Kohtulahendite liigitus

Kohtuasja nr	Kohus	Lahendi kp	Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-20-98	Riigikohus	19.06.1998	Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusakt -> haldusakti vorm ja põhjendamine Kui haldusakti motiveerimiseks on esitatud üksnes asjasse mittepuutuvad või üksteist välistavad väited, siis on selline haldusakt motiveerimata. Haldusõigus -> Maksud -> käibemaks -> käibemaksu arvestamine -> käibemaksu summa määramine Käibemaksuseaduses ei reguleerita turuhinna kindlakstegemise korda. Seetõttu on maksuametil õigus ise valida turuhinna kindlakstegemiseks sobiv metoodika. Käibemaksukohustuslane peab kauba võõrandamisel selle harilikust väärtusest madalama hinnaga koguma, säilitama ja vajadusel maksuametile esitama tõendid põhjuste kohta, miks on konkreetsel juhul kauba hind harilikust hinnast madalam. Sõiduautode müügi korral saab selliste tõenditega kinnitada näiteks sõiduauto avariilisusest tingitud harilikust madalamat hinda. Haldusõigus -> Halduskohtumenetlus -> menetlus halduskohtus -> eelmenetlus TsKS § 170 lg. 2 kohaselt arutatakse asja sama kohtukoosseisuga. See paragrahv asub TsKS 25. peatükis "Kohtuistung". Eelmenetlust sätestab TsKS 24. peatükk. Asja arutamine TsKS § 170 lg. 2 mõttes ei ole eelmenetluse staadiumis otsustuse tegemine. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-3-1-3-99	Riigikohus	12.02.1999	Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> toiming Asutuse või ametiisiku toiming saab rikkuda kaebuse esitaja õigusi üksnes siis, kui toiming lisaks õigusvastasusele toob kaasa ka kaebaja õiguste lõppemise või kitsendamise. Tulenevalt Asjaõigusseaduse § 92 lg.-st 1 läheb omand ehitise kui vallasasja suhtes üle omandaja ja võõrandaja vahelise omandi üleandmise kokkuleppe alusel, mitte notari poolt kokkuleppe tõestamise toimingu tulemusel. Seega ei saa see toiming rikkuda AS Epp omandiõigust. Haldusõigus -> Vabad elukutsed -> notar -> notariaaltoiming Notari poolt lepingu tõestamise toiming ei ole notari poolt tsiviil-, perekonna- ega tööõigussuhtes tehtud toiming. Järelikult on halduskohus pädev hindama selle toimingu õiguspärasust. Kui tehing tehakse esindaja kaudu, peab notar Notariaadiseaduse § 47 lg. 3 ja Notariaaltoimingute tegemise korra p. 50 lg. 1 kohaselt kontrollima esindaja volitusi. See, et volituse olemasolu tuleb kindlaks teha tsiviilõigussuhteid reguleerivate normide alusel, ei ole aluseks halduskohtulikust kontrollist loobumiseks. Haldusõigus -> Halduskohtumenetlus -> kaebus -> kaebeõigus -> oma õiguse kaitse Volituse puudumine lepingu sõlmimisel tähendab, et notari poolt lepingu tõestamise toiming on objektiivselt õigusvastane. Osutades, et pole tõendatud esindaja volituste puudumine, on apellatsioonikohus käsitlenud üksnes kaevatud notariaaltoimingu objektiivse õiguspärasuse küsimust. Halduskohus peab aga selgitama, kas lisaks õigusvastasusele võib vaidlustatud toiming riivata ka kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Haldusõigus -> Halduskohtumenetlus -> menetlus halduskohtus -> kohtuotsus -> otsuse tegemisel lahendatavad küsimused -> asja läbivaatamise piirid Väär on seisukoht, et halduskohus ei saa tulenevalt HKS § 3 lg. 2 p.-st 2 anda hinnangut asjaoludele, kas tsiviilõiguslik leping on teostatud volituse olemasolul või volituseta, ning kas tehing on sellest sõltuvalt tühine või mitte. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-3-1-19-99	Riigikohus	10.05.1999	Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusakt -> haldusakti vorm ja põhjendamine ÕVVTK kohaliku komisjoni otsus kui halduse üksikakt peab olema kooskõlas üldaktidega. Üksikaktis peab peale viite seaduse sättele olema ka motivatsioon, et oleks tagatud haldusakti kontrollitavus. Haldusõigus -> Omandireform -> vara tagastamine ja kompenseerimine -> omandireformi õigustatud subjekt Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra p. 18 sätestab, et avalduste läbivaatamisel ja hindamisel tuleb ÕVVTK kohalikul komisjonil kindlaks määrata vara omanik õigusvastase võõrandamise hetkel. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-3-1-21-99	Riigikohus	17.05.1999	Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusmenetluse mõiste ja üldpõhimõtted -> haldusmenetluse põhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte -> määratlemata õigusmõiste ja hindamisotsus Haldusõigus -> Halduskohtumenetlus -> menetlus halduskohtus -> kohtuotsus -> otsuse tegemisel lahendatavad küsimused -> kohtuliku kontrolli ulatus -> määratlemata õigusmõiste kohtulik kontroll Mõiste "ettevõtlusega seotud kulu" on määratlemata õigusmõiste, mille tõlgendamise ja rakendamine on kohtu poolt kontrollitav. Haldusõigus -> Maksud -> tulumaks -> juriidilise isiku tulumaks -> ettevõtlusega seotud kulud Maksuhalduril on õigus kontrollida, kas maksumaksja on kulutuse ettevõtlusega seotuse määranud õigesti. Leides, et tegemist on TMS § 13 lg. 1 või lg. 2 rikkumisega, võib maksuhaldur otsustada ka selle, et kulutus, ei ole ettevõtlusega seotud või määrata kulutuse ettevõtlusega seotuse õige ulatuse. Haldusõigus -> Maksukorraldus -> maksusumma määramine MKS § 22 lg. 1 kohaldamine on maksuhalduri poolt võimalik siis, kui maksumaksja poolt maksudeklaratsioonis näidatud andmete ebaõigsuse tuvastamiseks on vaja koguda täiendavaid andmeid lisaks maksudeklaratsioonis näidatule. Maksuhalduril on õigus kontrollida, kas maksumaksja on kulutuse ettevõtlusega seotuse määranud õigesti. Leides, et tegemist on TMS § 13 lg. 1 või lg. 2 rikkumisega, võib maksuhaldur otsustada ka selle, et kulutus, ei ole ettevõtlusega seotud või määrata kulutuse ettevõtlusega seotuse õige ulatuse. Haldusõigus -> Maksukorraldus -> maksudeklaratsioon Maksusumma tuludeklaratsioonis näitamise all tuleb mõista selle summa arvutamise aluseks olevate arvandmete kandmist deklaratsiooni. Haldusõigus -> Halduskohtumenetlus -> halduskohtu volitused -> haldusakti tühistamine Maksusumma määramiseks tehtud maksuameti ettekirjutuse osaliselt kehtetuks tunnistamisel võib kohus vähendada maksuameti poolt määratud maksusummat. Selline vähendamine võib toimuda ka juhtumil, kui kohus tuvastab maksumaksja kulutuse selle osa suuruse, mis on otseselt seotud ettevõtlusega. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-3-1-32-99	Riigikohus	18.10.1999	Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusmenetluse mõiste ja üldpõhimõtted -> haldusmenetluse põhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte -> määratlemata õigusmõiste ja hindamisotsus Haldusõigus -> Maksud -> käibemaks -> kaubatarne Haldusõigus -> Maksud -> käibemaks -> teenuse osutamine Mõiste "oma ettevõtluses kasutatavad kaubad ja teenused" on määratlemata õigusmõiste, selle sisu on määratud kaupade ja teenuste soetamise eesmärgiga. Haldusõigus -> Maksud -> käibemaks -> käibemaksu arvestamine -> käibemaksu summa määramine Maksuhalduri poolt maksumaksjale tasumisele kuuluva käibemaksu summa määramisel on maksuhalduril õigus arvutada ümber enammakse summa ja lähtuda enammakse tagastamisel tegelikust enammakse summast. Haldusõigus -> Maksukorraldus -> maksuvõlg Maksuvõla tekkimise aluseks on maksukohustuse mittekohane täitmine, mitte maksuhalduri ettekirjutus. Ettekirjutuse tühistamine ei kustuta maksuvõlga ning uue ettekirjutuse tegemine maksumaksjale tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks ei muuda maksumaksja maksukohustust. Haldusõigus -> Maksukorraldus -> maksunõuete ja kohustuste täitmine -> tagastusnõue -> tagastusnõude täitmine Maksuhalduri poolt maksumaksjale tasumisele kuuluva käibemaksu summa määramisel on maksuhalduril õigus arvutada ümber enammakse summa ja lähtuda enammakse tagastamisel tegelikust enammakse summast. Ettekirjutuse tühistamine ei kustuta maksuvõlga ning uue ettekirjutuse tegemine maksumaksjale tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks ei muuda maksumaksja maksukohustust. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-3-1-40-99	Riigikohus	08.11.1999	Haldusõigus -> Maksud -> maamaks -> maksumäär Maksumäära kehtestamata jätmisel ei ole võimalik arvutada maksumaksja poolt tasumisele kuuluvat maksusummat. Sellisel juhtumil ei saa tekkida maksuõigussuhet ja maksumaksjal ei teki vastavat kohustist. Maamaksuseaduse § 7 tuleb tõlgendada nii, et maksumaksjal on õigus maamaksu tasuda ka 1/4 suuremate osadena, kuid maksuametil pole õigust nõuda maamaksu tasumist 1/4 suuremates osades. Maamaksuseaduse § 5 lg. 1 kohaselt kehtestab maksumäära kohaliku omavalitsuse volikogu. Rahandusminister ei saa volikogu asemel maksumäära kehtestada ka siis , kui volikogu jätab maksumäära kehtestamata. Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) -> üldine seadusereservatsioon Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) -> määrusandlusvolitus Maamaksuseaduse § 5 lg. 1 kohaselt kehtestab maksumäära kohaliku omavalitsuse volikogu. Rahandusminister ei saa volikogu asemel maksumäära kehtestada ka siis , kui volikogu jätab maksumäära kehtestamata. Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusmenetluse asjaajamine ja läbiviimine -> kättetoimetamine Kui haldusmenetluses kohaldatakse isiku suhtes üksikakti, mis jäeti sellele isikule kui asjaosalisele saatmata, siis on selline toiming seadusevastane. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-3-1-49-99	Riigikohus	31.01.2000	Haldusõigus -> Halduskohtumenetlus -> tõendamine -> tõendid Protsessiosaliseks mitteoleva isiku poolt esitatud ja kohtu poolt vastu võetud dokumente tuleb lugeda HKS § 14 lg. 2 alusel kohtu poolt omal algatusel kogutud tõenditeks. Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> toiming -> toiming -> viivitus Toiminguna tuleb mõista lisaks tegevusele ka viivitust ja tegevusetust. Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Õigusallikad ja tõlgendamispõhimõtted -> kategooriad -> kirjalikud allikad -> riigisisene õigus Seadus, mis sisaldab nii õigusnorme kui ka üksikregulatsioone, on õigustloov akt. (p 12) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> õiguskantsler Seadus, mis sisaldab nii õigusnorme kui ka üksikregulatsioone, on õigustloov akt. (p 12) Õiguskantsleril on õigus teostada järelevalvet aastaeelarve põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle. (p 17) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> rahandus -> riigieelarve Riik on kohustatud täitma talle seadusega pandud kohustused, sõltumata sellest, kas riigieelarve vastavad summad ette näeb või mitte. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-3-1-52-99	Riigikohus	21.02.2000	Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusakt -> haldusakti kehtivus -> haldusakti teatavakstegemine Haldusõiguse üldpõhimõtete järgi tuleb iga haldusakt teha teatavaks selle adressaatidele ja teistele asjaosalistele, sõltumata sellest, kas teatamise kohustus on või ei ole sätestatud seaduses. Haldusõigus -> Omandireform -> vara tagastamine ja kompenseerimine 16. novembril 1998 vastu võetud ORAS muutmise seaduse § 4 mõttest tuleneb, et kaebuse esitamise õigus oli neil üürnikel, kes olid küll elamu tagastamise otsusest teadlikud, kuid kellele ei olnud kohaliku omavalitsuse täitevorgan sellest kirjalikult teatanud. See säte ei omista tähtsust asjaolule, millal sai üürnik elamu tagastamisest teada. ORAS muutmise seaduse § 4 andis kaebeõiguse neile üürnikele, kes olid elamu tagastamisest teadlikud, kuid ei olnud varem kohtusse pöördunud. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-3-1-4-00	Riigikohus	03.04.2000	Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusakt -> haldusakti vorm ja põhjendamine Haldusõigus -> Maksukorraldus -> maksukontroll -> maksuotsus -> maksuotsuse põhjendamine Maksuameti otsus on õigusevastane, kui see ei ole kohtu poolt sisuliselt kontrollitav. Maksuameti otsus ei ole sisuliselt kontrollitav, kui selles kasutatakse otsuse sisu määravas tähenduses mitmeti mõistetavat väljendit ("dividendide kasutamata jääk"). Maksuameti otsuses tuleb näidata, kuidas ja millise arvutuskäigu tulemusena selles näidatud summa saadi. Haldusõigus -> Maksud -> tulumaks -> juriidilise isiku tulumaks -> dividendid ja muud kasumieraldised Kuni 31. detsembrini 1999 kehtinud Tulumaksuseaduse § 32 lg. 1 eesmärk oli tagada dividendide maksmiseks kasutatava kasumiosa maksustamine sellest sõltumata, kas äriühing pidi sama majandusaasta tulult tulumaksu maksma või mitte. Nimetatud sätte eesmärk ei olnud ette näha tulu mitmekordselt maksustamine juhtumil, kui tulu kasutatakse dividendide maksmiseks. Mitmekordne maksustamine kui maksukoormust suurendav erandlik võte peab sõnaselgelt tulenema seadusest. Kui seadusandja peab vajalikuks dividendide mitmekordset maksustamist, siis tuleb seadusega sätestada ka konkreetne maksuobjekt ja sellele vastav maksumaksja. Kuna kuni 31. detsembrini 1999 kehtinud Tulumaksuseaduse § 1 kohaselt maksustati isiku tulu, millest on tehtud sama seadusega lubatud mahaarvamised, siis Tulumaksuseadusega ei sätestatud väljamakstud dividende kui eraldi maksuobjekti. Haldusõigus -> Maksukorraldus -> maksustamise põhimõtted -> topeltmaksustamise keeld Mitmekordne maksustamine kui maksukoormust suurendav erandlik võte peab sõnaselgelt tulenema seadusest. Kui seadusandja peab vajalikuks dividendide mitmekordset maksustamist, siis tuleb seadusega sätestada ka konkreetne maksuobjekt ja sellele vastav maksumaksja. Kuna kuni 31. detsembrini 1999 kehtinud Tulumaksuseaduse § 1 kohaselt maksustati isiku tulu, millest on tehtud sama seadusega lubatud mahaarvamised, siis Tulumaksuseadusega ei sätestatud väljamakstud dividende kui eraldi maksuobjekti. Haldusõigus -> Maksukorraldus -> maksunõuete ja kohustuste täitmine -> tagastusnõue -> tagastusnõude täitmine Kuni 31. detsembri 1999 kehtinud Tulumaksuseaduse § 32 lg. 3 eesmärk on vältida mitmekordset maksustamist. Nimetatud sätte alusel ei saa likvideeritavale äriühingule dividendidelt makstud tulumaksu tagastada. Kui likvideeritava äriühingu puhul on dividendidelt tulumaksu maksmisega toimunud mitmekordne maksustamine, tuleb samalt maksuobjektilt mitmekordselt makstud tulumaks Maksukorralduse seaduse § 10 lg. 2 alusel tagastada. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-3-1-5-00	Riigikohus	27.03.2000	Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusakt -> haldusakti vorm ja põhjendamine Haldusõigus -> Tarbijakaitse Tarbijakaitseseaduse § 17 lg. 1 p. 1 sätestab vastutuse riiklikku järelevalvet teostava asutuse ametiisiku ettekirjutuse mittetäitmise eest. Seega peab olema võimalik sellise ettekirjutuse täitmist kontrollida. Kui vaidlustatud ettekirjutus on puudulikult motiveeritud ja selle täitmist pole võimalik kontrollida, siis on ettekirjutus seadusevastane. Haldusõigus -> Halduskohtumenetlus -> halduskohtu pädevus -> haldus- ja üldkohtu pädevuse piiritlemine Kui elamu halduskulu määrad ja maksmise alused määratakse kindlaks elamu haldaja ja eluruumi omaniku kui kahe eraõigusliku isiku vahelise kokkuleppega, kuulub nende vahel tsiviilõiguslikust suhtest tekkinud vaidlus lahendamisele tsiviil-kohtumenetluse korras maa- või linnakohtus. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-3-1-8-00	Riigikohus	27.03.2000	Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusakt -> haldusakti muutmine ja kehtetuks tunnistamine -> haldusakti täitmise peatamine Haldusakti täitmise peatamine halduskohtu poolt peab olema piisavalt põhjendatud. Haldusakti täitmise peatamine saab olla põhjendatud, kui peatamata jätmine loob kaebaja jaoks sellise olukorra, kus tema õigused saavad pöördumatult kahjustatud. Kohus peab haldusakti täitmise peatamise taotluse puhul välja selgitama, kas haldusakt, mille täitmise peatamist taotletakse, saab luua selliseid tagajärgi, mille kõrvaldamine peale asjas sisulise vaidluse lahendamist pole enam võimalik. Halduskohtunik peab kindlaks tegema, mitme haldusakti täitmise peatamist taotletakse ning iga üksiku haldusakti puhul välja selgitama peatamise eesmärgi ja selle, millised tagajärjed võivad olla akti täitmise peatamisel või peatamata jätmisel. Kohus peab hindama iga haldusakti täitmise peatamise põhjendatust ning langetama otsustuse nende täitmise peatamise või peatamata jätmise suhtes eraldi. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-3-1-13-00	Riigikohus	22.05.2000	Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusmenetluse mõiste ja üldpõhimõtted -> haldusmenetluse põhimõtted -> õigusriigi põhimõte -> õiguspärane ootus Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> õigusriigi põhimõte (§ 10) -> õiguspärane ootus Kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist on taotlenud teine isik, tuleb 2. märtsil 1997. a. jõustunud Omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse § 15 lg. 4 ja ORAS § 7 lg. 4 alusel esitatud avalduse läbivaatamisel arvestada ka õiguskindluse ja usalduse kaitse printsiipe. Haldusõigus -> Omandireform -> vara tagastamine ja kompenseerimine -> omandireformi õigustatud subjekt 2. märtsil 1997. a. jõustunud Omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse § 15 lg. 4 sätestas, et füüsiline isik, kelle õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avaldus jäeti rahuldamata, võis taotleda kahe kuu jooksul selle seaduse jõustumisest avalduse uuesti läbivaatamist ORAS § 7 lg. 4 alusel. Nimetatud sätetest tuleneb, et isiku õigus-vastaselt võõrandatud vara tagastamise avaldus, mille uuesti läbivaatamist taotleti, kuulus ÕVVTK komisjoni poolt rahuldamisele üksnes juhul, kui sama vara tagastamist või kompenseerimist ei ole taotlenud teine isik. Kui sama vara tagastamist või kompen-seerimist taotleb teine isik, lahendab nendevahelise vaidluse omandiõiguse üle vara õigusvastase võõrandamise hetkel maa- või linnakohus tsiviilkohtu-menetluse korras. Oma õiguste kaitseks saab nimetatud vaidluses kohtusse pöörduda vaid see isik, kes taotleb enda tunnistamist õigustatud subjektiks õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes Kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist on taotlenud teine isik, tuleb 2. märtsil 1997. a. jõustunud Omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse § 15 lg. 4 ja ORAS § 7 lg. 4 alusel esitatud avalduse läbivaatamisel arvestada ka õiguskindluse ja usalduse kaitse printsiipe. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-3-1-14-00	Riigikohus	22.05.2000	Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusakt -> haldusakti vorm ja põhjendamine Nagu iga haldusotsustus, nii tuleb ka prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni otsus teha seaduse alusel ja täitmiseks ning see peab olema kontrollitav. Komisjoni tegevus on siis õiguspärane, kui see toimub seaduse mõtte ja eesmärgi kohaselt, mis peab väljenduma ka haldusakti või toimingu põhjendustes. Haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel, sealhulgas kohtul, otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Seega tagab haldusakti motiveerimine selle kontrollitavuse. Motiveerimata haldusakt on õigusevastane juba seepärast, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldus-akt antud. Haldusõigus -> Avalik teenistus -> avaliku teenistuse eriliigid -> prokuratuuriteenistus Prokuröri sõltumatuse kindlustab lisaks seaduses sõnaselgelt sätestatud tagatistele seaduse järgimine prokuröride teenistussuhete korraldamisel, sealhulgas ametisse nimetamisel ja teenistusest vabastamisel seaduses sätestatud alustel, tingimustel ja korras, mis välistaks haldusorgani omavoli. Haldusõigus -> Avalik teenistus -> teenistusest vabastamine -> teenistusest vabastamise kord ja hüvitis -> ametikoha pakkumine ATS §-st 116 lg. 3 ja ProkS §-st 53 lg. 6 ei tulene ametiasutusele kohustust pakkuda isikule kõiki olemasolevaid vabu ametikohti. Nende sätete eesmärgiks on aga vältida isiku teenistusest vabastamist talle teise sobiva ametikoha leidmise teel. Sellest eesmärgist tulenevalt ei tohi teise ametikoha pakkumine olla formaalne. Pakkumine peab vastama ametniku võimetele ja olema talle võimalikult soodne. Mitme vaba ametikoha puhul peab olema reaalne, et ametnik võtab konkreetse koha pakkumise vastu. Ebareaalne pakkumine viitab sellele, et vabastamise tegelikuks põhjuseks pole koondamine. Teise ametikoha pakkumise eesmärgist tuleneb ka see, et mitme vaba võrdväärse ametikoha olemasolul tuleb ametnikule anda valiku-võimalus. ATS §-s 135 lg. 2 ette nähtud hüvituse maksmise kohustus on sanktsiooni iseloomuga ja seondub ametiasutuse poolt seaduse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega. Nimetatud hüvituse väljamõistmine on seatud sõltuvusse kahe tingimuse olemasolust: teenistusest vabastamise ebaseaduslikkus ja ennistamisest loobumine. