3-1-1-92-97
|
Riigikohus |
16.09.1997 |
|
Metallesemega korduv tugevajõuline löömine elutähtsate organite piirkonda võib tõendada surma põhjustamist kaudse tahtlusega.
Isik võib röövimise täideviija olla ka juhul, kui ta küll ei osale kannatanu suhtes elule või tervisele ohtliku vägivalla kasutamises, osaleb aga kokkuleppest ja rollide jaotusest tulenevalt võõra vara hõivamises pärast kannatanu vastupanu mahasurumist teiste poolt.
|
| 3-1-1-31-00
|
Riigikohus |
21.03.2000 |
|
KrK § 61-1 õigeks kohaldamiseks on genotsiidi tarvis eristada muudest inimsusevastastest kuritegudest. End nõukogude okupatsioonivõimude eest tsiviilisikuna varjavate isikute ilmajätmine õigusest elule ja õiglasele kohtupidamisele võib Nürnbergi Rahvusvahelise Sõjatribunali põhimääruse artikli 6c kohaselt moodustada isimsusevastase kuriteo.
Genotsiidi subjektiivse külje obligatoorne tunnus on grupimotiiv - suunatus grupi vastu, mille hävitamist peab süüdlane õigustatuks või vajalikuks mingite, antud grupile omaste tunnuste tõttu.
|
| 3-1-1-28-01
|
Riigikohus |
27.03.2001 |
|
Tahtlik tapmine ei kuulu nn spetsiifilise teokirjeldusega koosseisude hulka, vaid on nn suvalise teokirjeldusega koosseis - surma põhjustavana tuleb käsitada iga tegu, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses.
Tahtlus (sh kaudne tahtlus) eeldab muuhulgas, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku inimese elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel. Tahtliku tapmise koosseisu realiseerimiseks on vajalik tuvastada kogu põhjusliku ahela hõlmatus süüdlase tahtest.
Tapmine on nn suvalise teokirjeldusega koosseis - surma põhjustavana tuleb käsitada iga tegu, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses.
|
| 3-1-1-110-02
|
Riigikohus |
31.10.2002 |
|
Isiku süüdistamisel KrK eriosa blanketse dispositsiooniga paragrahvi alusel peab süüdistusest nähtuma ka selle konkreetse õigusakti konkreetne säte, milles sisalduva kohustuste rikkumist talle süüks arvatakse. Kui teo toimepanemise ajal või pärast seda õigusakti muudetakse, peab süüdistusest samuti nähtuma, millist õigusakti redaktsiooni on silmas peetud.
Karistusseadustik ei käsita enam kuriteona maksuseaduse kohaselt maksmisele kuuluva maksusumma tähtajaks tasumata jätmist või ettenähtust väiksema maksusumma tasumist. Karistusseadustiku § 389 lg 1 ja § 390 lg 1 kohaselt on nii maksusumma kinni pidamata jätmine kui ka maksuhalduri tegevuse takistamine käsitatavad kuriteona üksnes tingimusel, et süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või selle tulemusel jäi maksudena laekumata vähemalt 500 000 kr.
|
| 3-1-1-131-02
|
Riigikohus |
14.01.2003 |
|
KarS-s on vägivalla kui röövimise koosseisu tunnuse piire võrreldes KrK-ga laiendatud. KarS § 200 lg 1 süüteo objektiivsete tunnuste hulka kuulub võõra vallasasja äravõtmine ebaseadusliku omastamise eesmärgil ka siis, kui see oli toime pandud üksnes vägivallaga ähvardamisega.
Erinevalt KrK §-st 141 eeldab KarS § 200 mistahes vägivalda, olenemata selle raskusest (ei ole nõutav, et vägivald oleks ohtlik kannatanu elule või tervisele). Karistusseadustikus on mõistega vägivald hõlmatud nii füüsiline kui ka psüühiline vägivald.
|
| 3-1-1-3-03
|
Riigikohus |
27.01.2003 |
|
Isiku käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi üksnes siis, kui see tegu vastab KarS 13. peatükis ettenähtud süüteokoosseisule (v.a röövimine või väljapressimine), see tegu on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu ja selles teos puuduvad vastavas süüteokoosseisus sätestatud vastutust raskendavad asjaolud (vt määrust nr 3-1-1-116-02). Käsitletavas kriminaalasjas on vastutust raskendavaks asjaoluks varasem varguse toimepanemine ning seetõttu oleks tema käitumine kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4 järgi.
