https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 27| Näitan: 21 - 27

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-71-07 PDF Riigikohus 26.09.2007

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega võlaõigusseadus ei näe ette, et puudustest teavitamist saab tõendada üksnes dokumentaalse tõendiga.


Kui asi vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja eelnevalt üle vaadanud, siis tuleb eeldada, et ostja nõustus asja ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud.

Seadusest ei tulene, et müüdav korteriomand peab olema elamiskõlbulik. Kui ostja oli nõus omandama korteri talle teadaolevate puudustega, siis ei saa ta tugineda VÕS § 77 lg 1 teise lause järgi sellele, et korteriomand pidi olema keskmise kvaliteediga.

Ostetud asja ülevaatamise kohustus pärast müügilepingu sõlmimist on VÕS § 219 järgi üksnes isikul, kes on müügilepingu sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega võlaõigusseadus ei näe ette, et puudustest teavitamist saab tõendada üksnes dokumentaalse tõendiga.


VÕS § 112 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingupool alandada tema poolt kohustuste täitmise eest tasutavat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse, kui ta võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise. VÕS § 103 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab võlgnik kohustuse mittevabandatava rikkumise eest (vt VÕS § 103 lõiked 2 ja 3), välja arvatud, kui seadusest või lepingust tulenevalt ei sõltu vastutus rikkumise vabandatavusest (vt VÕS § 103 lg 4).


Seadusest ei tulene, et müüdav korteriomand peab olema elamiskõlbulik. Kui ostja oli nõus omandama korteri talle teadaolevate puudustega, siis ei saa ta tugineda VÕS § 77 lg 1 teise lause järgi sellele, et korteriomand pidi olema keskmise kvaliteediga.


VÕS § 14 lg-st 2 tuleneb kohustus teatada lepingueelsete läbirääkimiste teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu isikul on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kui isik vajas korterit elamiseks, siis oli tema huviks enne müügilepingu sõlmimist muu hulgas saada teada, kas ja missugust remonti ostetav korter vajab selleks, et sinna saaks mõistliku aja jooksul pärast müügilepingu sõlmimist elama asuda.

3-2-1-7-07 PDF Riigikohus 14.03.2007

TsMS § 260 lg 1 mõtte kohaselt ei ole välistatud kostja abikaasa tunnistajana ülekuulamine. See, et kostja abikaasa viibis kostja nõustajana maakohtu istungil ja andis tsiviilasja kohta omapoolseid selgitusi, ei saa olla aluseks tema tunnistajana ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisele. Nõustajana istungil viibinud isiku tunnistajana ülekuulamisel saab hinnata kriitilisemalt tema ütluste usaldusväärsust.


PalS § 31 lg 3 ei keela tööandjat töötaja palka või selle osa üle kandmast töötaja suulise avalduse alusel teisele isikule ega keela töötajal heaks kiitmast palga maksmist teisele isikule juhul, kui tööandja on palga maksnud teisele isikule ilma töötaja eelneva nõusolekuta kas eksimuse tõttu või muul põhjusel. Samasugust regulatsiooni tuleb analoogia korras rakendada ka PalS § 27 lg-s 2 nimetatud töölähetuskulude väljamaksmisel.

3-2-1-154-05 PDF Riigikohus 18.01.2006

Kui poolte esitatud tõendid on asjaolude hindamiseks ebapiisavad või vastuolulised, peab kohus andma pooltele võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks.


Kui ringkonnakohus võis ise tühistada maakohtu otsuse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, kuid ei ole seda teinud, siis võib Riigikohus TsMS § 692 lg 5 teise lause alusel maakohtu otsuse tühistada.

3-2-1-89-04 PDF Riigikohus 01.11.2004

Kuna kooskõlastatult tegutsevad isikud võivad väärtpaberituru seaduse § 168 järgi tegutseda ka suulise kokkuleppe alusel, siis saab TsMS § 90 lg-st 2 tulenevalt valitseva mõju olemasolu tuvastada ka tunnistajate ütlustega.


Kui isik omab äriühingus valitsevat mõju otseselt või temaga kooskõlastatult tegutsevate isikute kaudu, ei tohi nende isikute hääli lugeda üldkoosoleku kvoorumi hulka. Sellega on tagatud aktsionäride kaitse, kellele jäeti ülevõtmispakkumine seadusevastaselt tegemata. Olukorras, kus valitsevat mõju omav isik puudub, on kõigil aktsionäridel õigus hääletada.

Kooskõlastatult tegutsevate isikute määratluse all peab väärtpaberituru seaduse § 168 silmas isikute koostegutsemist hääleõiguse teostamisel vastavalt kokkuleppele ja eesmärgiga saavutada või säilitada valitsev mõju sihtemitendis.

Kohustusliku ülevõtmispakkumise eesmärk on väikeaktsionäride õiguste kaitse olukorras, kus üldkoosoleku toimumise ajal on isikul sihtemitendis valitsev mõju. Ülevõtmispakkumise reeglite või sihtemitendi aktsiate ülevõtmispakkumist reguleerivate sätete rikkumise eest võidakse väärtpaberituru seaduse § 23720 järgi karistada rahatrahviga.


Üldkoosoleku otsusele hinnangu andmisel tuleb lähtuda selle toimumise ajal kehtinud seadusest.

3-2-1-60-00 PDF Riigikohus 22.06.2000
III-2/1-52/95 PDF Riigikohus 27.09.1995
III-2/3-4/94 PDF Riigikohus 21.02.1994

Kokku: 27| Näitan: 21 - 27

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json