
|
| 3-1-1-128-97
|
Riigikohus |
16.12.1997 |
|
Kohtualuse kaitseõiguse rikkumine võib seisneda selles, et kohtualune ei saa kohtuotsusest teada, millise konkreetse teo toimepanemises ta süüdi tunnistati, millise esitatud süüdistuse osas aga süüdi ei tunnistatud.
Kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaega arvestatakse kuni süüdistatava kohtu alla andmise päevani.
|
| 3-1-1-127-97
|
Riigikohus |
15.12.1997 |
|
Ringkonnakohtu otsuse sisu ei ole nõuetekohane, kui otsuses on ainult väidetud, et apellatsioonkaebuse motiivid ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks, kuid on märkimata, millele niisugune järeldus tugineb. AKKS § 29 lg-s 5 antud õigus mitte korrata esimese astme kohtu põhjendusi ei välista ringkonnakohtu kohustust täita samaaegselt AKKS § 29 lg-s 4 sätestatud nõuet, mille kohaselt otsuse motiveerivas osas märgitakse järeldused kaebuse või protesti põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, samuti tõendid, millele on kohtu järeldus rajatud.
|
| 3-1-3-33-97
|
Riigikohus |
09.12.1997 |
|
Kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse tegemist tuvastatakse, et isik on enne süüdimõistmist toime pannud veel ühe kuriteo või kuritegusid, tuleb talle lõplik karistus mõista mitte KrK § 41, vaid § 40 lg-te 3 ja 4 sätete alusel.
|
| 3-1-1-124-97
|
Riigikohus |
09.12.1997 |
|
Dispositsioon ei ole blanketne, kui selles märgitud tunnus "suures koguses" on teise õigusharu normatiivaktiga lahti mõtestamata. Suure koguse määratlemine kuulub niisugusel juhul kohtu päevusse.
Narkootilist või psühhotroopset ainet on suures koguses ebaseaduslikult omandatud ka juhul, kui sellest piisab ühekordseks kasutamiseks sajale isikule või samaks arvuks müügikordadeks narkosõltuvatele isikutele.
|
| 3-1-1-125-97
|
Riigikohus |
09.12.1997 |
|
Kohtuistungi protokolli kohta esitatud märkused võetakse nii nendega nõustumise kui ka mittenõustumise korral toimikusse, kuid märkuste aktsepteerimine resolutsiooniga märkuste esitaja kirjalikul avaldusel ei vabasta kohtunikku ega istungisekretäri paranduste tegemisest kohtuistungi protokolli.
Põhjendatud kahtlus kannatanu ütluste usaldusväärsuses ja puudulikult vormistatud esimese astme kohtu istungiprotokoll võivad anda alust kannatanu ülekuulamiseks apellatsioonikohtu istungil.
|
| 3-1-1-120-97
|
Riigikohus |
02.12.1997 |
|
Eelvangistuses viibitud aeg arvestatakse süüdlasele mõistetud karistuse tähtaja hulka.
|
| 3-1-1-122-97
|
Riigikohus |
02.12.1997 |
|
Esimese astme kohtu otsust, millega isik on süüdi mõistetud kahes omavahel lahutamatult seotud kuriteos, ei või ringkonnakohus osaliselt tühistada ega saata kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule vaid ühe kuriteo osas, kuna sellega rikutaks kriminaalasja tehiolude igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise nõuet ning põhjustataks samas kriminaalasjas kahe kohtuotsuse tegemise.
Kui kohus on põhjendanud küll seda, miks ta ei pea usaldusväärseks mõne tunnistaja ütlusi, kuid jätnud veenvalt põhistamata selle, millistele konkreetsetele tõenditele tuginedes ta kohtualuse siiski süüdi tunnistab, võib esineda kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.
Ringkonnakohus võib esimese astme kohtu otsuses esitatud põhjendustele AKKS § 29 lg 5 kohaselt osutada üksnes siis, kui selle otsuse kirjeldav-motiveerivas osas on märgitud kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja tõendid, mille põhjal need asjaolud on tuvastatuks loetud, samuti motiivid, miks kohus rajas oma otsuse nimelt nendele tõenditele ja tunnistas mitteusaldusväärseks muud kriminaalasjas kogutud tõendid.
|
| 3-1-1-121-97
|
Riigikohus |
02.12.1997 |
|
Kriminaalmenetluse seadusest ei tulene seisukoht, et tõendiks on üksnes kategooriline eksperdiarvamus.
Kui kriminaalasja menetlemisel on saadud nii komisjoniekspertiisi kui ka ainuisikulise ekspertiisi tulemina koostatud eksperdiarvamus, on kohtu otsustada, kumba nendest ta rohkem arvestab.
