3-2-1-52-08
|
Riigikohus |
04.06.2008 |
|
Kohtutäitur võib nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasu üksnes juhul, kui menetlusdokument on adressaadile kätte toimetatud, või siis, kui menetlusdokumendi saab lugeda kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks. Menetlusdokumendi saab lugeda kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks, kui kohtutäitur on menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud TsMS §-s 317 sätestatud dokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused.
23. oktoobrist 2006. a 18. septembrini 2007. a kehtinud täitemenetluse seadustiku § 26 lg-st 2 tulenes kohtutäituri õigus nõuda kolmandalt isikult mh andmeid võlgniku elu- või asukoha ja kontaktandmete kohta. Seega oli kohtutäituril õigus nõuda andmeid võlgniku kohta mh riikliku andmekogu töötlejalt. See tuleneb ka alates 1. jaanuarist 2008. a kehtivast TMS § 26 lg-st 2 ning 2. novembrist 2007. a kehtivast LS § 65 lg-st 2.
Kohtutäitur võib nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasu üksnes juhul, kui menetlusdokument on adressaadile kätte toimetatud, või siis, kui menetlusdokumendi saab lugeda kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks. Menetlusdokumendi saab lugeda kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks, kui kohtutäitur on menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud TsMS §-s 317 sätestatud dokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused.
Kohtutäitur võib nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasu üksnes juhul, kui menetlusdokument on adressaadile kätte toimetatud, või siis, kui menetlusdokumendi saab lugeda kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks. Menetlusdokumendi saab lugeda kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks, kui kohtutäitur on menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud TsMS §-s 317 sätestatud dokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused. Praegusel juhul oleks kohtutäitur pidanud tegema täiendavaid toiminguid, saavutamaks menetlusdokumendi kättetoimetamine kostjale.
|
| 3-2-1-50-08
|
Riigikohus |
03.06.2008 |
|
Üldiselt võib kohtutäitur nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasu vaid siis, kui menetlusdokument on adressaadile kätte toimetatud (kohtule on tagastatud sellekohane kättetoimetamisteatis). Kuid menetlusdokumendi saab kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks (kohtutäituri tasu maksmise tähenduses) lugeda ka siis, kui kohtutäitur on oma menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud need eeldused, mida TsMS § 317 näeb ette dokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. Menetlusdokumendi avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded on võimalik kohtutäituri tegevuse tulemusel ka siis, kui kohus on teinud kohtutäiturile ülesandeks anda dokument kätte isiklikult allkirja vastu. Kui dokumenti ei õnnestu isiklikult allkirja vastu kätte toimetada, aga dokumendi avaldamise eeldused väljaandes Ametlikud Teadaanded on täidetud, ei ole kohtutäituril vaja pöörduda kohtu poole täiendavate juhiste saamiseks. Ka siis, kui kohus ja hageja oleksid pärast kohtutäituri kirja saamist teinud täiendavaid toiminguid, kuid need ei oleks andnud tulemusi (s.o dokument oleks ikka avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded), oleks kohtutäituril säilinud õigus tasu saada.
Üldiselt võib kohtutäitur nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasu vaid siis, kui menetlusdokument on adressaadile kätte toimetatud (kohtule on tagastatud sellekohane kättetoimetamisteatis). Kuid menetlusdokumendi saab kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks (kohtutäituri tasu maksmise tähenduses) lugeda ka siis, kui kohtutäitur on oma menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud need eeldused, mida TsMS § 317 näeb ette dokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. Menetlusdokumendi avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded on võimalik kohtutäituri tegevuse tulemusel ka siis, kui kohus on teinud kohtutäiturile ülesandeks anda dokument kätte isiklikult allkirja vastu. Kui dokumenti ei õnnestu isiklikult allkirja vastu kätte toimetada, aga dokumendi avaldamise eeldused väljaandes Ametlikud Teadaanded on täidetud, ei ole kohtutäituril vaja pöörduda kohtu poole täiendavate juhiste saamiseks. Ka siis, kui kohus ja hageja oleksid pärast kohtutäituri kirja saamist teinud täiendavaid toiminguid, kuid need ei oleks andnud tulemusi (s.o dokument oleks ikka avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded), oleks kohtutäituril säilinud õigus tasu saada.
