3-1-1-122-97
|
Riigikohus |
02.12.1997 |
|
Esimese astme kohtu otsust, millega isik on süüdi mõistetud kahes omavahel lahutamatult seotud kuriteos, ei või ringkonnakohus osaliselt tühistada ega saata kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule vaid ühe kuriteo osas, kuna sellega rikutaks kriminaalasja tehiolude igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise nõuet ning põhjustataks samas kriminaalasjas kahe kohtuotsuse tegemise.
Kui kohus on põhjendanud küll seda, miks ta ei pea usaldusväärseks mõne tunnistaja ütlusi, kuid jätnud veenvalt põhistamata selle, millistele konkreetsetele tõenditele tuginedes ta kohtualuse siiski süüdi tunnistab, võib esineda kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.
Ringkonnakohus võib esimese astme kohtu otsuses esitatud põhjendustele AKKS § 29 lg 5 kohaselt osutada üksnes siis, kui selle otsuse kirjeldav-motiveerivas osas on märgitud kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja tõendid, mille põhjal need asjaolud on tuvastatuks loetud, samuti motiivid, miks kohus rajas oma otsuse nimelt nendele tõenditele ja tunnistas mitteusaldusväärseks muud kriminaalasjas kogutud tõendid.
|
| 3-1-1-100-97
|
Riigikohus |
07.10.1997 |
|
Kui kummastki esimese astme kohtu otsusest, millega mõistetud karistused on KrK § 41 alusel osaliselt liidetud, ei nähtu eelvangistusaja arvestamist karistuse tähtaja hulka, on ringkonnakohtul õigus eeldada KrK §-s 45 kehtestatud nõude täitmata jätmist ja ise see viga kõrvaldada.
|
| 3-1-1-101-97
|
Riigikohus |
07.10.1997 |
|
Kui kriminaalmenetluse seaduse rikkumine esimese astme kohtu poolt ei too vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamist ning ringkonnakohus arutab kriminaalasja süüdlase karmimat kohtlemist taotleva kannatanu kaebuse alusel, on ringkonnakohtul õigus ise mõista kohtualusele raskem karistus, saatmata kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
Kannatanu nõusolek prokuröri poolt taotletava karistusega esimese astme kohtuistungil ei võta temalt õigust taotleda apellatsioonitähtaja jooksul kohtualuse suhtes teistsuguse mõjustamisvahendi kohaldamist.
|
| 3-1-1-79-97
|
Riigikohus |
19.08.1997 |
|
Kuigi apellatsioonprotestis vaidlustatakse vaid isiku õigeksmõistmine mingis kuriteoepisoodis selle juriidilise kvalifikatsiooniga süüdistuse järgi, on ringkonnakohtul õigus juhul, kui ta vastava teo toimepanemise tuvastatuks loeb, mõista isik süüdi ka süüdistuses näidatust erinevas kuriteos (näiteks väljapressimises õigeksmõistetu mõista süüdi omavolis).
|
| 3-1-1-44-97
|
Riigikohus |
22.04.1997 |
|
Apellatsioonikohtul on õigus parandada esimese astme kohtu viga, kes karistuse mõistmisel jättis kohaldamata KrK § 40 lg 3 sätted.
Kannatanu löömine rusikaga niisuguse jõuga, mis põhjustab tema kukkumise, võib tõendada süüdlase poolt mistahes kehavigastuse tekitamise möönmist.
|
| 3-1-1-20-97
|
Riigikohus |
18.02.1997 |
|
Ringkonnakohtul on esimese astme kohtu otsuse osalisel muutmisel õigus jätta oma järeldustes kordamata need esimese astme kohtu põhjendused, millega ta nõustub. Küll peab ringkonnakohus motiveerima esimese astme kohtu otsuses tehtud muudatusi.
Süüdistuse mahu vähendamisel ringkonnakohtu poolt tuleb kohtualuse karistust kergendada.
Kui prokuröri apellatsioonprotestis ei taotleta kuriteo kvalifikatsiooni muutmist, puudub ringkonnakohtul õigus tunnistada kohtualune süüdi raskemas kuriteos kui tunnistas esimese astme kohus.
