https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 28| Näitan: 21 - 28

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-2-1-99 PDF Riigikohus 19.04.1999

Testamendijärgse pärija surma korral pole tema pärijatel õigust temale kuuluvale pärandiosale, välja arvatud juhud, kui vara taotlejateks on ORAS § 8 lg. 3 p.-s 2 tähendatud isikud. Nendeks on endise omaniku lapselapsed ja teised alanejad sugulased, kui nende vanem on surnud (sõltumata surma ajast).

3-3-1-6-99 PDF Riigikohus 22.03.1999

Kuna ORAS § 7 lg. 1 on üldsäte ja sama paragrahvi lõige 3 on erisäte, siis tulenevalt üld- ja erisätte vahekorrast tuleb Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute suhtes kohaldada erisätet, so § 7 lg. 3. Selliste isikute puhul ei ole tähtsust asjaolul, kas neil oli 1940. a. 16. juunil Eesti Vabariigi kodakondsus või mitte.

Kui ümberasujatelt oli vara ORAS § 6 tähenduses õiguslikult võõrandatud, kuulub tema õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avaldus ORAS § 7 lg. 3 kohaselt lahendamisele riikidevahelise kokkuleppe, mitte Omandireformi aluste seaduse alusel.

Saksamaale ümberasunud isiku pärijatel ei ole vara tagastamisel või kompenseerimisel rohkem õigusi, kui oleks olnud ümberasujal endal. Seega ei saa ümberasujate pärijate taotlusi lahendada Omandireformi aluste seaduse alusel

3-3-1-4-99 PDF Riigikohus 19.02.1999

Kui vara võõrandamise õigusvastasust või muid tõendamist vajavaid asjaolusid ei ole taotlejal võimalik tõendada dokumentaalsete tõenditega, on tal õigus pöörduda nimetatud faktide tõendamiseks maa- või linnakohtu poole.

Õigusvastaselt võõrandatud maa võõrandamisaegne omanik tuleb kindlaks määrata eeskätt kinnistusraamatu sissekannete ja notariaalselt tõestatud lepingute alusel.


Kui ringkonnakohtu otsuses pole märgitud tõendeid, millele rajaneb kohtu järeldus, et taotletav vara kuulus isikule õigusvastase võõrandamise hetkel omandiõiguse alusel, on ringkonnakohus rikkunud HKS § 38 lg. 3 ja TsMS § 330 lg. 4 sätteid.

3-3-1-23-98 PDF Riigikohus 18.09.1998

Omandireformi õigustatud subjekti õigusi saab rikkuda maaüksuse riigi omandisse jätmine vaid siis, kui õigustatud subjekt taotles õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist.


Teenindamiseks vajaliku maa määramine oleks õiguspärane üksnes siis, kui kohus tuvastaks Maareformi seaduse §-s 7 lg. 5 nimetatud aluse teenindamiseks vajaliku maa määramiseks - krunt ei ole kindlaks määratud või krundi suuruse muutmine on planeeringu kohaselt otstarbekas.

Teenindamiseks vajaliku maa määramine võib kaebuse esitaja õigusi rikkuda seetõttu, et teenindamiseks vajaliku maa määramine kui fakt eeldab, et krunt ei olnud varem kindlaks määratud või muudetakse krundi suurust. Just need eelduseks olevad asjaolud osundavad kaebuse esitaja õiguste rikkumise võimalikkusele.

Teenindamiseks vajalik maa määratakse Maareformi seaduse § 7 lg. 5 alusel üksnes ehitisele, kusjuures otsustus teenindamiseks vajaliku maa määramise kohta on seetõttu motiveeritud vaid siis, kui on osundatud konkreetsele ehitisele või ehitistele, mille teenindamiseks määratakse maa.

3-3-1-4-97 PDF Riigikohus 21.02.1997

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-st 2 lg. 2 tuleneb, et omandireformi õigustatud subjekt ei saa hagimenetluse korras taotleda enda omandiõiguse tunnistamist omandireformi objektiks olevale õigusvastaselt võõrandatud, kuid veel tagastamata varale.


ORAS §-st 12 lg. 3 p. 3 tuleneb, et halduskohus ei saa seadusevastaseks tunnistada halduse üksikakti, mille alusel õigusvastaselt võõrandatud vara anti riigiorgani otsusega füüsilise isiku omandisse tasuta. Kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korraldust keeldutakse andmast põhjusel, et see vara on selle füüsilise isiku omandis, kes sai vara riigiorgani otsusega omandisse tasuta, siis saab halduskohtus vaidlustada vara mittetagastamise.


Põhiseaduse rakendamise seadus ei omistanud Põhiseadusele tagasiulatuvat jõudu. Seega ei saa enne Põhiseaduse jõustumist antud halduse üksikakti vaidlustamisel tunnistada põhiseadusevastaseks halduse üldakti, mis oli vaidlustatud üksikakti andmise aluseks.