Üldiselt võib kohtutäitur nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasu vaid siis, kui menetlusdokument on adressaadile kätte toimetatud (kohtule on tagastatud sellekohane kättetoimetamisteatis). Kuid menetlusdokumendi saab kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks (kohtutäituri tasu maksmise tähenduses) lugeda ka siis, kui kohtutäitur on oma menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud need eeldused, mida TsMS § 317 näeb ette dokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. Menetlusdokumendi avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded on võimalik kohtutäituri tegevuse tulemusel ka siis, kui kohus on teinud kohtutäiturile ülesandeks anda dokument kätte isiklikult allkirja vastu. Kui dokumenti ei õnnestu isiklikult allkirja vastu kätte toimetada, aga dokumendi avaldamise eeldused väljaandes Ametlikud Teadaanded on täidetud, ei ole kohtutäituril vaja pöörduda kohtu poole täiendavate juhiste saamiseks. Ka siis, kui kohus ja hageja oleksid pärast kohtutäituri kirja saamist teinud täiendavaid toiminguid, kuid need ei oleks andnud tulemusi (s.o dokument oleks ikka avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded), oleks kohtutäituril säilinud õigus tasu saada.
Kohtutel on TsMS § 2 alusel õigus määrata kohtutäiturile mõistlik tähtaeg, mille jooksul ta peab esitama kohtule kirjaliku ülevaate menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta. Objektiivsetel põhjustel on võimalik tähtaega ka pikendada, kui kohtutäitur esitab kohtule sellekohase taotluse. Kohtutäituril tuleb kohtu korralduse täitmisel arvestada, et kohtutäituri seaduse § 31 lg 1 p 7 kohaselt võidakse teenistusliku järelevalve käigus kontrollida kohtutäituri ametitegevust reguleerivates õigusaktides toodud nõuete, kohustuste ja tähtaegade järgimist. Tähtaja põhjendamatu möödalaskmine ei välista iseenesest kohtutäituri tasu väljamaksmist, kui kohtutäituril õnnestub dokument kätte toimetada pärast kohtu antud tähtaja möödumist ning kohus ei ole vahepeal ise menetlusdokumenti adressaadile kätte toimetanud.
|
| 3-2-1-132-07
|
Riigikohus |
16.01.2008 |
|
Hagi tagamise määruse resolutsioon peab olema selge. Hagi tagamise määruse ebaselguse korral ei ole võimalik seda täita ning võlgnikku ei saa sundida täitma hagi tagamise määrust isegi juhul, kui varem jäeti rahuldamata tema kaebus hagi tagamise määruse peale, sh põhjusel, et hagi tagamise määrus oli ebaselge.
Kohtul on tulenevalt TsMS § 377 lg-st 1 õigus hagi tagada üksnes juhul, kui on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Tehingu tühisuse tuvastamise ja vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagi tagamiseks ei või anda hageja valdusse dokumente, mis kajastavad rahaülekande tegemise aluseid.
Hagi tagamise regulatsiooni eesmärgiga ei ole kooskõlas võimalus vaidlustada hagi tagamise määruse alusel toimuvat täitemenetlust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Hagi tagamise määruse vaidlustamiseks näeb tsiviilkohtumenetluse seadustik ette vastavad õiguskaitsevahendid. Muid õiguskaitsevahendeid ei ole võimalik kohaldada.
Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kuid formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit.
VÕS § 1015 ei anna isikule õigust nõuda dokumente enda valdusesse.
VÕS § 1015 alusel esitatud dokumentidega tutvumise hagi puhul ei vasta hagi tagamise eesmärgile hagi tagamise abinõu, millega kohustatakse kostjat andma dokumente hageja valdusesse. Kuid on võimalik hagi tagamine nt kostja kohustamisega anda dokumendid hoiule kohtutäituri kätte selleks, et tagada dokumentide säilimine. Et selline hagi tagamise määrus oleks sundkorras täidetav, peavad selles olema piiritletud dokumendid, millega tutvumist nõuti ja mille hoiule andmiseks kostjat kohustati. Sellisel juhul on kohtutäituril täitemenetluses võimalik vajadusel küsida hagi tagamise määruse kui täitedokumendi täitmiseks ka kohtult luba läbiotsimiseks TMS § 28 lg 2 järgi.
|
| 3-2-1-68-07
|
Riigikohus |
07.06.2007 |
|
Vastavalt TMS § 131 lg 1 punktile 10 ei saa pöörata sissenõuet riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada TMS § 132 lõikega 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud vastavad TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäärale.