Karistuse raskendamise motiveerimata jätmine on ringkonnakohtu poolt kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.
Kui riisumise korduvus ja suur ulatus on vastava kuriteo koosseisutunnused, ei ole õige arvestada neid vastutust raskendavate koosseisuväliste tunnustena.
|
| 3-1-1-18-97
|
Riigikohus |
18.02.1997 |
|
Isiku kohtu alla andmine ja süüdimõistmine kuriteo eest, milles tema süüdistamine on eeluurimisel lõpetatud, kuid vastav määrus on tühistamata, tähendab KrMK § 5 lg 1 p-s 10 sätestatu ignoreerimist. Kuna niisugune eksimus on AKKS § 39 lg-s 3 nimetamata, pole see ringkonnakohtu seisukohalt kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine, mistõttu ringkonnakohtul puudub õigus saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Sellisel juhul tuleb kohtualune õigeks mõista.
|
| 3-1-1-118-96
|
Riigikohus |
12.11.1996 |
|
Kui esimese astme kohus on isikusüüdi mõistnud kolmanda astme kuriteo eest, ringkonnakohus aga kvalifitseerib isiku käitumise teise astme kuriteona, võib karistuse muutmata jätmine olla põhjendamatu.
Menetlusosalised, kes ei ole apellatsioonkaebust esitanud, võivad kassatsioonkaebuse esitada vaid ringkonnakohtu otsusega tühistatud või muudetud kohtuotsuse osa peale.
|
| 3-1-1-109-96
|
Riigikohus |
15.10.1996 |
|
Kriminaalasja kohtueelse menetluse kohta ajaleheartikli avaldamine ei ole seadusega keelatud ega anna alust tunnistada kriminaalasja uurimine ebaobjektiivseks. KrMK § 117 lg 1 küll sätestab, et eeluurimise andmeid võib avaldada ainult uurija loal ja tema poolt võimalikuks peetavas ulatuses, kuid vastutust selle nõude eiramise eest pole kehtestatud.
Esimese astme kohtu otsuse osalise tühistamise korral peab ringkonnakohus märkima, millises osas kohtuotsus tühistatakse.
|
| 3-1-1-99-96
|
Riigikohus |
24.09.1996 |
|
Esimese astme kohus tohib uuel kohtulikul arutamisel halvendada kohtualuse olukorda ka juhul, kui varem tehtud kohtuotsuse tühistamise aluseks ei olnud kannatanu kaebus ega prokuröri protest, kuid kohus tuvastas raskema kuriteo toimepanemise. Seejuures ei ole kohtualuse süüditunnistamine samas süüdistuses, milles ta varem oli õigeks mõistetud, süüditunnistamine raskemas kuriteos.
Olles tuvastanud väidetava kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise, võib ringkonnakohus saata kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule juba eelmenetluse käigus.
|
| 3-1-1-91-96
|
Riigikohus |
10.09.1996 |
|
KrMK § 189 p-s 2 nimetatud rikkumine ei ole hõlmatud AKKS § 39 lg-ga 3. Selle üle otsustamisel, kas KrMK § 189 p 2 nõuet on rikutud, tuleb silmas pidada KrMK § 194 lg 1 p-s 2 sätestatut.
Ringkonnakohtul on õigus tunnistada AKKS § 39 lg-s 3 loetletud kriminaalmenetluse seaduse rikkumise oluliseks ja saata kriminaalasi esimese astme kohtusse uueks arutamiseks vaid tingimusel kui kohus põhjendab, et vastav rikkumine välistas esimese astme kohtu lahendi seaduslikkuse.
