3-2-1-143-02
|
Riigikohus |
20.11.2002 |
|
Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 238 lg-te 2 ja 3 sätteid, tehes täiendava otsuse pärast seaduses sätestatud tähtaega esitatud avalduse alusel ning kohtuistungit pidamata. Need on olulised rikkumised.
AÕS §-de 264, 265, 269 ja 271 tulenevalt ei pidanud ostja andma ostetud asja ostueesõiguse kasutajale välja enne, kui talle on tasutud ostuhind. Ostuhind tuleb tasuda hiljemalt selleks ajaks, mil ostueesõiguse kasutaja nõuab asja endale üleandmist.
Vajalike kulutuste tasumise nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna vahendusteenuseid ei saa selles asjas pidada vajalikeks arvestades, et kostja ise tegeles samas valdkonnas vahendustegevusega ja konsultatsioonide andmisega.
|
| 3-2-1-123-02
|
Riigikohus |
11.11.2002 |
|
AÕS § 256 lg 1 kohaselt on ostueesõigust omaval isikul õigus asuda omandaja asemele, mitte saada kaasomanikuks. AÕS § 267 kohaselt on aga põhimõtteliselt võimalik kasutada ostueesõigust kinnisasja suhtes ka siis, kui see müüakse sama ostu-müügilepinguga koos teiste asjadega.
MaaRS § 10 lg-st 2 ja § 7 lg-st 6 tuleneva omandamise eesõiguse mehhanism erineb põhimõtteliselt AÕS-s sätestatud kinnisasjade ostueesõiguse kasutamise korrast, mistõttu omandamise eesõigusele ei saa asjaõigusseaduse ostueesõiguse sätteid otse kohaldada.
MaaRS § 10 lg-st 2 ja § 7 lg-st 6 kohaselt ei ole omandaja õiguste ja kohustuste üleandmine ehitise suhtes enam võimalik, kuna ehitisealune maa on kinnistatud ja AÕS § 15 lg 2 kohaselt ei saa ehitised enam maast eraldi tsiviilkäibes olla. Ehitise müügiga on rikutud hagejate õigusi ja neil võib olla kahju hüvitamise nõue, kuna kostja ei teavitanud neid õigeaegselt ostu-müügilepingu sõlmimisest.
|
| 3-2-1-155-01
|
Riigikohus |
19.12.2001 |
|
Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg-s 6 sätestatut, jättes otsuses apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele vastamata.
Tulenevalt AÕS § 272 lg-st 2 on enne ostueesõiguse teostamise avalduse saamist kinnisasjale ostja seatud asjaõigused ostueesõigusega isikule kohustuslikud vaid kolmandate heausksete isikute suhtes. Kui kolmas isik oli pahauskne, siis on ostueesõigusega isikul õigus nõuda kinnistusraamatu kande parandamist. Kui ostja poolt seatud asjaõigus jääb kehtima, on ostja kohustatud ostueesõigusega isikule maksma nende eest täielikku hüvitist.
Üürnikele ühise ostueesõiguse andmise eesmärgiks on võimaldada kõigil üürnikel saada võrdselt elamu, vastava kinnistu või nende osa omanikuks, kus asub eluruum, mida nad kasutavad üürilepingu alusel. Ühist ostueesõigust omavaid üürnikke ei tohi asetada erinevasse õiguslikku seisundisse ka lähtudes sellest, kas mõni neist on ostjaks ostu-müügilepingus, mille järgi üürnik ostueesõigust teostada soovib.
|
| 3-2-1-156-01
|
Riigikohus |
12.12.2001 |
|
Hageja nõudis asjaõigusena ostueesõiguse maksmapanekut ehitisele kui vallasasjale, mis seisneb ostja õiguste ja kohustuste ülekandmises, seega omandaja asemele asumises. Hagi oli suunatud müüdud elamuosa omandamisele, tegemist on hinnatava nõudega. Riigilõiv tuli tasuda seega hinnaga hagilt.
Ostu-müügilepingu sõlmimise ajal, 07.12.1994 reguleeris kaasomaniku ostueesõigust ehitise mõttelise osa müümisel AÕSRS § 13 lg 5. Hageja omandas eluruumi erastamisel korteri kui reaalosa ning sellega kaasnes korterile vastava muu osa omandamine elamust (EES § 3 lg 1). Elamu muu osa kuulumine kaasomandisse ei muutnud kogu elamut kaasomandis olevaks asjaks AÕS § 70 lg 3 mõttes. Seega puudus hagejal müügilepingu sõlmimise ajal ostueesõigus AÕSRS § 13 lg 5 järgi, kuna ta polnud kogu müüdava osa kaasomanik. 07.12.1994 puudus seadus, mis oleks andnud elamu muu osa kaasomanikule ostueesõiguse.
|
| 3-2-1-132-01
|
Riigikohus |
22.10.2001 |
|
AÕS § 260 lg 3 välistab ostueesõiguse pärimise. PärS §-ga 2 on aga kooskõlas ostueesõiguse teostamisest tekkinud ostja õiguste ja kohustuste pärimine.
