3-2-1-101-06
|
Riigikohus |
16.11.2006 |
|
KÜS mõttes on korteriühistuks korteriomanike, vallasajana erastatud korterite omanike või korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu. Ehitise kui vallasasja või kinnistu kaasomanikel ei ole keelatud asutada mittetulundusühingut ehitise, sh elamu majandamiseks. Kuid vallasasjaks oleva ehitise või kinnistu kaasomanike loodud mittetulundusühing ei saa olla korteriühistu KÜS mõttes.
Vallasasjaks oleva ehitise kaasomanike asutatud mittetulundusühingu nimetamine põhikirjas korteriühistuks ei kujuta endast olulist vastuolu seadusega TsÜS § 40 lg 1 p 3 tähenduses, sest mittetulundusühing saab oma nime viia seadusega kooskõlla, muutes põhikirja.
Erinevalt korteriühistu asutamisest ei loo tavalise mittetulundusühingu asutamine kohustusi isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed. Juhul, kui mittetulundusühingu põhikirja järgi pannakse seoses mittetulundusühingu asutamise ja tegevusega kohustusi isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed, ei vasta mittetulundusühingu põhikiri seadusele. Selline põhikirja vastuolu seadusega ei ole aga oluline vastuolu TsÜS § 40 lg 1 p 3 mõttes, sest seda on võimalik kõrvaldada ja kohus peab andma mittetulundusühingule tähtaja põhikirja seadusega kooskõlla viimiseks ning alles rikkumise tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral sundlõpetama mittetulundusühingu.
Erinevalt korteriühistu asutamisest ei loo tavalise mittetulundusühingu asutamine kohustusi isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed. Juhul, kui mittetulundusühingu põhikirja järgi pannakse seoses mittetulundusühingu asutamise ja tegevusega kohustusi isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed, ei vasta mittetulundusühingu põhikiri seadusele. Selline põhikirja vastuolu seadusega ei ole aga oluline vastuolu TsÜS § 40 lg 1 p 3 mõttes, sest seda on võimalik kõrvaldada ja kohus peab andma mittetulundusühingule tähtaja põhikirja seadusega kooskõlla viimiseks ning alles rikkumise tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral sundlõpetama mittetulundusühingu.
Vallasasjaks oleva ehitise kaasomanike asutatud mittetulundusühingu nimetamine põhikirjas korteriühistuks ei kujuta endast olulist vastuolu seadusega TsÜS § 40 lg 1 p 3 tähenduses, sest mittetulundusühing saab oma nime viia seadusega kooskõlla, muutes põhikirja.
Erinevalt korteriühistu asutamisest ei loo tavalise mittetulundusühingu asutamine kohustusi isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed. Juhul, kui mittetulundusühingu põhikirja järgi pannakse seoses mittetulundusühingu asutamise ja tegevusega kohustusi isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed, ei vasta mittetulundusühingu põhikiri seadusele. Selline põhikirja vastuolu seadusega ei ole aga oluline vastuolu TsÜS § 40 lg 1 p 3 mõttes, sest seda on võimalik kõrvaldada ja kohus peab andma mittetulundusühingule tähtaja põhikirja seadusega kooskõlla viimiseks ning alles rikkumise tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral sundlõpetama mittetulundusühingu.
Mittetulundusühingu asutamisleping võib olla iseenesest vormistatud ka asutamiskoosoleku protokollina, kui see vastab muudele asutamislepingu kohta seaduses sätestatud nõuetele. Asutamislepingu poolteks saab sellisel juhul lugeda üksnes mittetulundusühingu asutamise poolt hääletanud isikuid.
|
| 3-2-1-91-06
|
Riigikohus |
01.11.2006 |
|
TsMS § 229 lg-st 2 tulenevalt on tõendiks poole vande all antud seletus. Seega ei saa kohus rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud.