Ringkonnakohtul on õigus tunnistada AKKS § 39 lg-s 3 loetletud kriminaalmenetluse seaduse rikkumise oluliseks ja saata kriminaalasi esimese astme kohtusse uueks arutamiseks vaid tingimusel kui kohus põhjendab, et vastav rikkumine välistas esimese astme kohtu lahendi seaduslikkuse..
|
| 3-1-1-86-96
|
Riigikohus |
03.09.1996 |
|
Kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse mõistetud karistuse osas, võib ta karistuse eesmärgist ja karistuse mõistmise üldsätetest juhindudes mõista karmima karistuse kui seda tegi esimese astme kohus. Ka on ringkonnakohtul õigus jätta arvestamata esimese astme kohtu arvestatud vastutust kergendav asjaolu.
|
| 3-1-1-63-96
|
Riigikohus |
28.05.1996 |
|
Isikut, kelle suhtes vabadusekaotust tingimuslikult ei kohaldatud, ei loeta karistust kandvaks. Kohtuotsuse tühistamisel katseaja kulgemine katkeb.>
Kui kriminaalasja arutatakse ilma kohtualuseta seoses tema viibimisega väljaspool Eesti Vabariigi piire ja kõrvalehoidumisega kohtusse ilmumisest ei ole ringkonnakohus seotud AKKS § 25 lg-s 3 kehtestatud piirangutega.
|
| 3-1-1-60-96
|
Riigikohus |
21.05.1996 |
|
Isiku käitumine moodustab tapmise hädakaitse piiride ületamisel vaid tingimusel, et ründajalt elu võtmisele suunatud käitumisakti ajal oli hädakaitseseisund juba tekkinud.
Kui uue või muudetud süüdistuse esitamise kohustus tuleneb Riigikohtu otsusest, peab kriminaalasja teist korda arutav esimese astme kohus saatma selle täiendavaks kohtueelseks uurimiseks.
Ringkonnakohus tohib kohtualuse süüdi tunnistada raskemas kuriteos, kui seda tegi esimese astme kohus (AKKS § 32 lg 3 p 1) vaid juhul, kui esimese astme kohus oli isiku selle raskema kuriteo eest kohtu alla andnud
|
| 3-1-1-51-96
|
Riigikohus |
14.05.1996 |
|
Ringkonnakohtul on õigus parandada esimese astme kohtu viga, kes karistuse mõistmisel ei arvestanud eelvangistuses oldud aega.
|
| 3-1-1-44-96
|
Riigikohus |
30.04.1996 |
|
Ringkonnakohtul on õigus prokuröri apellatsioonprotesti alusel ja oma otsustust motiveerides tunnistada kohtualune süüdi raskemas kuriteos ja mõista talle raskem karistus, kui tegi seda esimese astme kohus.
|
| 3-1-1-36-96
|
Riigikohus |
02.04.1996 |
|
Vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine on üldjuhul põhjendatud karistuse mõistmisel vähemohtliku kuriteo eest, kui seda õigustavad kuriteo tehiolud, vastutust kergendavad asjaolud ja süüdlase isikuomadused.
Kuriteo kvalifikatsiooni muutmine on kohtuotsuse sisuline muutmine ning seda ei ole õige teha AKKS § 32 lg 1 p 6 alusel kohtuotsuse täpsustamise korras.
|
| 3-1-3-10-96
|
Riigikohus |
05.03.1996 |
|
Esimese astme kuriteo toimepannud isik kannab vabadusekaotust kinnises vanglas.
Vangla liigi muutmine kinnisema suunas ei ole süüdimõistetu olukorra halvendamine.
|
| 3-1-1-10-96
|
Riigikohus |
16.01.1996 |
|
Ringkonnakohtul on AKKS §-le 33 tuginedes õigus saata kriminaalasi uueks arutamiseks vaid AKKS § 39 lg3/4s 3 loetletud kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise juhtudel. See loetelu on ringkonnakohtule ammendav
Ringkonnakohus ei tohi oma lahendit rajada üksnes teise kriminaalasja kohtueelsel uurimisel antud ütlustele
|
| 3-1-3-3-96
|
Riigikohus |
16.01.1996 |
|
Vangla liigi muutmine kinnisema suunas ei ole vabadusekaotusele mõistetu olukorra halvendamine kõrgema astme kohtu poolt.
|
Facebook
Twitter