Kohtutäitur ei saa täita nõudeid, mis tulenevad täitedokumendis sätestamata poolte kokkulepetest. Võlgnikul ei ole kohustust maksta kohtutäituri tasu siis, kui ta on nõude täitnud enne kohtutäituri poolt võlgniku suhtes esimese täitetoimingu tegemist, st esmase täitmisteate üleandmist.
Kooskõlas TsMS § 667 lõikega 3 võib määruskaebust läbivaatav kohus vajadusel koguda uusi tõendeid.
|
| 3-2-1-52-07
|
Riigikohus |
15.05.2007 |
|
Kohustatud isikul üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta teda PKS § 61 alusel elatise maksmisest.
Enne perekonnaseaduse jõustumist (enne 1. jaanuari 1995. a) väljamõistetud elatise võla suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda kohtuotsuses märgitud suurusest.
Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa täitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see otsuses kirjas on.
|
| 3-2-1-157-04
|
Riigikohus |
02.02.2005 |
|
Ringkonnakohus lõpetas õigesti TsMS § 217 p 2 alusel menetluse täitemenetluse lõpetamise otsuse ning vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktide tühiseks tunnistamiseks, sest selles osas ei järgitud TMS §-s 77 sätestatud kohustuslikku kohtueelset korda.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-78-03. Kohus hindab TMS § 42 alusel kantud täitekulude vajalikkust, kaaludes nende mõistlikkust ja põhjendatust konkreetses täitemenetluses. Täitur lähtub täitemenetluse algatamisel sissenõudja sooviavaldusest ning tagab tema huvide kaitse. Samas peab olema tagatud ka võlgniku huvide arvestamine ning võlgnikku ei tohiks koormata rohkem, kui see on sissenõudja huvides vajalik. Käesoleva asja materjalid viitavad aga sellele, et kohtutäituril oli võimalus ühes ja samas tsiviilasjas tehtud kohtulahendite alusel täidetavad rahalised nõuded summeerida ning koondada need ühte täitemenetlusse, vältides sellega oluliselt suuremaid täitekulusid.
|
| 3-2-1-152-04
|
Riigikohus |
16.12.2004 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-119-02.Jõustumismärge kohtuotsusel loob kohtutäituri jaoks eelduse, et otsus on jõustunud ja et ta võib seda täita, kuid ei muuda jõustumata otsust jõustunuks. Jõustumata kohtuotsuse puhul puudub täitedokument, mille alusel täitemenetlust läbi viia ning algatatud täitemenetlus tuleb lõpetada. Kui täitemenetlus on algatatud jõustumata kohtulahendi alusel, ei ole takistusi sama lahendi täitmiseks esitamisel, kui see on jõustunud või kuulub viivitamatule täitmisele.Kohtutäitur ei ole ametikohustusi rikkunud ega vastuta täitetoimingutega tekitatud kahju eest, kui kahju tekkis jõustumismärkele tuginedes heauskselt lahendi täitmisest, mille kohta hiljem tuvastatakse, et see ei olnud jõustunud.
Kui täitemenetlus on algatatud jõustumata kohtulahendi alusel, ei ole takistusi sama lahendi täitmiseks esitamisel, kui see on jõustunud või kuulub viivitamatule täitmisele. Seega võib jõustumata kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetluse uuesti alustada.
Kui ilmneb asjaolu, millest tulenevalt ei või täitedokumendina esitatud kohtulahendit täita, tuleb algatatud täitemenetlus lõpetada. Kui täitemenetlus on algatatud jõustumata kohtulahendi alusel, ei ole takistusi sama lahendi täitmiseks esitamisel, kui see on jõustunud või kuulub viivitamatule täitmisele.
|
| 3-2-1-113-04
|
Riigikohus |
27.10.2004 |
|
Väljatõstmismenetluse käigus võib kohtutäitur eeldada, et võlgniku valduses olev vara kuulub võlgnikule ning seega selle koos väljatõstetava isikuga eluruumist välja tõsta.
