III-3/1-13/95
|
Riigikohus |
09.06.1995 |
|
Isaduse tuvastamise registreerimise seaduslikkuse vaidlustamine ei ole perekonnasuhtest tekkinud tsiviilõiguslik vaidlus. Perekonnaseisuameti toimingu peale esitatud kaebuse läbivaatamine kuulub vastavalt HKS §-dele 3 lg. 1 p. 1 ja 4 lg. 1 p. 6 lahendamisele halduskohtus.
|
| III-3/1-10/95
|
Riigikohus |
16.06.1995 |
|
Halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine. Halduskohus peab tuvastama, kas ja kuidas kaevatav akt rikub kaebuse esitaja õigusi.
HKS § 19 lg. 5 sätestab, et halduskohus võib lõpetada asja menetluse siis, kui asja arutamise käigus selgub, et esitatud kaebuse lahendamine on seotud maa- või linnakohtu pädevusse kuuluva tsiviilõigusliku vaidlusega. Lõpetades asja HKS § 19 lg. 5 alusel ilma seda sisuliselt arutamata, rikub halduskohus kohtumenetluse seadust.
|
| III-3/1-14/95
|
Riigikohus |
15.09.1995 |
|
Patendiameti otsuseid kui haldusakte võib vaidlustada tööstusomandi apellatsiooni-komisjonis, kes on selliste vaidluste läbivaatamise kohtueelseks haldusorganiks. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni poolt tehtud otsus on samuti haldusotsus, mida saab vaidlustada üksnes halduskorras.
Patendiameti otsuseid kui haldusakte võib vaidlustada tööstusomandi apellatsiooni-komisjonis, kes on selliste vaidluste läbivaatamise kohtueelseks haldusorganiks. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni poolt tehtud otsus on samuti haldusotsus, mida saab vaidlustada üksnes halduskorras.
Patendiamet, registreerides vaid kaubamärgi, ei esine Kaubamärgiseaduse §-s 36 sätestatud juhtudel tsiviilõigussuhte poolena.
|
| III-3/1-26/95
|
Riigikohus |
06.10.1995 |
|
Kohtutel on õigus ja kohustus kontrollida vaidlustatud haldusotsustuste tegemise korrast ja vorminõuetest kinnipidamist, samuti nende sisulisi aluseid. Sellisele seisukohale asuti ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21. detsembri 1994. a. määruses nr. 3-3/1-18/94 ja 13. jaanuari 1995. a. määruses nr. 3-3/1-19/94.
Kaubamärgiseaduse §-st 12 lg. 6 tuleneb, et Patendiamet peab põhjendama oma otsust juhul, kui ta keeldub kaubamärki registreerimast.
Patendiamet on haldusorgan ja tema otsused on haldusaktid, mis peavad olema põhjendatud. Haldusakti peab põhjendama, sest ainult nii on tagatud akti sisuline kontrollitavus.
Tööstusomandi apellatsioonikomisjon on kaubamärgi keeldumisest tulenevate vaidluste läbivaatamise kohtueelseks haldusorganiks ja tema poolt tehtud otsus on haldusotsus, mida saab vaidlustada halduskohtus.
|
| III-3/1-23/95
|
Riigikohus |
20.10.1995 |
|
Dokumendid, millele on vaidlustatud haldusaktis viidatud, ei tohi olla dateeritud pärast vaidlustatud haldusakti andmist.
Jälitustegevusega saadud andmete (jälitusteabe) kasutamist reguleerib 22. veebruaril 1994. a. vastu võetud Jälitustegevuse seaduse § 16. Selles sättes loetletakse ammendavalt jälitusteabe kasutamise võimalused.
Tulenevalt halduskohtumenetluse olemusest ei tohi kohtuotsust põhjendada tõenditega, millega haldusorgan ise ei tohi oma haldusakti põhjendada. Vastasel korral moonduks halduskohtumenetluse eesmärk.
|
| III-3/1-33/95
|
Riigikohus |
27.10.1995 |
|
Järeldus, et vaidlus selle üle, kas isik on eluruumi erastamise õigustatud subjekt, kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras, ei ole kooskõlas TsKS §-ga 1.
|
| III-3/1-29/95
|
Riigikohus |
27.10.1995 |
|
Erinevalt erastatava eluruumi ostu-müügi lepingu sõlmimisest ei ole eluruumi erastamise avalduse esitamine tsiviilõiguslik tehing. Üürniku õigus esitada eluruumi erastamise avaldus on avalik-õiguslik subjektiivne õigus, mille iseseisva teostamise võimet seadus ei seosta täisealisusega.
