III-1/3-20/94
|
Riigikohus |
15.03.1994 |
|
|
| III-1/3-35/94
|
Riigikohus |
30.08.1994 |
|
|
| III-1/3-36/94
|
Riigikohus |
19.04.1994 |
|
Vastavalt Eesti Vabariigi Pôhiseaduse § 22 lg-le 2 ei ole keegi kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust tôendama. Süü tôendamise kohustus on riigil.
Kôik kriminaalmenetluses kôrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdi olekus tôlgendatakse tema kasuks.
|
| III-1/3-40/94
|
Riigikohus |
10.05.1994 |
|
Tahtliku tapmise asjades, milles on vastutusele vôetud mitu isikut, peab kohus välja selgitama iga kohtualuse kuriteost osavôtu astme ja laadi.
|
| III-1/3-45/94
|
Riigikohus |
17.05.1994 |
|
|
| III-1/3-46/94
|
Riigikohus |
31.05.1994 |
|
|
| III-1/3-60/94
|
Riigikohus |
21.06.1994 |
|
Kui kriminaalasja uuesti läbivaatamisel muutub oluliselt süüdistuse maht võrreldes kohtuotsusega, siis KrK § 36 kohaselt pidi kohus kaaluma süüdimõistetu karistuse vähendamist, otsus jätta karistus muutmata pidi aga olema motiveeritud (sama KarS § 56 järgi).
|
| III-1/3-64/94
|
Riigikohus |
16.08.1994 |
|
Kriminaalmenetluses vale nime all esinenud isikule süüdistuse esitamisel ja tema süüdimõistmisel rikutakse kriminaalmenetluse nõudeid ja tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.
|
| III-1/3-66/94
|
Riigikohus |
13.09.1994 |
|
|
| III-1/3-83/94
|
Riigikohus |
25.10.1994 |
|
Vt otsuse III-1/1-16/94 annotatsiooni.
|
| III-1/3-92/94
|
Riigikohus |
01.11.1994 |
|
KarS §-s 215 tähendatud kuritegu, juhul kui tegemist mootorsõiduki ärandamisega tuleb lugeda lõpuleviiduks hetkest, mil isik on hõivanud mootorsõiduki ajutise kasutamise eesmärgil ning sõitnud sellega peatumis- või parkimiskohast ära. Kusjuures mootorsõidukiga sõitmise mõiste sisustamisel tuleb lähtuda auto sihtotstarbest - võimalusest autos olles liikuda selle auto mootori jõudu kasutades.
|
| III-1/3-100/94
|
Riigikohus |
06.12.1994 |
|
|
| III-1/3-102/94
|
Riigikohus |
13.12.1994 |
|
Provotseeritud tapmise puhul on kuriteo subjektiivset külge iseloomustavaks koosseisuliseks tunnuseks kuriteo toimepanemine äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse - füsioloogilise afekti seisundis. Kui tapmine on toime pandud küll vägivalla või solvamise mõjul, ent erutusseisundi teket süüdlasel ei tuvastata, tuleb kohaldada KarS § 113 või § 114.
|
| III-1/1-2/95
|
Riigikohus |
10.01.1995 |
|
Kui seadus muutub teo toimepanemise ajal, kohaldatakse seadust, mis kehtis teo lõpuleviimise ajal, olenemata sellest, kas uus seadus kergendab või raskendab karistust.
|
| III-1/1-3/95
|
Riigikohus |
10.01.1995 |
|
Õigus hädakaitsele on isikul, kes viibib hädakaitseseisundis.
|
| III-1/1-8/95
|
Riigikohus |
14.02.1995 |
|
Karistusest tingimisi vabastamise aluseks ei ole mitte mingil juhul süüdlase raske majanduslik olukord.
|
| III-1/1-9/95
|
Riigikohus |
28.02.1995 |
|
Karistusest tingimisi vabastamine on välistatud, kui süüdlast ei ole varem tahtliku kuriteo eest karistatud vangistusega, vaid mõne kergemaliigilise karistusega, kuid isik on pärast süüdimõistmist jätkanud endiselt õigusvastaste tegude toimepanemist.
|
| III-1/1-10/95
|
Riigikohus |
08.03.1995 |
|
Kui ringkonnakohus on jätnud esimese astme kohtu otsuse muutmata ning seejuures ei ole korranud esimese astme kohtu põhjendusi, ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.
Teo objektiivset külge iseloomustavad asjaolud - kuriteo toimepanemise vahend, kehavigastuste arv, iseloom ja paiknemine, süüdlase ja kannatanu omavahelised suhted ja muuhulgas ka löögid noaga kannatanu elutähtsate organite piirkonda on aluseks tapmise tahtluse tuvastamisel.
|
| III-1/1-11/95
|
Riigikohus |
21.03.1995 |
|
|
| III-1/1-12/95
|
Riigikohus |
21.03.1995 |
|
Altkäemaksu vahenduse all mõeldakse altkäemaksuandja või -võtja palvel või ülesandel altkäemaksu andmise või võtmise kohta kokkuleppe saavutamisele või täitmisele kaasaaitamist.
|
Facebook
Twitter