III-2/3-31/95
|
Riigikohus |
23.11.1995 |
|
|
| III-2/3-34/95
|
Riigikohus |
30.11.1995 |
|
|
| III-2/3-33/95
|
Riigikohus |
30.11.1995 |
|
|
| III-2/3-36/95
|
Riigikohus |
14.12.1995 |
|
|
| 3-2-3-1-96
|
Riigikohus |
18.01.1996 |
|
Lapsendamisotsuse tegemisel otsustab kohus lapsendatava ees- ja perekonnanime muutmise (PKS § 85). Kohtul ei ole õigus ilma seadusliku aluseta muuta lapse sünnikohta.
|
| 3-2-3-2-96
|
Riigikohus |
25.01.1996 |
|
Perekonnaseaduse kohaselt antakse lapsele lapsendaja soovil lapsendaja perekonnanimi ja võidakse muuta lapse eesnimi. Lapsendamisel lapse sünnikoha muutmiseks puudub seaduslik alus.
Perekonnaseaduse kohaselt antakse lapsele lapsendaja soovil lapsendaja perekonnanimi ja võidakse muuta lapse eesnimi. Lapsendamisel lapse sünnikoha muutmiseks puudub seaduslik alus.
|
| 3-2-3-3-96
|
Riigikohus |
01.02.1996 |
|
1938. a. kehtinud seaduse kohaselt loeti lapsendamine toimunuks, kui kohus lapsendaja soovil selle kinnitas (BES § 185). Kuna lapsendamine toimus kohtuotsuse alusel, mis tuli registreerida sünni- ja perekonnaregistris, ei saa lapsendamise muul viisil tõendada kui kohtuotsuse või registrimärkega.
|
| 3-2-1-16-96
|
Riigikohus |
07.02.1996 |
|
Kohus tuvastab juriidilise faktina sugulussuhteid, millest sõltub isiku isiklike või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine. Isadus on sugulus.
|
| 3-2-1-19-96
|
Riigikohus |
21.02.1996 |
|
Täisealise lapse esitatud põlvnemise tuvastamise avaldus isast, kes on elus, tuleb lahendada hagimenetluse korras (PKS § 42 lg 1).
|
| 3-2-3-4-96
|
Riigikohus |
28.02.1996 |
|
Avaldaja, kellel oli kohtule esitada nii enda sünnitunnistus, mille kanne isa kohta olemas ja hilisem lapsendamise tunnistus, avalduse alusel sugulussuhte fakti tuvastada ei saa. Fakti tõendavad dokumendid olid avaldajal olemas. Lapsendatud lapse sünniaktis ei saa esialgseid andmeid taastada, sest kohus ei ole lapsendamist tühistanud.
|
| 3-2-1-79-96
|
Riigikohus |
05.06.1996 |
|
Perekonnaseaduse kohaselt võidakse eestkoste seada lapse üle, kes on vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud mitte vanema süülise käitumise tõttu, vaid muudel põhjustel. Perekonnaseadus ei keela lapsele eestkostja määramist kui lapsel on seadusliku esindajana olemas vanem. Vaidluses lapse üle ei saa last kutsuda kohtuistungile tunnistajana, sest lapse seaduslik esindaja on protsessis pooleks ning esindatav ja tunnistaja ei saa protsessis esineda ühes isikus.
|
| 3-2-3-17-96
|
Riigikohus |
13.06.1996 |
|
PKS § 42 lg 1 sätestab isikud, kes on õigustatud nõudma põlvnemise tuvastamist. Seega ei ole laps õigustatud nõudma oma isa põlvnemise tuvastamist väidetavast vanaisast ja sellekohane hagi tuleb jätta rahuldamata.
|
| 3-2-3-20-96
|
Riigikohus |
12.09.1996 |
|
Kui sünniakti on isa juba märgitud, tuleb kõigepealt vaidlustada see kanne ja alles pärast kohtuotsuse jõustumist saab lahendada teisest mehest põlvnemise tuvastamise hagi. Sünniaktis isa vaidlustamise ja lapse põlvnemise tuvastamise hagide üheaegne läbivaatamine ei ole lubatud.
|
| 3-2-1-104-96
|
Riigikohus |
03.10.1996 |
|
PankrS § 53 lg 1 alusel tagastatakse vara välistamisel võlgniku valdusest teistele isikutele kuuluv vara. Samal alusel pankrotivarast võlgniku abikaasale kuuluva ühisvara osa välistamine ei ole võimalik. AÕS § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Seega kuulub abikaasade ühisvara samaaegselt nii võlgnikule kui ka tema abikaasale.