Kui isik on asjas haldusteovõimeline, siis on ta samas asjas teovõimeline ka halduskohtumenetluses.
|
| III-3/1-25/95
|
Riigikohus |
03.11.1995 |
|
Vaidlus täitevametniku tegevuse üle kuulub halduskohtu pädevusse.
|
| III-3/1-36/95
|
Riigikohus |
10.11.1995 |
|
HKS § 3 lg. 2 p. 1 mõtte kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse HKS §-s 4 lg. 1 nimetatud organi, asutuse ja ametiisiku õigusakti või toimingu peale esitatud kaebuste lahendamine üksnes juhul, kui see õigusakt või toiming on tsiviil-, perekonna- või tööõiguslik. EEV juhataja, kinnitades kokkuleppe mitme üürilepingu alusel kasutatava eluruumi ostmiseks, ei osalenud tsiviilõigussuhetes, vaid täitis avalik-õiguslikke ülesandeid.
|
| III-3/1-30/95
|
Riigikohus |
10.11.1995 |
|
Kolmas isik kaasati protsessiosaliseks alles pärast ekspertiisi tegemist. Seetõttu ei olnud tal võimalik osa võtta eksperdi poolt teostatud elamu tehnilise seisukorra ülevaatusest, anda eksperdile omapoolseid selgitusi ning esitada eksperdile lisadokumente ja tema protsessuaalsete õiguste rikkumine võis viia asja ebaõigele otsustamisele.
|
| III-3/1-21/95
|
Riigikohus |
17.11.1995 |
|
Elektrienergia andmise katkestamine on elektrimüüja mõjutusvahend tarbija suhtes, kes ei täida elektrivarustuse lepingut.
Elektrivarustuse lepingust tulenev vaidlus on tsiviilõiguslik vaidlus. HKS § 3 lg. 2 p. 3 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse taotlused, mis lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras.
|
| III-3/1-38/95
|
Riigikohus |
01.12.1995 |
|
Ringkonnakohus leidis, et 8. novembril 1994. a. sõlmitud ostu-müügi lepingu objektiks oli "sisuliselt ehituskrunt, mitte pooleliolev elamu". Tehes sellise järelduse, lahendas kohus maa- ja linnakohtu pädevusse kuuluva küsimuse.
|
| III-3/1-37/95
|
Riigikohus |
01.12.1995 |
|
Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse §-st 3 lg. 1 ei tulene, et tasutud pidi olema kogu osamaks või ühingu juhatuse poolt kindlaksmääratud summa osamaksust. Piisab, kui on tasutud mingi osa osamaksust.
HKS § 20 lg. 1 alusel võib halduskohtunik tunnistada õigusakti seadusevastaseks või jätta kaebuse rahuldamata. Kohus ei tohi omistada kaevatud õigusaktile uut sisu.
|
| III-3/1-40/95
|
Riigikohus |
08.12.1995 |
|
Õigusabi andmise õigusliku aluse väljaselgitamine tähendab, et kohus on pädev kontrollima, kas juriidilise isiku põhikirjas on sätestatud tegevusala, mis võimaldab anda õigusabi, ja kas oli kokkulepe sellise abi andmiseks.
|
| 3-3-3-1-96
|
Riigikohus |
02.02.1996 |
|
Halduskohus peab kaasama protsessi kolmanda isiku, kellele kohtuotsus antud haldusasjas on suunatud. Riigikohtu halduskolleegium pidas kolmanda isiku kaasamist halduskohtumenetlusse vajalikuks 25. novembri 1994. a. määrusega haldusasjas nr. 3-3/1-11/94, mis jõustus 8. detsembril 1994. a.. Kui kolmanda isiku kaasamata jätmise tõttu vaidlustatud kohtuotsus on ajast, mil Riigikohus pidas kolmanda isiku kaasamist vajalikuks, siis tuleb kohtuotsus tühistada HKS § 36 lg. 1 p. 2 rikkumise tõttu.