Mistahes kassatsioonkaebuses peab olema märgitud AKKS §-s 39 sätestatud kassatsioonkaebuse või -protesti esitamise alused ja selgitatud, milles konkreetselt seisnes kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine või kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine apellatsioonikohtu poolt.
Riigikohus ei või faktilisi asjaolusid tuvastada ka juhul kui kassatsioonkaebus on esitatud piiramatu kassatsiooni õigust kasutades.
|
| 3-1-1-118-97
|
Riigikohus |
25.11.1997 |
|
Tuvastanud, et kohtualuse teos puuduvad selle kuriteo tunnused, mille toimepanemises teda süüdistatakse, on kohtul tarvis otsustada, kas isiku käitumine vastab mõne muu kuriteo tunnustele ja kui vastab, kas teda on võimalik selles kuriteos süüdi tunnistada KrMK § 215 sätteid kohaldamata.
Kui kohtuotsuses ei ole täpselt märgitud, millises süüdistuses kohtualune on süüdi, millises aga õigeks mõistetud, võib see olla kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.
|
| 3-1-1-119-97
|
Riigikohus |
25.11.1997 |
|
Autoriõigusega kaitstava teose ebaseadusliku kasutamisena ettevõtluse eesmärgil (KrK § 136 lg 2) tuleb mõista äritsemist, s.t süstemaatilist tegevust, mis on süüdlasele pea- või kõrvaltegevus ja millest ta saab tulu. Ettevõtlusega tegeleb ettevõtja, kelleks saab olla füüsiline isik või seaduses sätestatud äriühing, sealhulgas aktsiaselts. Isik, kes aktsiaseltsi juhatuse poolt korrektse televisiooniprogrammi edastamise otsuse tegemisel ei kuulunud aktsiaseltsi juhatusse, kuid hiljem sellesama aktsiaseltsi peadirektorina täitis aktsiaseltsi juhatuse korraldusi, ei tegutsenud enda nimel. Sel juhul ei saa tähendatud isik olla KrK § 136 lg-s 2 sätestatud kuriteo subjekt, kuna ettevõtlusega tegelejaks tuleb lugeda aktsiaseltsi.
|
| 3-1-1-105-97
|
Riigikohus |
25.11.1997 |
|
KrK § 40 lg 3 alusel on karistuste liitmine võimalik üksnes juhul, kui eelmise kohtuotsusega on mõistetud ärakandmisele kuuluv karistus.
Kui isikule on mõistetud üks vabadusekaotuslik karistus enne, teine karistus aga pärast eelmise kohtuotsuse tegemist toimepandud kuritegude eest, kulgeb mõlema karistuse kandmise tähtaeg samaaegselt seni, kuni on möödunud lühemas vabadusekaotuses seisneva karistuse tähtaeg. Teisisõnu: säärasel juhul on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks pikema tähtajaga vabadusekaotus.
Isiku ülekuulamine tunnistajana ja kaitsja osavõtuta ajal, mil ta on juba süüdistatava menetlusseisundis, kuid kui kohtuotsuses ei ole tuginetud niisugusele ülekuulamisel antud ütlustele, ei pea olema kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.
|
| 3-1-1-114-97
|
Riigikohus |
18.11.1997 |
|
Tõendiks kauba või muu väärtuse üle tollipiiri ebaseadusliku toimetamise kohta võib olla ka selle väärtuse leidmine, registreerimine või registreerimise katse.
Olulise vastuolu ilmnemisel ütlustes ei ole vastastamine kohustuslik menetlustoiming. Kohtul on õigus ise otsustada, kas vastastamine on vastuolu lahendamiseks otstarbekas ja tõendamise seisukohalt vajalik.
Kui ülekuulatav väidab, et tunneb kuriteosündmusse puutuvat isikut ning ütleb tema nime, ja need ütlused ei ärata kahtlust, on selle isiku äratundmiseks esitamine ülearune.
|
| 3-1-1-113-97
|
Riigikohus |
18.11.1997 |
|
Kaitsjal, kes ei vaidlustanud kohtualluvust apellatsiooni korras, puudub õigus vaidlustada seda kassatsiooni korras.
Väljapressimise objektiks saab olla ka rendisuhe.
Omavoli objektiivse külje moodustab üksnes KrK §-s 188 kirjeldatud tegevus. Teise isiku poolt lepingu alusel vabatahtlikult antud raha vastuvõtmine ei ole omavoli.
Kohtu korraldava istungi pädevusse ei kuulu kuriteo kvalifikatsiooni muutmine.