Korteriomanike eest võib KOS § 11 alusel esitada kahju hüvitamise nõude ka korteriühistu, kelle ülesandeks on korteriühistuseaduse § 2 lg-st 1 tulenevalt korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 5 lg 1 p-st 2 tulenevalt oli korteriühistul õigus esitada hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks. Õigus pöörduda kohtusse teise isiku eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks tuleneb ka alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TsMS § 3 lg-st 2.
Korteriomaniku poolt oma korteriomandi kasutamisega teisele korteriomanikule kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval muid sätteid, sh deliktiõiguse sätteid. Korteriomaniku, tema perekonnaliikmete, ajutiste elanike ja korteriomandit kasutavate isikute kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest ja kahju hüvitamise nõude alused on reguleeritud korteriomandiseaduse erisätetega.
|
| 3-2-1-72-06
|
Riigikohus |
27.09.2006 |
|
Kui notariaalselt tõestatud müügilepingus on osa hinda kehtivalt muudetud, siis saab sellest tulenevat võlga ümber vormistada laenuks VÕS § 396 lg 2 järgi. Küll aga ei saa laenulepinguks VÕS § 396 lg 2 järgi ümber vormistada vorminõuetele mittevastavalt muudetud osa võõrandamise müügilepingus kokkulepitud võlga. Kui seda on tehtud, võis pooltel puududa tahe müüa osa notariaalses müügilepingus näidatud hinnaga. Seetõttu võib müügihinnast tulenevalt tekkida küsimus müügitehingu näilisusest TsÜS § 89 järgi.
Ka siis, kui oleks tõendatud, et puudus võlg, mida pooled oleks saanud vormistada laenulepinguna VÕS § 396 lg 2 järgi, tuleb jätta isiku nõue laenulepingu tühisuse tunnustamiseks rahuldamata. Sellisel juhul saab isik nõuda TsMS § 368 lg 1 järgi laenulepingujärgse kohustuse puudumise tuvastamist, mille kohaselt võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.
|
| 3-2-1-68-06
|
Riigikohus |
14.09.2006 |
|
Ühise esinduse ettenägemisel kehtivad esindajate tehtud tehingud vaid siis, kui kehtivad kõigi ühiseks esinduseks vajalike esindajate tahteavaldused.
ÄS § 168 lg 1 p-e 4 ja 10 tuleb mõista enne 1. juulit 2002. a kehtinud TsÜS § 95 lg-ga 2 koostoimes selliselt, et osaühingu juhatuse liikmel ei ole osaühingu esindusõigust mitte üksnes tehingute puhul, mis tehakse temaga, vaid ka tehingute puhul, mis tehakse küll kolmanda isikuga, keda aga esindab osaühingu juhatuse liige. Kehtiva TsÜS §-s 131 on sätestatud esindatava võimalus tühistada esindaja tehing, mis on tehtud n-ö huvide konfliktis. Kuid ühe osanikuga osaühingu suhtes kehtib eriregulatsioon. Sel juhul peavad osaühingu ja ainuosaniku vahel sõlmitud lepingud enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud ÄS redaktsiooni § 177 lg 2 teise lause järgi olema kirjalikud. Sarnased põhimõtted kehtivad ka juhul, kui tehing tehakse osaühingu ja kolmanda isiku vahel, keda esindab ainuosanik.
Juhatuse liikme registrikande näol ei ole ÄS § 34 järgi tegemist konstitutiivse kandega.
Kuna seadus ei sätesta, milliseid dokumente võib lugeda kantud kulude tõendamiseks tsiviilkohtumenetluses piisavaks, siis kehtib dokumentaalsete tõendite kohta üldiselt sätestatu - enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 117, kehtiva TsMS § 272. Kulude tõendatuks lugemine on jäetud igakordselt kohtu hinnata, arvestades kõiki asjaolusid, mh esitatud dokumentide usaldusväärsust. Seaduses ei ole nõutud tingimata õigusabiarvete või muude raamatupidamise algdokumentide kohtule esitamist. Kui esitatud kuludokumendid ei ole kohtu arvates kulude tõendamiseks piisavad, võib ta nõuda täiendavate dokumentide esitamist.