|
| 3-1-1-9-03
|
Riigikohus |
06.02.2003 |
|
Isiku käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi üksnes siis, kui see tegu vastab KarS 13. peatükis ettenähtud süüteokoosseisule (v.a röövimine või väljapressimine), see tegu on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu ja selles teos puuduvad vastavas süüteokoosseisus sätestatud vastutust raskendavad asjaolud (vt määrust nr 3-1-1-116-02). Käsitletavas kriminaalasjas esineb süüteokoosseisus sätestatud raskendava asjaoluna varasem varguse katsete toimepanemine kohtualuse poolt ning seetõttu on tema poolt enne KarS jõustumist toimepandud kuritegu karistatav ka KarS § 25 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi.
|
| 3-1-1-2-03
|
Riigikohus |
07.02.2003 |
|
Hasartmängukoha tähistamine on võimalik ka viisil, mis üldsuse tavalise tähelepanu juures ei tekita sellest arusaamist, et tegemist on reklaamiga, s.o viisil, mis ei lähe vastuollu Reklaamiseaduses sisalduva hasartmängu ja mängukoha reklaami keeluga väljaspool mängukohta. See, kas hasartmängu koha tähistamiseks mängukohal avaldatud teave on vaadeldav reklaamina, on igal konkreetsel juhul fakti küsimus, mille lahendamine sõltub sellest, kas avaldatud teave oma sisult, kujunduselt ja esitusviisilt on tavalise tähelepanu juures mõistliku arusaama järgi hinnates vaadeldav reklaamina või lihtsalt teabena mängukoha asukohast
|
| 3-1-1-1-03
|
Riigikohus |
13.02.2003 |
|
Liiklusõnnetusega seotud kuritegude uurimisel tuleb kaaluda kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute käitumist ja anda sellele õiguslik hinnang (vt. otsus 3-1-1-94-02). Vaid nii saab tagada asja erapooletu, igakülgse ning objektiivse arutamise.
Motiivide puudumisena tuleb käsitleda olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui motiivid tunduvad menetlusosalisele ebapiisavatena.
|
| 3-1-1-7-03
|
Riigikohus |
13.02.2003 |
|
VTMS § 150 lg 2 kohaselt tuleb olulise tõendi (käesolevas asjas kaubadeklaratsiooni) uurimata ja kontrollimata jätmine tunnistada väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis vastavalt VTMS § 175 lg-le 2 on kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise aluseks.
Ei ole põhjendatud menetlusaluse isiku esindaja taotlus rikkumise ümberkvalifitseerimiseks tolliseadustiku järgi, kuid kohus peab kontrollima, kas menetlusaluse isiku tegu, mis on kvalifitseeritud rikkumisena tolliseaduse järgi, on karistatav ka tolliseadustiku järgi. See on vajalik selleks, et lahendada küsimused, kas asjas on vajalik menetlus lõpetada või mitte ning kas ja millist karistust kohaldada.
|
| 3-1-1-8-03
|
Riigikohus |
20.02.2003 |
|
Väärteomenetluse seadustiku § 23 mõte seisneb selles, et kaitsjale makstud tasu hüvitatakse kas riigi- või kohaliku eelarve vahenditest sõltuvalt asjaolust, millise asutuse - kas täidesaatva riigivõimu volitusega asutuse või valla- või linnavalitsuse ametiisiku karistuse määramise otsus tühistatakse.
Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maa- või linnakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ning kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja ka õiguslikke asjaolusid.
Kui kohtuotsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele ja kohtuotsuse lõpposas sisalduvaid järeldusi ei ole põhistatud otsuse põhiosas, on tegu väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega
Ainuüksi kaubamärgiregistri kande vaidlustamise fakt ei saa olla aluseks väärteomenetluse lõpetamisele ega ka väärteo (keelatud kauba üle piiri toomine) toimepannud isiku vabastamisele karistusest.
|
| 3-1-1-11-03
|
Riigikohus |
21.02.2003 |
|
KarS § 200 lg-s 1 esinev termin "vägivald" tähendab nii kannatanu psüühilist kui ka füüsilist mõjutamist, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks. Selline vägivald võib seisneda nii kannatanu ähvardamises, kehalises väärkohtlemises, piinamises kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises.
|
| 3-1-1-12-03
|
Riigikohus |
27.02.2003 |
|
Võltsitud dokumentide alusel moodustatud äriühingu majandustegevuse ja raamatupidamise eest vastutavate isikute kindlaksmääramisel ei saa piirduda üksnes Äriseadustikus ja selle äriühingu asutamisdokumentides märgituga, vaid peab analüüsima ka seda, kuidas ja kes tegelikult juhtis äriühingu tegevust.
Võltsitud dokumentide alusel moodustatud äriühing saab olla Eesti õigusruumis äriühinguks Äriseadustiku tähenduses.
