3-2-1-49-97
|
Riigikohus |
09.06.1997 |
|
Pärast asjaolude tuvastamist saab kohus otsustada, millist seadust tuleb kohaldada. Otsuses tuleb põhjendada kohtukulude jaotust poolte vahel (TsKS § 228 lg 1).
Pärast asjaolude tuvastamist saab kohus otsustada, millist seadust tuleb kohaldada. Otsuses tuleb põhjendada kohtukulude jaotust poolte vahel (TsKS § 228 lg 1).
|
| 3-2-1-77-97
|
Riigikohus |
09.06.1997 |
|
Enne hagiavalduse vastuvõtmist kontrollib kohus riigilõivu tasumist. Hagiavalduse vastuvõtmisest võib kohus keelduda, kui riigilõiv on tasumata.
|
| 3-2-1-81-97
|
Riigikohus |
12.06.1997 |
|
Tehingu kehtetuks tunnistamise nõue on hindamisele mittekuuluv ning riigilõivu tuleb tasuda kui mittevaralise hagi eest. Kui tehingu kehtetuks tunnistamise hagis taotletaks tehingu järgi saadu tagastamist või selle võimatuse korral saadu hüvitamist rahas, siis tuleb tasuda riigilõivu samas ulatuses kui varalise või hindamisele kuuluva hagi esitamisel.
|
| 3-2-1-110-97
|
Riigikohus |
08.10.1997 |
|
TsKS § 54 lg 3 kohaselt on kohtul määrusega õigus isikut täielikult või osaliselt vabastada kohtukulude tasumisest riigituludesse tema maksejõuetusest lähtudes. Tulenevalt TsKS §-st 88 lg 1 pidi hageja oma maksejõuetust tõendama.
|
| 3-2-1-113-97
|
Riigikohus |
16.10.1997 |
|
Kui kohus jätab apellatsioonkaebuse esitamisel apellandi taotluse täiendava riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata või leiab, et riigilõivu on tasutud vähem kui seaduses ettenähtud, siis peab kohus apellatsioonkaebuse käiguta jätmise määruses ära näitama ka riigilõivu summa, mille apellant peab tasuma kohtu näidatud tähtajaks.
|
| 3-2-1-26-98
|
Riigikohus |
09.03.1998 |
|
Kinnistamisavalduse esitamisel tasumisele kuuluv lõiv on aluseks riigilõivule, mis tuleb tasuda apellatsioonkaebuselt kinnistamisotsuse peale.
|
| 3-2-1-66-98
|
Riigikohus |
21.05.1998 |
|
Nõudeõiguse üleminek kindlustusandjale varalist kahju tekitanu vastu hõlmab ka protsessiõiguses sätestatud soodustuse- olla vabastatud riigilõivu tasumisest- üleminekut.
|
| 3-2-1-15-99
|
Riigikohus |
09.02.1999 |
|
Riigilõivuseaduse § 15 reguleerib riigilõivu tagastamist riigieelarvest. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 7 mõtte kohaselt tuleb riigilõiv tagastada kostjale riigieelarvest siis, kui temalt on hagi rahuldamise tõttu riigilõiv riigituludesse tegelikult juba sisse nõutud ja see kohtuotsus tühistatakse ning hagi tema vastu jääb rahuldamata.
Aktsiate omandamise eelleping ei saa asendada aktsiate märkimist ja seetõttu ei oma eelleping vaidluse lahendamisel selles mõttes tähendust.
|
| 3-2-1-4-00
|
Riigikohus |
13.01.2000 |
|
Hinnaga hagis mõistab kohus hagejalt välja vajalikud ja põhjendatud kulud kostjale tema esindajana asjast osavõtnud advokaadi abi eest kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast (TsMS § 61 lg 1 p1).
|
| 3-2-1-10-00
|
Riigikohus |
14.02.2000 |
|
Hagiavalduse esitamisel on riigilõivu tasumisest vabastatud ka hageja, kes nõuab kahju hüvitamist, mis on tekitatud teoga, millel on kuriteo tunnused, kuid mille toimepanija suhtes pole veel jõustunud kohtuotsust.
|
| 3-2-1-89-00
|
Riigikohus |
04.10.2000 |
|
Apellatsioonikohus ei rahuldanud hageja nõudeid ja rahuldas kostja nõude töölt sunnitud puudumise aja eest palga saamiseks. Seega ei olnud põhjendatud kohtukulude jätmine poolte enda kanda, vaid apellatsioonikohus pidi juhinduma TsMS § 60 lg-s 1 sätestatust.