TsMS § 60 lg-s 12 sätestatu ei välista täitemenetluse võlgniku võimalikku kahju hüvitamise nõuet seadust rikkunud kohtutäituri vastu riigivastutuse seaduse alusel. Võlgniku kahjuks võivad olla ka mõistlikud kulutused, mida ta kandis seoses täituri tegevuse vaidlustamiseks algatatud hagita menetlusega.
Kohtutäituril ei ole õigust hinnata loovutuskirja kehtivust ega võimalikke materiaalõiguslikke tagajärgi. Väljatõstmis-menetluse käigus võib kohtutäitur eeldada, et võlgniku valduses olev vara kuulub võlgnikule ning seega selle koos väljatõstetava isikuga eluruumist välja tõsta.
Kuna kaebus kohtutäituri tegevuse peale vaadatakse läbi hagita menetluses, milles esitatavatel avaldustel ei ole reeglina hagihinda, tuleb ka õigusabikulude väljamõistmisel kohtutäituri otsust puudutavas kaebemenetluses lähtuda hinnata hagi sätetest.
|
| 3-2-1-104-04
|
Riigikohus |
08.10.2004 |
|
TMS § 34 lg 2 p-st 5 tuleneb kohtutäituri õigus, mitte aga kohustus täitemenetlus peatada. Selle õiguse realiseerimisel peab kohtutäitur kaaluma, kas esitatud kaebus takistab kohtuotsuse täitmist või mitte. Seejuures peab kohtutäitur lähtuma formaliseerituse põhimõttest, millest tulenevalt ei ole tal õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Seega ei saa kohtutäitur otsustada ka selle üle, kas võlgniku ja sissenõudja vastastikused nõuded on VÕS §-de 197 ja 198 kohaselt tasaarvestatud või mitte.
TMS § 34 lg 2 p-st 5 tuleneb kohtutäituri õigus, mitte aga kohustus täitemenetlus peatada. Selle õiguse realiseerimisel peab kohtutäitur kaaluma, kas esitatud kaebus takistab kohtuotsuse täitmist või mitte.
ÄS § 281 lg-s 3 sätestatud keelu eesmärk oli nende võlausaldajate, kes ei olnud konkreetse tagatislepinguga tagatava laenu andjad, ning aktsiaseltsi vähemusaktsionäride huvides kaasa tuua keeldu rikkudes sõlmitud tagatistehingu tühisus, s.t keelu rikkumine oli seaduse oluline rikkumine.
|
| 3-2-1-82-04
|
Riigikohus |
22.09.2004 |
|
Kohtutäitur on kohustatud sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse ka juhul, kui kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega pannakse süüdimõistetule (võlgnikule) KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustus hüvitada tekitatud kahju osaliselt või täielikult teatud tähtpäevaks.
Asjaolu, et kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega pannakse süüdimõistetule (võlgnikule) KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustus hüvitada tekitatud kahju osaliselt või täielikult teatud tähtpäevaks, ei piira sissenõudja õigust taotleda oma nõude samaaegset täitmist täitemenetluses.
|
| 3-2-1-78-04
|
Riigikohus |
07.06.2004 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-119-02.
Kui töövaidluskomisjon tegi otsuse isiku kohta, keda ei olnud kaasatud töövaidluse lahendamise menetlusse töövaidluskomisjonis, on sel isikul PS § 15 lg 1 kohaselt õigus pöörduda oma rikutud õiguse kaitseks kohtusse. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-77-04.
|
| 3-2-1-77-04
|
Riigikohus |
07.06.2004 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-119-02.
ITVS § 24 lg-s 1 sätestatud töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise õigus on ka nendel isikutel, kelle kohta töövaidluskomisjon tegi otsuse, kuid kes ei olnud menetlusse kaasatud.