Vähemalt avalik-õiguslikus kontekstis (sh ka karistusõiguslikult) saab olla võltsitud dokumentide alusel moodustatud äriühingul majandustegevuse ja raamatupidamise eest vastutavaid isikuid Äriseadustiku mõttes. Maksukaristusõigusega kaitstavast õigushüvest lähtuvalt ei saa kriminaalvastutust maksuseaduste rikkumise eest seada sõltuvusse sellest, kas majandustegevuse tulemusena on maksukohustus tekkinud äriühingul, mis on asutatud õiguslikult korrektsete dokumentide alusel, või äriühingul, mis on asutatud ja mille majandustegevus toimub võltsitud dokumentide alusel.
|
| 3-1-1-6-03
|
Riigikohus |
04.03.2003 |
|
Juhtimisõiguse äravõtmist (lisakaristus liikluskuritegude puhul) ei saa võrdsustada juhtimisõiguse peatamisega. Viimast saab kohaldada seoses väärteo toimepanemisega ning see ei toimu mitte karistamisotsusega väärteomenetluses, vaid jõustunud karistamisotsus väärteomenetluses on juhtimisõiguse peatamise aluseks juhiloa väljaandnud asutuse poolt LS § 41-3 lõigetes 1-8 ettenähtud juhtudel.
|
| 3-1-1-21-03
|
Riigikohus |
11.03.2003 |
|
Kuni 01.01.2003. a kehtinud Planeerimis- ja ehitusseadus (PES) sisaldas nõudeid nii planeerimise, projekteerimise kui ka ehitamise osas. Nimetatud asjaolu ei võimalda aga väita, et selles seaduses sisalduva mistahes eeskirja rikkumine oleks vaadeldav ehituseeskirja rikkumisena. Detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele mittevastava tehnilise projekti koostamine ei olnud käsitletav HÕS § 73 lg 1 mõttes ehituseeskirjade rikkumisena.
|
| 3-1-1-31-03
|
Riigikohus |
13.03.2003 |
|
Riigikohus jääb oma varem korduvalt väljendatud seisukoha (vt otsus nr 3-1-1-116-02 ja nr 3-1-1-3-03) juurde, et isiku käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi üksnes siis, kui 1) see tegu vastab KarS 13. ptk-s ettenähtud süüteokoosseisule (v.a röövimine ja väljapressimine), 2) see tegu on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu ja 3) selles teos puuduvad vastavas süüteokoosseisus sätestatud vastutust raskendavad asjaolud.
|
| 3-1-1-29-03
|
Riigikohus |
19.03.2003 |
|
Asjas kogutud ja kontrollitud tõendite alusel on kohtuväline menetleja ja kohus tuvastanud, et AS Viljandi Viljasalv ja OÜ Frode Agentuur, OÜ Ramis Trade ja OÜ Innocorp vahel ei ole tegelikke tehinguid toimunud ja arvete alusel tehtud väljamaksed on ettevõtlusega mitteseotud kulud. AS Viljandi Viljasalv rikkus TMS § 54 lg-te 2 ja 4 sätteid sellega, et jättis deklareerimata ja tasumata tulumaksu tõestamata väljamaksetelt summas 1 214 898 krooni. Selliste tegude toimepanemine AS Viljandi Viljasalv töötajate poolt ei ole võimalik ettevaatamatusest.
Maakohtu otsus käesolevas asjas tehti 30. oktoobril 2002. a. Seega pidi maakohus otsuse tegemisel lähtuma ka 1. septembril 2002. a jõustunud KarS-st ja selle rakendamise seadusest.
9. augustil 2002. a koostatud haldusõiguserikkumise protokollis kirjeldatud tegu on pärast KarS jõustumist karistatav väärteona MaksuKS § 152 lg 2 järgi. Seega puudub alus asjas menetluse lõpetamiseks KarSRS § 6 lg 1 alusel.
Lähtudes KarSRS § 6 lg-st 2 ja KarS § 5 lg-st 1 tuleb isiku õiguserikkumine kvalifitseerida teo toimepanemise ajal - 10. veebruarist 2001. a kuni 10. jaanuarini 2002. a - kehtinud seaduse järgi, s.o enne 1. juulit 2002. a kehtinud MaksuKS § 30 lg 1 p 4 järgi.
Juhindudes KarSRS § 6 lg-st 4, KarS § 5 lg-st 1 ja § 47 lg-st 2 ning 1. juulil 2002. a jõustunud MaksuKS § 152 lg-st 2 tuleb isikule mõistetud karistust kergendada ja mõista uueks karistuseks rahatrahv viiskümmend tuhat krooni.
|
| 3-1-1-37-03
|
Riigikohus |
07.04.2003 |
|
Takso seismine ehk Liiklusseaduse § 50 lg 1 mõttes parkimine väljaspool taksopeatust on vaadeldav seismisena kliendi ootel. Taksopeatuses koha vabanemise ootamine on samastatav kliendi ootamisega, sest kohta oodataksegi selleks, et saada klienti.