|
| 3-2-1-52-06
|
Riigikohus |
14.06.2006 |
|
TsK § 222 lg 1 ja § 227 ning ÄS § 315 lg 1 kuni 1. juulini 2002. a kehtinud redaktsioonide järgi peab aktsiaseltsi juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema tuvastatud, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi aktsiaseltsi ees, rikkumine toimus juhatuse liikme süül ja rikkumise tõttu tekkis aktsiaseltsile kahju.
|
| 3-2-1-36-06
|
Riigikohus |
15.05.2006 |
|
Juhatuse liikme poolt äriühingule tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks tuleb hagejal tõendada, et kostja ei tegutsenud juhatuse liikmena majanduslikult otstarbekalt ning põhjustas sellega hagejale kahju. Kostjal on vastutusest vabanemiseks vaja tõendada, et ta ei olnud oma kohustuste rikkumises süüdi.
Kui lepingute alusel tehtud tööde eest ei olnud isikutelt, kelle huvides neid tehti, raha laekunud, ei saanud seda automaatselt käsitada isiku kahjuna. Võlgniku kohustuste rikkumise korral on võlausaldaja õigustatud kasutama seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, sh nõudma kohustuse täitmist.
Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov ning see kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad kandele tuginedes ÄS § 34 lg-te 2 ja 3 alusel lugeda sinna juhatuse liikmena kantud isiku õigustatuks äriühingu nimel tehinguid tegema. Samas ei tekita ega lõpeta äriregistri kanne juhatuse liikme volitusi.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-41-05, lahend nr 3-2-1-67-03 ja lahend nr 3-2-1-41-03.
Juhatuse liikme poolt lepingute sõlmimine ajal, mil äriühingu majandustegevus soikunud, ei näita iseenesest, et lepingute sõlmimine oli ebavajalik ja majanduslikult põhjendamatu.
|
| 3-2-1-38-06
|
Riigikohus |
25.04.2006 |
|
Korteriühistu üldkoosoleku otsus on õiguslikult olemuselt korteriühistu liikmete mitmepoolne tehing, mida on võimalik TsÜS § 129 lg 1 kohaselt heaks kiita. Kuid korteriühistu üldkoosoleku otsuse hilisem heakskiitmine ei muuda üldkoosolekut tagantjärele otsustusvõimeliseks.
KÜS §-s 101 sätestatud esindusõiguse piirang koormaks põhjendamatult liisinguandjat või jätaks tagamata tema, aga ka liisinguvõtja huvide esindatuse üldkoosolekul. Korteri liisinguvõtjast valdajat võib pidada esindusõiguse aspektist samaväärseks korteri kaasomanikuga ja ka temal on õigus esindada korteriomanikust liisinguandjat korteriühistu üldkoosolekul.
Korteriühistu üldkoosoleku otsus on õiguslikult olemuselt korteriühistu liikmete mitmepoolne tehing, mida on võimalik TsÜS § 129 lg 1 kohaselt heaks kiita. Kuid korteriühistu üldkoosoleku otsuse hilisem heakskiitmine ei muuda üldkoosolekut tagantjärele otsustusvõimeliseks.
|
| 3-2-1-27-06
|
Riigikohus |
25.04.2006 |
|
Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb arvestada ka seda, kas võlausaldaja on teinud omapoolselt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või vähendada.
Kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa kahjust, mille võrra isiku tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Sama põhimõtet tuleb kohaldada ka juhtudel, kus äriühingu juhatuse liige on äriühingu nimel sõlminud äriühingu jaoks väidetavalt kahjuliku, kuid kehtiva lepingu, mille alusel on äriühingul rahaliselt hinnatav nõue lepingu teise poole vastu.