|
| 3-2-1-90-00
|
Riigikohus |
15.11.2000 |
|
Üürnikele ühise ostusseõiguse andmise eesmärgiks on võimaldada kõigil üürnikel võrdselt saada elamu, vastava kinnistu või nende osa omanikuks, kus asub eluruum, mida nad kasutavad üürilepingu alusel. Elamu, vastava kinnistu või nende osa võõrandamisel üürnikule, kellel ORAS § 121 lg 10 alusel on ühine ostueesõigus tuleb silmas pidada , et üürnike ühise ostueesõiguse andmise eesmärgiga on kooskõlas põhimõte, mille kohaselt ühist ostueesõigust omav üürnik ei tohi esialgse ostjana sattuda halvemaase õiguslikku seisundisse, mis tal oleks siis, kui elamu, vastav kinnistu või nende mõtteline osa võõrandatakse isikule, kellel ei ole ühist ostueesõigust.
|
| 3-2-1-115-00
|
Riigikohus |
06.11.2000 |
|
Ostueesõiguse kasutamiseks tuleb ostueesõiguse teostamise avaldus teha selle adressaadile ostueesõiguse teostamise tähtaja jooksul. Ostueesõiguse teostamiseks ei piisa vastava avalduse esitamisest notarile.
|
| 3-2-1-98-00
|
Riigikohus |
25.09.2000 |
|
Maa tagastamata jätmise ja kompenseerimise korralduse vastuvõtmine pärast hagejale õiguste rikkumist ei jäta neid ilma ostueesõigusest.
|
| 3-2-1-52-00
|
Riigikohus |
21.06.2000 |
|
Maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse § 16 lg 9, MaaRS § 7 lg 6.
|
| 3-2-1-77-00
|
Riigikohus |
09.06.2000 |
|
Esialgsel ostjal on õigus seada AÕSRS § 131 lg 1 järgi ostja õiguste ja kohutuste ülekandmise tingimuseks ostueesõiguse teostaja poolt ostu-müügilepingust tulenevate õiguste täitmine samas mahus, mis on täitnud tema. Selle tingimuse täitmiseks tuleb ostueesõigust omal isikul tasuda või deponeerida esialgsele ostjale viimase poolt ostu-müügilepingu järgi tasutud summa.
|
| 3-2-1-68-00
|
Riigikohus |
25.05.2000 |
|
AÕS § 269 lg 1 kohaselt on ostueesõigust teostav isik kohustatud hüvitama ostjale ostuhinna, mille ostja on ostu-müügilepingu järgi müüjale maksnud. Kuna hageja aktsiate eest ostu-müügilepingu järgi ostja poolt müüjale makstud ostuhinda ei tasunud, ei kuulu tema hagi omandiõiguse tunnustamiseks rahuldamisele.
|
| 3-2-1-92-99
|
Riigikohus |
27.10.1999 |
|
Elamu kui vallasasja võõrandamisel oli kaasomanikul õigus kasutada seadusest tulenevat ostueesõigust ehitise osa ostmiseks, tasudes omanikule asja hariliku väärtuse järgi, mitte vahetuslepingus märgitud hinnaga.
|
| 3-2-1-76-99
|
Riigikohus |
22.06.1999 |
|
Seadusest tulenev ostueesõigus ei vaja tunnustamist TsÜS § 112 lg 2 alusel.
|
| 3-2-1-50-99
|
Riigikohus |
18.05.1999 |
|
Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 330 lg 4, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas.
Kaasomaniku kaitsevahendiks tema ostueesõiguse rikkumise korral on hagi ostu-müügilepingus sisalduvate ostja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks. Esialgsel ostjal on õigus seada hagi rahuldamise tingimuseks hageja poolt ostu-müügilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste täitmine samas mahus, mis on täitnud tema.
|
| 3-2-1-34-99
|
Riigikohus |
18.03.1999 |
|
Õigustatud subjektil on MaaRS § 9 lg 7 kohaselt ehitise võõrandamisel selle omandamise eesõigus ka siis, kui ta ei ole nõudnud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist, vaid on avaldanud soovi selle kompenseerimiseks.
|
| 3-2-1-45-98
|
Riigikohus |
02.04.1998 |
|
Pankrotimenetluses aktsiate muul viisil müümisel saavad aktsionärid aktsiate ostueesõigust kasutada pärast võõrandamislepingu sõlmimist.
|
| 3-2-1-39-97
|
Riigikohus |
26.03.1997 |
|
Maareformi seaduse ehitise ostueesõiguse kohta käivad sätted ei kuulu kohaldamisele enne vastavate sätete jõustumist ehitise võõrandamistehingutest tekkinud õigussuhetele.
|
| 3-2-1-25-97
|
Riigikohus |
25.02.1997 |
|
Kaasomanik, kes taotleb endale ostu-müügi lepingust tulenevate ostja õiguste ja kohustuste ülekandmist (TsK § 125 lg 4), peab täitma lepingust tulenevad ostja kohustused võrdselt esialgse ostjaga.
|
Facebook
Twitter