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-3-1-16-00	Riigikohus	19.06.2000	Haldusõigus -> Põhiõigused, inimõigused -> õigus perekonna- ja eraelule Põhiseaduse § 27 lg. 1 kaitseb riigi alusetu sekkumise eest ka mehe ja naise sellist perekondlikku kooselu, mis pole seaduses sätestatud tingimustel ja korras vormistatud. Selleks, et piirata õigust elada perekonnaelu ja õigust kasvatada oma lapsi, peavad selleks olema väga kaalukad põhjused. Haldusõigus -> Välismaalane -> lahkumisettekirjutus (VVS § 7) Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusakt -> haldusakti õiguspärasus -> haldusakti andmise pädevus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti põhimääruse p. 19 ega HÕS § 191 lg. 2 ei anna KMA peadirektorile alust volitada Eestist lahkumise ettekirjutust tegema ameti regionaalüksuse büroo ametnikku. Käskkiri, millega sätestatakse ametniku pädevus teha Eestist lahkumise ettekirjutus, pole antud teenistusalastes küsimustes. Kodakondsus- ja migratsiooniameti struktuuriüksusel puuduvad täitevvõimu volitused ametiväliste isikute suhtes, kui seadus ei sätesta teisiti. Ettekirjutus Eestist lahkumiseks on suunatud ametivälisele isikule. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus ei anna ameti struktuuriüksusele õigust teha ettekirjutust. Kui struktuuriüksus pole pädev teostama enda nimel täitevvõimu ametivälise isiku suhtes, siis ei saa ta selliseid täitevvõimu volitusi teostada ka ameti nimel. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-3-1-17-00	Riigikohus	19.06.2000	Haldusõigus -> Välismaalane -> lahkumisettekirjutus (VVS § 7) Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusakt -> haldusakti õiguspärasus -> haldusakti andmise pädevus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti regionaalüksuse büroo ametnik pole pädev tegema Eestist lahkumise ettekirjutust. Samale seisukohale asus kolleegium ka otsuses haldusasjas nr 3-3-1-16-00. Ettekirjutus Eestist lahkumiseks on täielikult seadusevastane, kui ettekirjutuse tegi selleks pädevust mitteomav isik. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-3-1-41-00	Riigikohus	31.10.2000	Haldusõigus -> Avalik teenistus -> töötervishoid ja tööohutus Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) Tööinspektoril ei ole võimalik kohaldada riiklikku sundi Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide reguleerimisalast väljapoole. Samas pole aga välistatud TTOS § 26 lg 4 p 2 alusel ettekirjutuste tegemine muudes töösuhteid reguleerivates õigusaktides sisalduvate nõuete mittetäitmise korral, kui sellega rikutakse töökeskkonna suhtes esitatavaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid või takistatakse nõuetekohast tegevust tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja vastava tegevuse korraldamist. Tööinspektor peab igal sunni rakendamise juhul kindlaks tegema, millistest õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumisega on tegemist ning millisest õigusaktist tuleneb tööinspektsiooni pädevus järelevalve teostamiseks ja sunni kohaldamiseks. Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusakt -> haldusakti õiguspärasus -> haldusakti andmise pädevus Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks volituse. Avaliku võimu sekkumine eraõiguslikku sfääri saab toimuda seadusega kindlaks määratud tingimustel ja ulatuses. Seaduslikkuse põhimõtte kohaselt peavad kõik haldusorganite poolt antud õigusaktid olema kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-3-1-52-00	Riigikohus	21.12.2000	Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusmenetluse asjaajamine ja läbiviimine -> kättetoimetamine Haldusõigus -> Avalik teenistus -> teenistusest vabastamine -> teenistusest vabastamise kord ja hüvitis Haldusõiguse