3-1-1-90-97
|
Riigikohus |
16.09.1997 |
|
Isikule, keda on Liikluseeskirja nõuete eiramise eest 2 aasta jooksul 19 korda haldusvastutusele võetud ja kes keskmise astme joobeseisundis LE järjekordse rikkumise tagajärjel kannatanu surma põhjustas (KrK § 204 lg 1), võib ärakandmisele kuuluv vabadusekaotus tähtajaga 2 aastat olla põhjendatud karistus.
Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohtul on õigus jätta kõrvale liiklustehnikaeksperdi arvamus, kui ekspert on ületanud oma pädevuse, andes kriminaalasja tehioludele õigusliku hinnangu või kui eksperdi arvamus ei seondu muude, usaldusväärsete tõenditega.
|
| 3-1-1-91-97
|
Riigikohus |
16.09.1997 |
|
Kohtu poolt kolm korda karistatud isiku poolt katseajal uute kuritegude toimepanemine võib anda alust ärakandmisele kuuluva vabadusekaotuse mõistmiseks.
|
| 3-1-1-62-97
|
Riigikohus |
27.05.1997 |
|
Kohtualuse elamine väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi ei ole talle karmima karistuse mõistmise iseseisev alus
|
| 3-1-1-7-97
|
Riigikohus |
21.01.1997 |
|
Ei ole põhjendatud niisuguse karistuse kergendamine, mis vastab toimepandud kuriteo raskusele ja süüdlase isikule ning kui arvestatud on ka vastutust kergendavaid asjaolusid.
|
| 3-1-1-132-96
|
Riigikohus |
10.12.1996 |
|
Vabadusekaotuse mõistmine varem kolm korda kriminaalkorras karistatule võib olla põhjendatud vaatamata sellele, et süüdlane on alaealine.
|
| 3-1-1-104-96
|
Riigikohus |
01.10.1996 |
|
Kui lõpliku karistuse mõistmisel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest otsustab kohus hiljem tehtud kohtuotsuse alusel mõistetud vabadusekaotusega täies ulatuses liita kandmata vabadusekaotuse eelmise kohtuotsuse järgi, tuleb lõpliku karistuse kandmise aja alguseks lugeda päev, millal algab karistuse kandmine hiljem tehtud kohtuotsuse järgi, mitte aga päev, millest alates on arvestatud eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmise algust.
|
| 3-1-1-100-96
|
Riigikohus |
24.09.1996 |
|
Alaealise vägistamine isikute grupi poolt ja sugulise kire rahuldamine ebaloomulikul viisil võivad tehiolude ja süüdlase isiku märkimisväärsete erisuste puudumise tõttu tingida vabadusekaotuse tingimusliku mittekohaldamise põhjendamatuse vaatamata sellele, et kuriteo toimepanemiseston möödunud
Kui Eesti NSV Ülemkohus on kohtuotsuse tühistanud üksnes kohaldatud mõjutusvahendi osas, puudub esimese astme kohtul õigus kriminaalasja uuesti arutamisel muuta kuriteo kvalifikatsiooni üle kolme aasta.
|
| 3-1-1-90-96
|
Riigikohus |
10.09.1996 |
|
Ringkonnakohus põhjendatult karmistas isiku karistust, kes katseaja kaheksandal päeval pani toime uue varavastase ja seejärel valitsemiskorravastase kuriteo.
|
| 3-1-3-17-96
|
Riigikohus |
28.05.1996 |
|
Mõistetud karistuse kergendamise alus võib puududa, kui arvestatud on nii vastutust kergendavaid asjaolusid kui ka toimepandud kuritegude hulka ja põhjustatud kahju suurust.
|
| 3-1-3-8-96
|
Riigikohus |
27.02.1996 |
|
Karistuse kandmise aja alguseks on päev, mil isik faktiliselt kinni peeti
Kahju tekitamine õigusvastase ründe toimepannud isikule pärast hädakaitseseisundi lõppemist on karistatav üldalustel lähtudes kahju laadist ja suurusest
|
| 3-1-1-28-96
|
Riigikohus |
27.02.1996 |
|
Konkreetse karistuse valikul ei tohi alahinnata seda, et kohtualune, olles süüdi mõistetud röövimise eest, pani uued kuriteod - vargused - toime katseajal ning hakkas end kohtu eest varjama.
|
| 3-1-1-24-96
|
Riigikohus |
20.02.1996 |
|
Sanktsioonis ettenähtust kergema karistuse mõistmise motiivide puudumine kohtuotsuses on kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine.
|
| 3-1-3-2-96
|
Riigikohus |
16.01.1996 |
|
Kui kriminaalseaduse muutmine tingib juba süüdi mõistetud isikute käitumise kvalifitseerimise kergemini karistatava kuriteona, võib karistuse kergendamine üksnes kuriteo ümberkvalifitseerimise motiivil olla põhjendatud mitte ühe, vaid kõigi sama grupilise tegevuse eest süüdimõistetute suhtes.
|
Facebook
Twitter