Kui eeluurimisel esitatud süüdistus KrK § 142 lg 3 p-de 3 ja 4 järgi sisult oluliselt ei erine süüdistusest § 142 lg 2 p-de 3 ja 4 tunnustel, tohib kohtualust viimati tähendatud sätte järgi süüdi mõista ja kuna teisena tähendatud sätte sanktsioon on esimesena nimetatud sätte sanktsioonist kergem, tohib kohtualust süüdi mõista KrK § 142 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kriminaalasja täiendavaks kohtueelseks uurimiseks saatmata.
|
| 3-1-1-116-97
|
Riigikohus |
18.11.1997 |
|
Altkäemaksu võtmises süüditunnistatu ütlused, mis ei ole kinnitatud ühegi muu tõendiga, ei ole piisav alus teise isiku süüdimõistmiseks altkäemaksu andmises. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks.
otsus nr. {9711117}3-1-1-117-97$Riisumine !riisumine omastamise teel>Organisatsiooni arvele eksituse tõttu kantud raha kasutamine ja käsutamine võib riisumise moodustada juhul, kui süüdlane tagastamise kavatsuseta pöörab selle isiklikuks kasuks teades, et vara on tema suhtes võõras ja tal ei ole sellele õigust. Vara isiklikuks kasuks pööramist saab tõendada vara äratarvitamine, peitmine, valduse salgamine, omaks kuulutamine jms.
|
| 3-1-1-112-97
|
Riigikohus |
11.11.1997 |
|
Liikluseksperdile ei tule esitada õiguslikke küsimusi, mille vastamine eeldab süüküsimuse lahendamist, liikluseeskirja sätete rakendamist ning tõendite kontrollimist ja hindamist või mille lahendamiseks ei lähe vaja eksperdi eriteadmisi.
KrMK § 58 lg-st 2 tulenevalt ei ole liiklusekspertiisi määramine kohustuslik, selle vajalikkuse otsustab kriminaalasja menetleja.
Liikluskindlustuse seaduse mõtte kohaselt hüvitab liiklusõnnetusega põhjustatud kahju kannatanule kindlustusselts või Liikluskindlustuse Fond. Kannatanu võib õnnetuse süüdlaselt nõuda ainult selle kahju hüvitamist, mida ei ole hüvitanud kindlustusselts või Liikluskindlustuse Fond. Liikluskuritegu arutav kohus peab KrMK § 263 lg 1 p-s 12 tähendatud küsimuste lahendamiseks kaasama menetlusse tsiviilkostjana kindlustustorganisatsiooni.
|
| 3-1-1-110-97
|
Riigikohus |
11.11.1997 |
|
KrK eriosas ettenähtust kergema karistuse mõistmise kohustuslikuks eelduseks on kuriteo raskust oluliselt vähendavate erandlike tehiolude arvestamine.
KrK § 47 lg 5 mõtte kohaselt on katseaja kestel oma tahtliku kuriteo toimepanemise korral süüdlase suhtes uuesti vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine lubamatu.
|
| 3-1-3-31-97
|
Riigikohus |
04.11.1997 |
|
Kannatanu löömine küünarnukiga rindu ja rusikaga üks kord näkku, mis kehavigastust ei tekitanud, kuid põhjustas kannatanu kukkumise kuklaga vastu asfalti ja tema surma, ei moodusta KrK §-s 107 lg 2 p-s 1 ettenähtud kuritegu, kui ülirasket kehavigastust ei tekitatud tahtlikult. Tahtluse puudumisel ka kannatanu surma suhtes võib kuritegu olla kvalifitseeritav KrK § 105 järgi. Lüües alkoholijoobes isikut niisuguse jõuga, mis põhjustab tema kukkumise asfaldile, võis süüdlane ette näha ja pidi ette nägema kannatanu surma saabumise võimalust, s.t ta tegutses hooletuse tõttu.
Kannatanu löömine küünarnukiga rindu ja rusikaga üks kord näkku, mis kehavigastust ei tekitanud, kuid põhjustas kannatanu kukkumise kuklaga vastu asfalti ja tema surma, ei moodusta KrK §-s 107 lg 2 p-s 1 ettenähtud kuritegu, kui ülirasket kehavigastust ei tekitatud tahtlikult. Tahtluse puudumisel ka kannatanu surma suhtes võib kuritegu olla kvalifitseeritav KrK § 105 järgi. Lüües alkoholijoobes isikut niisuguse jõuga, mis põhjustab tema kukkumise asfaldile, võis süüdlane ette näha ja pidi ette nägema kannatanu surma saabumise võimalust, s.t tegutses hooletuse tõttu.
|
Facebook
Twitter