Osaühingu juhatuse liikme poolt osaühingu nimel müügilepingu alusel vara ära andmine maksejõuetule isikule tasu kohe saamata või ilma tagatiseta tähendaks üksnes kohustuse rikkumist, kuid mitte veel süülist käitumist. Osaühingu juhatuse liige võiks sel juhul olla kohustuse rikkumises süüdi, kui ta müügilepingut sõlmides teadis või oleks pidanud teadma ostja maksejõuetusest.
|
| 3-2-1-22-06
|
Riigikohus |
24.04.2006 |
|
Nii äriseadustiku kui ka Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse sätete ja mõtte kohaselt peab aktsiaraamatut Eesti väärtpaberite keskregister. Eesti väärtpaberite keskregistri seadus on ÄS § 233 lg 1 suhtes erinormiks ning kohaldada tuleb erinormi.
|
| 3-2-1-4-06
|
Riigikohus |
30.03.2006 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-145-04.
Direktiivi alusel kehtestatud siseriikliku regulatsiooni tõlgendamisel tuleb arvestada direktiivi põhimõtteid vaatamata sellele, et õigusvaidluses ei saa tugineda kodanike suhtes ainuüksi direktiivile. Sellisel juhtumil võib kõne alla tulla riigi vastutus direktiivi rakendamata jätmise eest.
Eelotsuse küsimise näol ainuõigus on kohtul ning menetlusosalise taotlust eelotsuse küsimiseks ei saa pidada menetluslikuks taotluseks TsMS § 328 jj tähenduses. Sisuliselt on tegemist taotlusega õiguse tõlgendamiseks ja kohaldamiseks, millega kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seotud.
Registreeritud kaubamärgi omanikule tuleneb õiguskaitse kaubamärgiga sarnase tähise kasutamise vastu domeeninimes KaMS § 14 lg-st 1. Seega on tegemist kaubamärgiomaniku ainuõigusega.
Kombineeritud kaubamärgi sõnalise osa kasutamine kolmanda isiku ärinimes võib rikkuda kaubamärgiomaniku õigusi.
Ainuüksi ÄS § 12 lg-st 3 ei tulene kaubamärgiomanikule nõuet kohustada kostjat keelama oma ärinime kasutamine ja muutma põhikirja. Sellise nõude aluseks saaks eelkõige olla KaMS § 57 lg 1 p 1, aga ka VÕS § 1055 lg 1.
Kohtuotsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kohus peab suutma piiritleda, milliseid tähiseid ei tohi isik ärinimes kasutada ja millistest kaubamärgiomaniku õiguste rikkumisest peab isik hoiduma.
Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 228 järgi annab kohus ise asjas tuvastatud asjaoludele õigusliku hinnangu ega ole seotud kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab.
Isegi kui hageja on kohtule esitanud uusi asjaolusid kirjalikus seisukohas vastusena kostja vastuväidetele, tuleb eeldada tema tahet vastavalt muuta või täiendada ka hagi alust. Kui kohus selles kahtleb, tuleb võimaldada hagejale selgitada, kas ta soovib selliselt hagi alust täiendada.
Eelotsuse küsimise näol ainuõigus on kohtul ning menetlusosalise taotlust eelotsuse küsimiseks ei saa pidada menetluslikuks taotluseks TsMS § 328 jj tähenduses. Sisuliselt on tegemist taotlusega õiguse tõlgendamiseks ja kohaldamiseks, millega kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seotud.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-145-04.
Direktiivi alusel kehtestatud siseriikliku regulatsiooni tõlgendamisel tuleb arvestada direktiivi põhimõtteid vaatamata sellele, et õigusvaidluses ei saa tugineda kodanike suhtes ainuüksi direktiivile. Sellisel juhtumil võib kõne alla tulla riigi vastutus direktiivi rakendamata jätmise eest.
Eelotsuse küsimise näol ainuõigus on kohtul ning menetlusosalise taotlust eelotsuse küsimiseks ei saa pidada menetluslikuks taotluseks TsMS § 328 jj tähenduses. Sisuliselt on tegemist taotlusega õiguse tõlgendamiseks ja kohaldamiseks, millega kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seotud.
Kombineeritud kaubamärgi sõnalise osa kasutamine kolmanda isiku ärinimes võib rikkuda kaubamärgiomaniku õigusi.