ITVS § 24 lg-s 1 sätestatud töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise õigus on ka nendel isikutel, kelle kohta töövaidluskomisjon tegi otsuse, kuid kes ei olnud menetlusse kaasatud. Hagiavalduse aluseks on sellisel juhul asjaolu, et töövaidluskomisjon tegi otsuse isiku suhtes, keda ei kaasanud menetlusse ning esemeks on töövaidluskomisjoni otsuse tühistamise nõue. Kostjateks on isikud, kes kaasati menetlusse töövaidluskomisjonis.
|
| 3-2-1-147-03
|
Riigikohus |
22.12.2003 |
|
Täitemenetluses peab sissenõudja huvide kõrval olema tagatud ka võlgniku huvide arvestamine. Kinnisasja arvel sissenõude täitmise viisi otsustamisel tuleb ära kuulata ka võlgnik. Selline tõlgendus tagab võlgnikule ka PS § 24 lg-st 2 tuleneva õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures. Juuresoleku õigus tähendab muuhulgas võlgniku õigust olla ära kuulatud ja samuti seda, et kohus peab tema seisukohta arvestama ja sellega mittenõustumist põhjendama.
Sissenõude täitmise viisi üle otsustamisel peab kohus arvestama eelkõige sissenõudja huve ja täitemenetluse tõhususe eesmärki ning seepärast analüüsima sundenampakkumise ja sundvalitsemise otstarbekust. Kuna sissenõude täitmise eesmärgiks on nõude rahuldamine, siis on sundvalitsemine õigustatud juhul, kui sissenõuet oleks võimalik rahuldada mõistliku aja jooksul kinnisasjast saadavast viljast. Kui võlgnik soovib, et sissenõue täidetakse tema kinnisvara sundvalitsemisega, peab ta tõendama, et suudab sel viisil oma võlgnevuse tasuda.
|
| 3-2-1-145-03
|
Riigikohus |
11.12.2003 |
|
Kui kohtutäitur on täitemenetluse algatanud TMS § 27 lg 1 rikkudes, on ta võlgniku taotluse alusel kohustatud andma täitedokumendi üle sissenõudja näidatud kohtutäiturile, kes on TMS § 27 lg 1 järgi täitmiseks pädev. Selline kohustus on analoogia alusel tuletatav TMS § 27 lg-st 2, mis sätestab kohtutäituri kohustuse saata täitedokument võlgniku lahkumisel teise elukohta võlgniku uue elukoha järgsele kohtutäiturile. TMS § 27 lg 1 rikkumine võib anda aluse võtta kohtutäitur distsiplinaarvastutusele kohtutäituri seaduse alusel.
Kaebus kohtutäituri otsuse peale esitatakse kohtule TsMS § 247 lg 2 tähenduses kui asi, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mis tuleb läbi vaadata hagita menetluses. TsMS § 60 lg 12 kohaselt kannab hagita asjas kohtukulud avaldaja.
Kaebus kohtutäituri otsuse peale esitatakse kohtule TsMS § 247 lg 2 tähenduses kui asi, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mis tuleb läbi vaadata hagita menetluses.
|
| 3-2-1-77-03
|
Riigikohus |
10.06.2003 |
|
Kohtutäituribüroo töötajad võivad viibida täitetoimingu juures manukatena ning tegemist ei ole enampakkumise olulise tingimuse rikkumisega.
Üldjuhul teeb kohtutäitur TMS § 281 lg 1 kohaselt täitetoimingu isiklikult. 2. lõike kohaselt võib kohtutäitur kasutada oma büroo töötajate abi täitetoimingute tegemisel. Enampakkumise juures manukana viibimist ei saa käsitada täitetoiminguna.
|
| 3-2-1-78-03
|
Riigikohus |
10.06.2003 |
|
TMS § 29 lg-s 1 ettenähtud kutse kätteandmisele tuleb seaduse analoogia alusel kohaldada TsMS §-s 28 kirjaliku kutse kätteandmist reguleerivaid sätteid ja TsMS § 30. Kutse tuleb TsMS § 28 lg 1 kohaselt anda üldjuhul üle allkirja vastu, kuid arvestades täitemenetluse tõhususe eesmärki ja sissenõudja huvi, võib kohtutäitur kasutada ka muid TsMS §-s 28 nimetatud kutse kätteandmise viise, nt saata kutse lihtkirjaga juriidilise isiku registrisse kantud aadressil.
Kohtutäituril on õigus tasule (KTS § 21) ja täitekulude hüvitamisele (TMS § 42) pärast esimese täitetoimingu tegemist, st pärast täitekutse võlgnikule üleandmist või selle üleantuks lugemist. Seadusest ei tulene võlgniku kohustus kanda täitemenetluse kulusid ja maksta kohtutäituri tasu, kui ta on nõude täitnud enne kohtutäituri poolt võlgniku suhtes esimese täitetoimingu tegemist.
