https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 24| Näitan: 21 - 24

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-49-03 PDF Riigikohus 13.05.2003

Laevakinnistusraamatu pidajale esitatud avalduse puhul on tegemist küll avaldusega avaliku võimu kandjale avalik-õiguslikus suhtes, kuid tegemist on ka kindla õigusliku tagajärje - laeva kustutamine laevakinnistusraamatust - saamise tahteavaldusega. Seepärast on sellisele tahteavaldusele kohaldatavad tehingu vorminõuded.


LAÕS § 9 järgi on laevakinnistusraamatusse kantud laeva omandiõiguse üleminekuks kaks eeldust - kokkulepe omandi ülemineku kohta ja kande tegemine laevakinnistusraamatusse. Omandi üleandmise kokkulepe peab olema alati notariaalselt tõestatud, kui omanik vahetub nii, et sellega ei kaasne laeva kustutamist laevakinnistusraamatust.


Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 55 lg 8 kohtleb erinevalt laevaomanikke, kes taotlevad laeva kustutamist laevakinnistusraamatust omandi ülemineku tõttu välismaisele isikule, ja laevaomanikke, kes taotlevad laeva kustutamist laevakinnistusraamatust seetõttu, et laev on hukkunud või loetud hukkunuks või kui laev on muutunud kasutamiskõlbmatuks (LaevaRS § 51 lg 3). Erinev kohtlemine on sätestatud seadusega, vastab õigusselguse põhimõttele ning ei ole meelevaldne ja selleks on mõistlik põhjus.


Põhiõigus heale haldusele kohaldub kohtumenetluses, kui menetluse eesmärgiks ei ole sisuliselt õigusemõistmine, vaid haldustoimingud. Tsiviilkohtumenetluses on selleks hagita menetlus, eelkõige avalike registrite pidamine.


Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 55 lg 8 riivab PS § 32 lg-s 2 sätestatud igaühe õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Riive on formaalselt ja materiaalselt põhiseaduspärane ning seega kooskõlas PS § 32 lg-ga 2.


TsMS § 211 lg 1 kohaselt on kohtumäärus kohtulahend, millega asja sisuliselt ei otsustata. Vaidlusalusel juhul on kaevatavaks kohtulahendiks nimelt kohtulahend, millega asja sisuliselt ei lahendatud, vaid määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Seega oleks kohus pidanud määrusele esitatud vastulause lahendama määrusega.

3-2-1-71-99 PDF Riigikohus 22.06.1999

Kohus rikkus TsMS § 211 lg 1 sätestatut, mille kohaselt on kohtumäärus kohtulahend, millega asja sisuliselt ei otsustata. Maakohtu menetluse lõpetamise määruses on tehtud sisuline otsustus kannatanu süü kohta liiklusõnnetuses. Selle üle saab otsustada vaid kõiki tõendeid hinnates ja vaidlust kohtuotsusega lahendades.


Kohus on rikkunud TsMS § 182 lg 6 nõudeid, mille kohaselt ei võta kohus vastu alaealise või teovõimetu isiku seadusliku esindaja hagist loobumist ega kinnita poolte kokkulepet, kui hagist loobumine või poolte kokkulepe rikub alaealise või teovõimetu õigusi ja huve; sel juhul kaasab kohus protsessi alaealise või teovõimetu seadusliku esindajana eeskosteasutuse.

3-2-1-141-97 PDF Riigikohus 29.12.1997

Kohtulahend ei vasta TsKS § 232 lg 2 ja TsKS § 226 lg 5 sätestatud nõuetele.


Apellatsioonikohus on rikkunud TsKS § 213 lg 1 p 5 sätteid ning pole põhjendanud, miks ei peetud kaalukaks põhjusi, mida hageja esitas kaja esitamise tähtaja ennistamise avalduses.

Kohtulahend ei vasta TsKS § 232 lg 2 ja TsKS § 226 lg 5 sätestatud nõuetele.

III-2/1-23/94 PDF Riigikohus 30.06.1994

Kokku: 24| Näitan: 21 - 24

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json