ÄS § 12 lg 3 tähenduses hõlmab mingis kaubaklassis registreeritud kaubamärgi kaitse ka sellise kauba turustamist. Ärinime kasutamise keelamiseks ÄS § 12 lg-le 3 tuginedes piisab sellest, kui vaid üks tegevusala on hõlmatud kaubamärgiga kaitstud kauba suhtes.
Ainuüksi ÄS § 12 lg-st 3 ei tulene kaubamärgiomanikule nõuet kohustada kostjat keelama oma ärinime kasutamine ja muutma põhikirja. Sellise nõude aluseks saaks eelkõige olla KaMS § 57 lg 1 p 1, aga ka VÕS § 1055 lg 1.
|
| 3-2-1-6-06
|
Riigikohus |
14.03.2006 |
|
ÄS § 281 lg-s 3 sätestatud laenukeelu eesmärk on nende võlausaldajate, kes ei ole konkreetse tagatislepinguga tagatava laenu andjad, ning aktsiaseltsi vähemusaktsionäride huvide kaitsmine. Selle keelu rikkumine toob olulise seaduserikkumise tõttu kaasa sõlmitud tagatistehingu tühisuse.
Kui isik on saanud teise isiku arvel täitemenetluse tulemusel rahasumma ilma õigusliku aluseta, s.t pandilepinguta, siis võib teisel isikul tekkida alusetu rikastumise nõue selle summa ulatuses. Vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-135-03.
ÄS § 289 peamine eesmärk on erandi tegemine aktsionäride piiratud vastutusest ja regulatsiooni andmist eelkõige nende juhtumite jaoks, mil aktsionärid kasutavad aktsiaseltsi olulises vastuolus õiguskorras tunnustatud üldiste eesmärkidega. Kuid selle laiendav tõlgendamine ja kohaldamine võib kaasa tuua aktsionäri põhjendamatult piiramatu vastutuse. Kuna ÄS § 289 ei välista iseenesest ka aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liikme vastutust, tuleb nende vastutuse kohta käivaid sätteid ja aktsionäri vastutust puudutavaid sätteid reeglina tõlgendada ja kohaldada koostoimes, lähtudes konkreetse asja tehioludest.
Aktsionäri vastutus enne 01.07.2002 kehtinud ÄS § 289 lg 1 redaktsiooni kohaselt eeldab otsest või kaudset tahtlust tagajärje suhtes.
|
| 3-2-1-157-05
|
Riigikohus |
02.02.2006 |
|
Ühise nõudega on tegemist juhul, kui hagejad on ühiselt hagi aluseks oleva õigussuhte pooleks ja peavad sellest tulenevalt esitama ühise hagi. Ühine nõue puudub, kui ühises hagiavalduses on mitu hagejat esitanud eraldi nõude ning siis tuleb TsMS § 49 lg 1 järgi riigilõiv tasuda igalt nõudelt eraldi.
Ärinime selgesti eristatavus ÄS § 11 lg 2 mõttes ei tähenda üksnes seda, et äriühing ei või tegutseda teise äriühinguga identse nime all. Ärinimi ei ole selgesti eristatav ka juhul, kui see ei ole küll teise registrisse kantud ärinimega samane, kuid on sellega eksitavalt sarnane.
Kuigi ärinimes sisalduv sõna ei ole kaitstud kaubamärgina, tähendab ÄS § 15 lg-s 1 sätestatud ettevõtja ainuõigus oma ärinimele ka seda, et ettevõtjal on õigus keelata teistel äriühingutel registreerida või kasutada ärinime, milles on tema ärinimes sisalduv sõna, juhul kui selle kasutamine välistaks ärinimede selgesti eristatavuse ÄS § 11 lg 2 mõttes.
|
| 3-2-1-153-05
|
Riigikohus |
18.01.2006 |
|
Otsustades omandada korteriomandi elamus, mille haldamiseks on moodustatud korteriühistu, nõustub isik ka liikmelisusega korteriühistus. Sel viisil korteriühistu liikmeks arvamisel ei ole rikutud tema põhiseaduse §-s 48 sätestatud õigust.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-31-03.