Kohtutäituril on õigus tasule (KTS § 21) ja täitekulude hüvitamisele (TMS § 42) pärast esimese täitetoimingu tegemist, st pärast täitekutse võlgnikule üleandmist või selle üleantuks lugemist. Seadusest ei tulene võlgniku kohustus kanda täitemenetluse kulusid ja maksta kohtutäituri tasu, kui ta on nõude täitnud enne kohtutäituri poolt võlgniku suhtes esimese täitetoimingu tegemist.
Seadusest ei tulene võlgniku kohustus kanda täitemenetluse kulusid ja maksta kohtutäituri tasu, kui ta on nõude täitnud enne kohtutäituri poolt võlgniku suhtes esimese täitetoimingu tegemist.
|
| 3-2-1-47-03
|
Riigikohus |
28.04.2003 |
|
Kui kohtutäiturile esitatakse täitmiseks nõuetele vastav täitedokument hagi tagamise kohta, on ta kohustatud algatama täitemenetluse ilma selle sisu õiguspärasust kontrollimata. Samas ei saa täitur käsitleda kostjat, kelle varaliste õiguste kitsendamiseks hagi tagamise määrus on tehtud, täitemenetluses võlgnikuna, kellelt tal on õigus pärast täitetoimingu lõpuleviimist kohtutäituri tasu sisse nõuda.
Kuna kohtutäituri seaduses puudub õigusnorm selle kohta, kes peab maksma hagi tagamise toimingu tegemise eest kohtutäituri tasu, siis on selles küsimuses võimalik kohaldada seaduse analoogia alusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku asja läbivaatamiskulusid reguleerivaid sätteid.
|
| 3-2-1-119-02
|
Riigikohus |
16.10.2002 |
|
Haldusõiguserikkumise asjas koostatud trahvinõuedel (kui kohtutäiturile esitatud täitedokumendil) märgitud isik, keda trahvinõude koostajad peavad haldusõiguserikkujaks on loetav täitemenetluses võlgnikuks. Kohtutäiturile esitatud formaalselt seaduse nõuetele vastav täitedokument kuulub täitmisele.
TMS § 31 peab silmas juhtumeid, mil on ebaselge täitedokumendi sisu - kohtutäituril puudub kindlus, millise toimingu, millistel tingimustel ja millisel ajal ta peab tegema.
Täitedokumendi tühistamisel vastutab ebaõige täitedokumendi väjastamise tõttu tekitatud kahju hüvitamise eest täitedokumendi väljastaja. Kohtutäituri vastutuse küsimus võiks tõusetuda üksnes juhul, kui ta oleks rikkunud täitemenetluse reegleid.
Alusetult halduskaristuse määramisega tekitatud kahju hüvitamine toimub TMS §-s 180 sätestatud korras.
Täitedokumendi tühistamisel vastutab ebaõige täitedokumendi väjastamise tõttu tekitatud kahju hüvitamise eest täitedokumendi väljastaja. Kohtutäituri vastutuse küsimus võiks tõusetuda üksnes juhul, kui ta oleks rikkunud täitemenetluse reegleid.
Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõttest lähtudes peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (TMS § 23 lg 3), kuid ta ei pea kontriollima materiaal-õiguslikke asjaolusid.
|
| 3-2-1-40-02
|
Riigikohus |
17.04.2002 |
|
Vastuväite esitamisel ei saanud täitur TMS §-st 23 lg 4 tulenevalt täitemenetlust algatada. Kuna täiturile ei saa panna õigusvaidluse lahendamise kohustust, ei saa ta vastuväidet sisuliselt hinnata.
|
| 3-2-1-92-01
|
Riigikohus |
17.05.2001 |
|
TMS § 291 lg-st 1 tuleneva täitetoimingust täitemenetlusosalisele teatamise kohustuse mittetäitmine on TMS § 647 kohaselt aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele, kuna tegemist on enampakkumise tingimuste olulise rikkumisega.
Täitur peab täitemenetluses arvestama kohustust viia enampakkumine läbi täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras. TMS § 28 lg 1 nõuab, et täitur selgitaks täitemenetluses osalevatele isikutele nende õigusi ja kohustusi.
Sissenõude pööramine panditud varale toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
|
Facebook
Twitter