Kassatsioonikaebuses ei ole õigust muuta hagi alust ega eset ja esitada nõudmisi, mida ei ole varem esitatud (TsMS § 353 lg 2).
|
| 3-2-1-147-00
|
Riigikohus |
19.12.2000 |
|
TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuludeks on TsMS § 46 järgi riigilõiv ja asja läbivaatamiskulud. Asja läbivaatamiskulude hulka kuulub TsMS § 52 p 1 järgi eksperditasu.
|
| 3-2-1-181-00
|
Riigikohus |
20.12.2000 |
|
Apellatsioonikohtule esitatud taotlus apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks tuleb lahendada määrusega.
|
| 3-2-1-6-01
|
Riigikohus |
24.01.2001 |
|
Kohus mõistab TsMS § 60 lg 1 kohaselt poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Selle paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse TsMS § 60 lg 2 kohaselt ka siis, kui pool, kelle kahjuks on otsus tehtud, oli vabastatud kohtukulude tasumisest riigituludesse.
|
| 3-2-1-43-01
|
Riigikohus |
06.03.2001 |
|
Nõudeõiguse üleminek kindlustusandjale varalist kahju tekitanu vastu hõlmab ka protsessiõiguses sätestatud soodustuse - olla vabastatud riigilõivu tasumisest - üleminekut. Sissenõudja on vabastatud riigilõivu tasumisest nii liikluskahju hüvitamise nõude kui ka kahjukäsitlemise kulude nõude osas.
|
| 3-2-1-46-01
|
Riigikohus |
13.03.2001 |
|
TsMS § 344 lg 2 alusel kassatsioonkaebuse läbivaatamatult tagastamiseks puudub alus, kuna kassaator tasus täiendava kautsjoni enne apellatsioonikohtu määratud tähtaega.
|
| 3-2-1-74-01
|
Riigikohus |
20.04.2001 |
|
Ringkonnakohus, jättes oma määruses märkimata, millistest seadustest tulenevalt peab taotluse esitaja tasuma riigilõivu, rikkus TsMS § 212 lg 1 p 5, millest tulenevalt peab kohus kirjalikus määruses märkima põhjendused, mille alusel ta järeldusteni jõudis, samuti seadused, millest kohus juhindus.
Riigilõivuseaduse § 37 ei näe ette riigilõivu tasumist taotluselt, mis on esitatud seaduse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu kohta § 7 lg 1 kohaselt Arbitraažikohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium leiab, et riigilõivuseaduse laiendav tõlgendamine ei ole lubatav.
|
| 3-2-1-68-01
|
Riigikohus |
12.06.2001 |
|
TsMS § 48 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määratakse nii omandiõiguse tunnustamise kui vara väljanõudmise hagis hagihind hagetava vara väärtusega. Kuna kohtuotsusest tulenevalt on väljamõistetud vara väärtuseks hageja nimetatud hagihind, millelt riigilõiv on 13 029 krooni, ei saa apellatsioonkaebuses vaidlustatud summa sellest hagihinnast erineda ning sama peab olema ka riigilõiv. Seega puudus kohtul alus nõuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu lähtudes vaidlusalusest ostu-müügi ja pandilepingust.
|
| 3-2-1-99-01
|
Riigikohus |
19.06.2001 |
|
Valides hagi osalisel rahuldamisel TsMS § 60 lg-s 1 sisalduva kohtukulude jaotamise kahe võimaluse vahel, tuleb muuhulgas arvestada ka hagi rahuldatud ja rahuldamata jäetud osa proportsioone, sättes sisalduvat võimalust ei või kohus suvaliselt kohaldada. Kuna vaidlusaluses asjas on hagi rahuldatud ja rahuldamata osa suurusjärk oluliselt erinev, on põhjendatum rakendada TsMS § 60 lg 1 sisalduvat põhimõtet, mille kohaselt hagi osalisel rahuldamisel mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti.
|
| 3-2-1-106-01
|
Riigikohus |
19.09.2001 |
|
TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel õigusabi eest kulude väljamõistmisel tugines linnakohus ebaõigesti justiitsministri 8. aprilli 1999. a määrusele nr 20, millega kehtestati advokaadi tasumäärad osaliselt või täielikult õigusabi eest tasumisest vabastatud isikule õigusabi osutamise eest. Kostja ei olnud õigusabi eest tasumisest vabastatud. Kohaldamisele kuulus justiitsministri 23. augusti 1999. a määrus nr 42, millega kehtestati hinnata hagi puhul teiselt poolelt väljamõistetava advokaaditasu ülempiiriks 50 000 krooni.
Esitades kohtule kohtukulude nimekirja ja advokaadibüroo arve advokaadi abi eest tasumiseks täitis kostja TsMS § 60 lg-s 3 esitatud nõuded ja kohus peab neid dokumente hinnates määrama, millised on vajalikud ja põhjendatud kulud osutatud õigusabi eest.
|
Facebook
Twitter