Ühisvara jagamist pankrotimenetluses reguleerib PankrS § 52. Juhul kui abikaasade ühisvara on üle antud pankrotihaldurile ja see on arvatud pankrotivara hulka (PankrS § 54 lg 1), kuid varaline kohustus, millega seoses ühe abikaasa pankrot välja kuulutati, ei olnud võetud perekonna huvides (PKS § 20 lg 1 ja 2), on võlgniku abikaasal õigus samadel tingimustel võlgnikuga esitada kohtusse hagi ühisvara jagamiseks PankrS § 52 lg 3 alusel.
|
| 3-2-3-27-96
|
Riigikohus |
07.11.1996 |
|
Erimenetluse korras tuvastab kohus lapsendamise registreerimist. Lapsendamise tuvastamist seadus ette ei näe.
Erimenetluse korras tuvastab kohus lapsendamise registreerimist. Lapsendamise tuvastamist seadus ette ei näe. Erimenetluses tuleb protsessiosalistena kaasata muud asjast huvitatud isikud, kellel on õigus teiste protsessiosaliste taotlustele vastu vaielda.
|
| 3-2-3-29-96
|
Riigikohus |
14.11.1996 |
|
Täisealise lapse põlvnemise tuvastamine isast, kes on elus, kuid ei ole lapse emaga abielus, saab toimuda vaid hagimenetluse korras. Avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks tuleb märkida, millise isikliku või varalise õiguse tekkimist, muutumist või lõppemist soovitakse saavutada. Nime muutmise taotlus ei ole juriidilise fakti tuvastamise aluseks.
|
| 3-2-1-101-96
|
Riigikohus |
02.12.1996 |
|
Elamuühistu liikme endisel perekonnaliikmel ei ole ühistu liikmega samu õigusi ja kohustusi. Abikaasade ühisvaraks ei ole korter ega osamaks elamuühistus, sest need kuuluvad elamuühistule ja abikaasade ühisvaraks võib olla osamaksu tagasinõude õigus, kui ühistu liige ühistust lahkub või ta sealt välja arvatakse. Osamaksu tagasinõude õigus on abikaasal, kes on ühistu liige. Teine abikaasa võib nõuda kompensatsiooni abikaasalt, kellele jäi osamaksu tagasinõude õigus. Selline vaidlus on abikaasade ühisvara jagamise vaidlus, mis eluruumist väljatõstmise vaidluses lahendamisele ei kuulu.
Korteri mittekasutamine ei ole korteri mittesihipärane kasutamine. Isikut, kes korteris ei ela, ei saa sealt ka välja tõsta. Elamuühistu liikmel on ühistu liikme õigused ja kohustused. Elamuühistu liikme endisel perekonnaliikmel ei ole ühistu liikmega samu õigusi ja kohustusi. Abikaasade ühisvaraks ei ole korter ega osamaks elamuühistus, sest need kuuluvad elamuühistule ja abikaasade ühisvaraks võib olla osamaksu tagasinõude õigus, kui ühistu liige ühistust lahkub või ta sealt välja arvatakse. Osamaksu tagasinõude õigus on abikaasal, kes on ühistu liige. Teine abikaasa võib nõuda kompensatsiooni abikaasalt, kellele jäi osamaksu tagasinõude õigus. Selline vaidlus on abikaasade ühisvara jagamise vaidlus, mis eluruumist väljatõstmise vaidluses lahendamisele ei kuulu.
|
| 3-2-3-33-96
|
Riigikohus |
05.12.1996 |
|
Erimenetluses tuleb protsessi kaasata asjast huvitatud isikud. Kui lapse isa kohta on kanne sünniaktis olemas, siis ei saa teisest isast põlvnemist tuvastada enne, kui eelmine kanne lapse isa kohta on ebaõigeks tunnistatud. Seda saab teha vaid eraldi menetlustes. Kohus tuvastab juriidilise fakti vaid siis, kui avaldajal pole võimalik teisiti seda tõendavat dokumenti saada. Kui lapse sünniaktis on isa kanne olemas, siis on fakti tõendav dokument olemas ja tuvastada pole enam midagi.
|
| 3-2-1-42-97
|
Riigikohus |
10.04.1997 |
|
Kui lapsendamise õigussuhe lõppes, siis võimalus saada uuesti lapsendatuks endiste lapsendajate poolt saab toimuda vaid uue lapsendamisega seaduses sätestatud tingimustel.
|
| 3-2-1-91-97
|
Riigikohus |
04.09.1997 |
|
Kohtul ei ole õigust omal algatusel kutsuda uusi tunnistajaid ja nõuda dokumentaalseid tõendeid, kui keegi protsessiosalistest ei ole seda taotlenud ning selles asjas on kokkuleppe sõlmimine seadusega lubatud. Kuna põlvnemise tuvastamise asjas ei ole kokkuleppe sõlmimine võimalik, siis võib kohus TsKS § 88 lg 2 kohaselt teha pooltele ja teistele protsessiosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid või koguda neid ise omal algatusel.
|
Facebook
X.com