Elamusisene küttesüsteem on tarbijapaigaldis. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-111-04.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-109-99. Korteriomanikud annavad korteriühistu moodustamisega viimasele pädevuse esindada korteriomanike ühist huvi.
|
| 3-2-1-145-05
|
Riigikohus |
19.12.2005 |
|
Vaidluses ostueesõiguse teostamise üle ei tule menetlusse kaasata kolmandate isikutena aktsiad võõrandanud isikuid, kuna tulenevalt VÕS § 244 lg-st 1, ei muuda ostueesõiguse teostamine kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi.
Aktsionäri ostueesõigus ei tulene seadusest, vaid selle võib ette näha aktsiaseltsi põhikirjas. Seetõttu on ostueesõiguse kehtestamisel põhikirjas kokkuleppeline tähendus ning ei saa kohaldada VÕS § 244 lg-t 6.
Aktsiate ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil ostueesõigust omav aktsionär saab aktsiate võõrandamisest ja selle tingimustest teada. Ostueesõiguse teostamise tähtaega ei saa siduda ajaga, mil aktsiate võõrandamisest teatati aktsiaseltsi juhatusele.
Kui ostja on omandanud aktsiad seaduslikult, ei saa aktsiate müüja esitada nõuet aktsiate tagastamiseks ning tal pole võimalik täita ostueesõigust omava isikuga seonduvat müügilepingut. Ostueesõigust omaval isikul on võimalus kasutada õiguskaitsevahendeid tulenevalt sellest, et müüjad rikkusid müügilepingut.
|
| 3-2-1-106-05
|
Riigikohus |
30.11.2005 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-97-99.
KÜS § 2 lg 1 kohaselt võib korteriühistu korteriomanike huvides oma nimel sõlmida ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse osutamise lepingu. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-111-04.
ÜVVKS § 3 lg 1 tähenduses mõeldakse korteriomandite korral kinnistu all maatükki, mitte iga korteriomandit. ÜVVKS § 8 lg-st 1 ei tulene, et vee-ettevõtja kliendiks on korteriomanike kaasomandis oleva kinnistu mõttelise osa iga omanik eraldi.
|
| 3-2-1-114-05
|
Riigikohus |
02.11.2005 |
|
Aktsiate eest õiglase hüvitise määramise metoodika valikul ei ole ainsaks kriteeriumiks, et see tagaks vähemusaktsionärile suurema hüvitise. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-145-04.
|
| 3-2-1-96-05
|
Riigikohus |
14.10.2005 |
|
Registrist kustutatud äriühingul on õigus kaevata enda registrist kustutamise peale ning tal säilib selles osas tsiviilprotsessiõigusvõime ja -teovõime.
Vastulause kohtunikuabi kandeotsuse peale vaadatakse läbi kirjalikus menetluses.
Registripidaja kustutab äriühingu äriregistrist, kui hoiatuse tegemisest 4 kuu jooksul ei ole äriühing esitanud registripidajale andmeid nõutava netovara olemasolu kohta. Registrist kustutatud äriühingul on õigus kaevata enda registrist kustutamise peale.
ÄS § 731 lg-s 1 sätestatud korras on huvitatud isikul vastulause esitamise võimalus ka sellisele ÄS § 60 lg 5 järgsele kandeotsusele, mille teeb kohtunikuabi. Vastulause esitamise tähtajaks on sellisel juhul 30 päeva otsuse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded või üldkasutatavas arvutivõrgus.
Registrist kustutatud äriühingul on õigus kaevata enda registrist kustutamise peale.
|
| 3-2-1-83-05
|
Riigikohus |
26.09.2005 |
|
Tehingu võib täitmisega heaks kiita eeldusel, et täitmisega saadi aru või oleks pidanud aru saama sellest, et täitmine toob endaga kaasa tehingu kehtivuse. Ainult makseülekannetel märgitud lepingu number ei ole piisavaks tõendiks, et kostja on lepingu täitmisele asunud ning sellega volituseta sõlmitud tehingu heaks kiitnud.