Otsustamaks väärteomenetluses VTMS §-s 23 märgitud aluste olemasolul kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses väärteoasjas ja arvestades selle asja keerukust. Riigikohus leiab, et õigusabikulusid, mis ületavad kümneid kordi trahvisummat - kõnealusel juhul on õigusabikulud ületanud trahvisummat enam kui sada kakskümmend korda - ei saa väärteomenetluses, hoolimata väärteoasja keerukusest, lugeda põhjendatuks. Seetõttu pole taolised õigusabikulud mõistlikud ning neid ei saa menetluse lõpetamise korral menetlusalusele isikule täielikult hüvitada.
Tõendite analüüs ja motiivid, millistel faktilistel asjaoludel põhineb kohtu järeldus, on linnakohtu otsuses esitatud pinnapealselt. Kriminaalkolleegium ei loe aga seda kõnealusel juhul väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, sest otsus on oma lõppjäreldustes õige.
|
| 3-1-1-36-03
|
Riigikohus |
10.04.2003 |
|
Koostades ja allkirjastades nii apellatsioonkaebuse kui ka hagiavalduse, vabastas kohtualune sisuliselt end kohustustest võtta koostatud dokumendile selle esitaja allkiri.
Riigikohus jääb oma varem korduvalt avaldatud seisukoha juurde, et isikule esitatud süüdistus peab olema arusaadav ja üheselt mõistetav. Kui kohtualune ei saa kohtuotsusest teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse, on tegemist kaitseõiguse rikkumisega, mis on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes, sest see takistab seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.
|
| 3-1-1-34-03
|
Riigikohus |
14.04.2003 |
|
RPvS § 4 lg-te 2 ja 3 kohaselt on tippjuht kohustatud määrama majandusüksuse töötajaskonnast raamatupidamise eest vastutava isiku, mis aga ei vabasta teda isiklikust vastutusest raamatupidamise korraldamise ja andmete õigsuse eest.
Osaühingu praktilise majandustegevuse juhtimine (tehingute tegemine, mille tulemusena tekkis osaühingutel käive ja laekus arvele raha), äriühingu asutamise dokumentide, samuti raamatupidamisdokumentide valdamine ei ole maksukuriteole kihutamine, vaid on maksukuriteo toimepanemisele kaasaaitamine (KrK § 17 lg 6 ja § 148-1 lg 10 järgi).
Isik, kes 1) kasutas ära juhatuse liikme ja osaniku mõjutatavust ning soovi saada kergelt raha; 2) veenis teda registreerima end osaühingute omanikuks, tasudes ise osaühingute osakapitali; 3) omades ainukese isikuna ülevaadet mõlema osaühingute majandustegevusest, tekitas juhatuse liikmes, viimase materiaalset huvitatust ära kasutades, tahtluse jätta maksuametile vajalikud deklaratsioonid ja dokumendid esitamata ning maksud tasumata, on toime pannud maksukuriteole (KrK § 148-1 lg-s 10) kihutamise.
KrK §-des 148-1 ja 148-4 kirjeldatud teod on kuriteona karistatavad ka KarS § 390 lg 1 järgi, kui nende tegude tulemusel jäi maksudena laekumata 500 000 krooni või enam või kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või enne 1. septembrit 2002. a halduskaristust.
Kohtud ei ole tuvastanud, et nimetatud osaühingute ainuomanik oleks täitnud RPvS § 4 lg-st 2 tulenevat kohustust ja määranud osaühingute raamatupidamise eest vastutavaks isikuks kassaatori. Ülaltoodu alusel leiab Riigikohus, et kassaatoril puudus ametiseisund osaühingutes, sest tal puudus õiguspädevus nendes osaühingutes KrK §-s 160 loetletud ülesannete täitmiseks. Seega ei olnud ta ametiisikuks KrK § 160 lg 1 mõttes. Õiguspädevus ja ametiseisund nendes äriühingutes oli vaid juhatuse liikmel ja osanikul, kellel oli volitus täita KrK § 160 lg-s 1 loetletud funktsioone. Samal põhjusel ei saa kassaatorit lugeda isikuks, kes on kohustatud tuludeklaratsiooni esitama. Järelikult ei saa ta vastutada KrK § 148-1 järgi kuriteo täideviimise eest.
|
Facebook
Twitter