|
| 3-3-1-13-96
|
Riigikohus |
04.04.1996 |
|
Kohtuistungi protokolli asjaomasele isikule istungil teatavaks tegemata ja allakirjutamiseks esitamata jätmine pole ringkonnakohtu määruse tühistamise põhjuseks HKS § 36 lg. 2 alusel, sest selline rikkumine ei viinud ega saanud viia asja ebaõigele otsustamisele. Asja õige otsustamine ei sõltu kohtuistungi protokolli protsessiosalistele teatavaks tegemisest ega allakirjutamiseks esitamisest.
Kohtuistungi protokollis asjaolude kajastamata jätmine pole samuti kohtumääruse tühistamise aluseks. Vastavalt HKS §-le 39 protokollitakse ringkonnakohtus "üksnes need seletused ja ütlused, millel on ringkonnakohtu arvates tähtsust asja kassatsiooni korras läbivaatamisel".
Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et kohtumääruses edasikaebamise korra ja tähtaja märkimata jätmine pole esimese astme kohtu määruse tühistamise põhjuseks HKS § 36 lg. 2 alusel, sest selline rikkumine ei viinud ega saanudki viia asja ebaõigele otsustamisele.
Kohtulahendis edasikaebamise korra ja tähtaja rikkumine pole lahendi tühistamise põhjuseks HKS § 36 lg. 2 alusel.
|
| 3-3-3-3-96
|
Riigikohus |
10.05.1996 |
|
Kohtuvigade parandamise avaldused, mis kolmanda isiku kaasamata jätmise motiivil esitatakse enne 8. detsembrit 1994. a. jõustunud kohtuotsustele, ei kuulu rahuldamisele.
|
| 3-3-1-18-96
|
Riigikohus |
31.05.1996 |
|
Linnavalitsuse korraldus on haldusakt, mis peab olema motiveeritud ja sisaldama viidet konkreetsele seadusesättele. Õigusliku aluse puudumisel on haldusakt ebaseaduslik.
Halduskohus peab tuvastama, kas ja kuidas rikub kaevatav akt kaebuse esitaja õigusi.
Halduskohtumenetluse seadustik ei anna halduskohtule õigust tunnistada haldusakte kehtetuks või neid tühistada. HKS § 20 kohaselt on halduskohus pädev tunnistama haldusakte üksnes seadusevastaseks.
Kui kaevatav õigusakt on tsiviil-, perekonna- või tööõiguslik, ei kuulu kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse.
|
| 3-3-1-21-96
|
Riigikohus |
06.09.1996 |
|
TsKS § 176 lg. 1 kohaselt tuleb protsessiosaliste taotlused lahendada kohtumäärusega. Määruse tegemata jätmine, mis ei viinud ega võinudki viia asja ebaõigele otsustamisele, pole kohtuotsuse tühistamise aluseks.
23. veebruari 1995. a. redaktsioonis kehtiva HKS § 12 lg. 1 p. 4 kohaselt on halduskohtumenetluses protsessiosaliseks kolmas isik, kui asja arutamisel tuvastatavad asjaolud võivad mõjuda tema õigustele või kohustustele ühe poole suhtes. Selles sättes peetakse silmas üksnes juriidilisi õigusi ja kohustusi.
|
| 3-3-1-20-96
|
Riigikohus |
20.09.1996 |
|
Kui kohus leiab, et kaevatud akt ei riku kaebaja õigusi, siis ei pea ta Põhiseaduse § 15 kohaselt kontrollima, kas kohaldatav seadus on Põhiseadusega vastuolus.
HKS § 21 ei nõua, et kohtuotsuse ärakiri tuleb kaebajale saata viivitamatult. Kohtuotsuse ärakirja kaebajale tema palvel saatmise või andmisega põhjendamatu viivitamine võib olla apellatsioonitähtaja ennistamise aluseks.
|
Facebook
Twitter