Ainuüksi asjaolu, et mõlemad pooled on tehingut täitnud, ei muuda tehingut kehtivaks. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-81-02.
Kui laenaja soovib laenulepingut vaidlustada, peab ta tõendama, et tal tegelikult laenutaja ees mingit kohustust ei ole.
Äriühingu ümberkujundamisel äriühingu võlausaldajatele ÄS § 483 kohaselt ettenähtud kahekuuline tähtaeg tähendab, et ümberkujundatav äriühing peab tähtaja jooksul esitatud võlausaldajate nõuded kas piisavalt tagama või rahuldama. Võlausaldajad, kes nõudeid selle tähtaja jooksul ei esita, saavad oma nõuded esitada üldkorras.
|
| 3-2-1-79-05
|
Riigikohus |
22.09.2005 |
|
Enne 01.07.2002 kehtinud ÄS § 187 lg 2 kohaselt on äriühingu võlausaldajal isiklik nõue äriühingu juhatuse liikme vastu juhul, kui võlausaldaja tõendab, et tal on täitmata jäänud nõue äriühingu vastu. Samuti peab võlausaldaja tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustust äriühingu ees ning võlausaldaja kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu. Juhatuse liige peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kohustuste rikkumises süüdi.
Kui nõude rahuldamise eelduseks olevad asjaolud on tekkinud pärast 01.07.2002, siis saab äriühingu võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist äriühingule. Erandina saab võlausaldaja nõuda pärast 01.07.2002 õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist otse endale juhul, kui äriühingu juhtorgani liige on rikkunud seadusest tulenevat kohustust.
Erandina saavad äriühingu juhatuse liikmel tekkida kohustused võlausaldajate ees ka seaduses sätestatud juhul. Selliseks erandiks võib olla näiteks ka 7. juulil 2001. a jõustunud ÄS § 180 lg-s 51 ja § 306 lg-s 31 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine, millega võib kaasneda ka juhatuse liikmete otsene isiklik vastutus osaühingu võlausaldajate ees. Sellisel juhul käituks juhtorgani liige õigusvastaselt äriühingu võlausaldaja suhtes, kellega tal lepinguline suhe puudub. Sel alusel esitatud hagi puhul tuleb kohaldatav seadus valida, lähtudes VÕSRakS § 22 lg-st 1.
Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega äriühingu juhatuse liikme poolt äriühingu võlausaldajale kahju tekitamine on õigusvastane tegevus võlausaldaja suhtes ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Kui äriühingu juhtorgani liige on võlausaldajale õigusvastaselt kahju tekitanud pärast 1. juulit 2002. a, siis sellise kahju hüvitamist saab võlausaldaja nõuda otse endale. Sellisel juhul ei kohaldata alates 1. juulist 2002. a kehtiva ÄS § 315 lg-t 2 ega § 187 lg-t 2.
Seadusandja ei ole andnud rakendussätetes ÄS § 315 lg-le 2 tagasiulatuvat jõudu, mistõttu ei saa alates 01.07.2002 kehtiva seaduse kohaldamise aluseks olla hagi esitamise aeg. (p 10)
|
| 3-2-1-63-05
|
Riigikohus |
15.06.2005 |
|
Korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimub korteriühistuseaduse sätete alusel. KÜS § 13 lg 3 järgi tuleb hagi esitada kolme kuu jooksul alates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest.
KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 rikkumine võib olla aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamisele, kuna nende sätete eesmärk ei ole täidetud, kui ühistu liikmetele võimaldatakse üldkoosolekul arutlusele tulevate materjalidega tutvuda alles vahetult enne üldkoosoleku toimumist või selle ajal.
Korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimub korteriühistuseaduse sätete alusel. KÜS § 13 lg 3 järgi tuleb hagi esitada kolme kuu jooksul alates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest.
|
Facebook
Twitter