ORAS §-st 12 lg. 3 p. 3 tuleneb, et halduskohus ei saa seadusevastaseks tunnistada halduse üksikakti, mille alusel õigusvastaselt võõrandatud vara anti riigiorgani otsusega füüsilise isiku omandisse tasuta. Kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korraldust keeldutakse andmast põhjusel, et see vara on selle füüsilise isiku omandis, kes sai vara riigiorgani otsusega omandisse tasuta, siis saab halduskohtus vaidlustada vara mittetagastamise.

III-3/1-39/95 PDF Riigikohus 01.12.1995

Üksikakt, mis annab isikule subjektiivseid õigusi või paneb talle kohustusi, pole õigustloov akt HKS § 4 lg. 3 mõttes. Vastupidisel tõlgendamisel muutuks halduskohtusse kaebamine võimatuks, sest igasugune halduse üksikakt annab kellelegi õigusi või paneb kellelegi kohustusi.


Selleks, et ORAS 13. juuni 1991. a. redaktsiooni § 8 lg. 5 ja lg. 3 p. 2 oleksid mõistetavad ja kohaldatavad, tuleb nende sätete tõlgendamisel kasutada ORAS 13. aprilli 1994. a. redaktsiooni § 8 lg. 3 p. 2. Viimatinimetatud redaktsiooni kohaselt on testamendijärgse pärija surma korral omandireformi õigustatud subjektiks ka endise omaniku lapse abikaasa, kui endise omaniku laps on surnud (sõltumata surma ajast). Seega oli ORAS § 8 lg. 5 ja lg. 3 p. 2 esialgse mõtte kohaselt omandireformi õigustatud subjektiks isik, kes jäeti testamendiga pärandusest ilma.


Tehinguid õigusvastaselt võõrandatud maaga tehti nii pärast maade natsionaliseerimist 1940. a. kui ka Saksa okupatsiooni ajal. Eesti Vabariigi maareformi seaduse § 5 lg. 2 aktsepteerib selliseid tehinguid. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi, ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee 7. septembri 1944. a. määrusega tühistati kõik seadused, otsused, määrused ja korraldused, mis anti Saksa okupatsioonivõimude või Eesti omavalitsuste poolt Eestis. Selliste aktide tühistamine on kujunenud olukorras faktiliselt käsitatav uue õigusvastase võõrandamisena.

III-3/1-24/95 PDF Riigikohus 27.10.1995

ÕVVTK komisjon võib taotluse jätta rahuldamata vaid juhul, kui täiendavaid tõendeid ei ole võimalik hankida.

Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a. määrusega nr. 161 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra p. 19 näeb ette, et kui taotlejaks on vara endise omaniku pärija, tuleb tal tõendada, et endine omanik on surnud ning et taotleja kuulub ORAS §-s 8 loetletud isikute hulka. Niisugusteks tõenditeks võivad olla surma-, sünni- ja abielutunnistused, arhiivi- ja perekonna-seisuorganite tõendid ning muud dokumendid.

III-3/1-7/94 PDF Riigikohus 17.06.1994

ORAS mõttest tuleneb, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise korral tuleb omandireformi õigustatud subjektide tuvastamisel lähtuda vara õigusvastase võõrandamise hetkel kehtinud seadusandlusest. See seaduse selgesõnaliselt sätestamata põhimõte on fikseeritud Vabariigi Valitsuse 28. 08. 1991. a. määruse nr. 161 punktides 15, 18 ja 21.

Eestis 6. novembril 1940. a. kehtestatud Vene NFSV APK § 10, mille kohaselt abielu kestel soetatud vara oli abikaasade ühisvara, ei muutnud BES kehtivuse ajal abielu kestel soetatud vara staatust, kui see vara kuulus abikaasade varaühisusse.

Omandireformi aluste seaduse mõttest tuleneb, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise korral tuleb omandireformi õigustatud subjektide tuvastamisel lähtuda vara õigusvastase võõrandamise hetkel kehtinud seadusandlusest.

Maa natsionaliseerimise hetkel kehtis Eestis BES, majavalduse natsionaliseerimise hetkel aga Vene NFSV APK. Järelikult tuleb õigusvastaselt võõrandatud vara endiste omanike kindlaks määramisel arvestada nii BES ja selle rakendamisel antud tõlgendusi kui ka Vene NFSV APK sätteid.

Vabariigi Valitsuse 28.08.1991. a. määruse nr. 161 p. 21 (Vabariigi Valitsuse 09. 01. 1992 määruse nr. 10 redaktsioonis) ei saa tõlgendada nii, et abikaasade varaühisuse korral on omandireformi õigustatud subjektiks üksnes omanikuna kinnistusraamatusse kantud isik või tema pärijad.

BES kehtivuse ajal ei sõltunud abikaasade varaühisus sellest, kumb abikaasadest on kinnistusraamatusse kantud vara omanikuna.

Kokku: 28| Näitan: 21 - 28

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json