üldpõhimõtete kohaselt tuleb iga haldusakt teha teatavaks selle adressaadile. Teenistusest vabastamise käskkiri tuleb ametnikule teatavaks teha nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt tema teenistusest vabastamise hetkel, et võimaldada isikul koheselt asuda tegutsema oma õiguste kaitseks. Haldusakti teatavaks tegemine peab toimuma viisil, mis võimaldab isikul anda igakülgse hinnangu haldusakti kohta ja seeläbi otsustada, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või mitte. Tööraamatusse tehtud kanne, millest nähtub teenistusest vabastamise käskkirja olemasolu, ei ole haldusakti teatavakstegemine ja seetõttu ei pruugi isikule sellisest kandest selguda tema õiguste rikkumine. Haldusõigus -> Halduskohtumenetlus -> kaebus -> kaebetähtaeg -> kaebetähtaja ennistamine Kui haldusakti ei ole isikule teatavaks tehtud, kuid isikule on muul viisil üheselt selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt ning isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. See võib osutuda mõjuvaks põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-3-1-53-00	Riigikohus	19.12.2000	Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusakt -> haldusakt Haldusõigus -> Halduskohtumenetlus -> kaebus -> kaebeõigus -> oma õiguse kaitse Politseiprefekti vastus, millega selgitatakse relvaloa tühistamise õiguslikke aluseid ei saa rikkuda isiku õigusi. Õigusi võib rikkuda otsus, millega relvaluba tühistatakse. Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusmenetluse asjaajamine ja läbiviimine -> menetluse uuendamine Haldusmenetluse uuendamisest keeldumine ei anna reeglina võimalust vaidlustada halduskohtus esialgset haldusakti peale selle vaidlustamise tähtaja möödumist. Erandina on see võimalik, kui ilmnevad uued tõendid, mis ei võinud isikule olla haldusmenetluse ajal teada, kui jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või haldusametnik on haldusmenetluse käigus toime pannud kuriteo või kui jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhines. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-3-1-59-00	Riigikohus	19.01.2001	Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusmenetluse mõiste ja üldpõhimõtted -> haldusmenetluse põhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte -> määratlemata õigusmõiste ja hindamisotsus Haldusõigus -> Halduskohtumenetlus -> menetlus halduskohtus -> kohtuotsus -> otsuse tegemisel lahendatavad küsimused -> kohtuliku kontrolli ulatus -> määratlemata õigusmõiste kohtulik kontroll Määratlemata mõistete nagu mõjuvad põhjused sisustamine ei tohi olla meelevaldne. Kohus peab määruses selgitama miks ei peeta tähtaja ennistamise taotluses toodud põhjuseid mõjuvaks. Haldusõigus -> Halduskohtumenetlus -> apellatsioonimenetlus -> apellatsioonitähtaeg -> tähtaja ennistamine Haldusõigus -> Halduskohtumenetlus -> kaebus -> kaebetähtaeg -> kaebetähtaja ennistamine -> mõjuv põhjus Mõjuvaks põhjuseks apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamisel saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistavad kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega võib olla tegemist ka siis, kui protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise. Mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja mööda lasknud protsessiosaline. Kohus ei pea analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-3-1-60-00	Riigikohus	06.02.2001	Haldusõigus -> Haldusmenetlus -> haldusakt -> menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärjed Haldusõigus -> Omandireform -> maareform -> talu taastamine Ainuüksi rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee 1989. a. otsuse allkirjastamata jätmise kui vorminõude rikkumise tõttu ei saa sellise haldusaktiga talu loomiseks maa eraldamist pidada õigusvastaseks, kuna avalikku võimu teostanud organi sisuliselt seadusliku otsustuse vormiveal oleks põhjendamatult negatiivne mõju otsustuse adressaadile. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Kohtulahendite liigitus

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: