/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 27| Näitan: 21 - 27

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-3-1-05 PDF Riigikohus 02.02.2005

Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 alusel isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise taotluse lahendab kohus hagita menetluses. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-2-04.

3-2-3-3-04 PDF Riigikohus 14.12.2004

Isik, kellele eestkostja määramist ja kelle hoolekandeasutusse paigutamist ilma tema nõusolekuta taotletakse, on asjast huvitatud isik ning tuleb kaasata asja läbivaatamisse, kui tema vaimne seisund seda võimaldab.


Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-2-04.Menetluses, mille juriidiliseks tagajärjeks on isikuõiguste piiramine, peab ekspert kõne- ja kontaktivõimelist isikut isiklikult uurima.


Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-5-03.


Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-2-04.

3-2-3-5-03 PDF Riigikohus 13.11.2003

Isik, kelle teovõime piiramist või teovõimetuks tunnistamist kohtu kaudu enne 01.07.2002 taotleti või kellele pärast 01.07.2002 taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse.


TsMS § 259 kehtiva redaktsiooni kohaselt kutsutakse isik kohtuistungile, kui piiratud teovõimega isiku vaimne seisund seda võimaldab. Selle sätte eesmärk on hagita menetluse eripära arvestades ka kaitsta isikut, kelle vaimne tervis ei võimalda(ks) kohtuistungist osa võtta, sest tema tervislik seisund võiks seetõttu halveneda.


Kuna isik, kelle teovõimet sooviti piirata või keda sooviti tunnistada teovõimetuks, tuli huvitatud isikuna menetlusse kaasata, siis tuli talle ka kohtuotsus TsMS § 249 lg 1 ja § 246 lg 1 teise lause alusel kohtu algatusel teatavaks teha. Kohtuotsuse kätteandmine toimub analoogiliselt kohtukutse kätteandmise sätetega.


Kuna isiku teovõimetus tuvastatakse alles jõustunud kohtuotsusega, tuleb menetluse kestel käsitada isikut teovõimelisena ning võimaldada tal teostada oma tsiviilprotsessiteovõimest tulenevaid protsessiõigusi ja -kohustusi.


Õigus omada tsiviilprotsessiõigusvõimet on isikul sõltumata sellest, kas kohus kaasab ta protsessi või mitte.


TsMS § 258 lg 1 alusel peab kohus eksperdile esitama muu hulgas küsimuse, kas isik on võimeline kohtuistungil osalema. Kui ekspert on arvamusel, et isik ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, kuid isiku võime kohta osaleda istungil ei ole ta arvamust avaldanud, siis ei tohi kohus jätta isikut ära kuulamata. Kuna isik, kelle teovõimet sooviti piirata või keda sooviti tunnistada teovõimetuks, tuli huvitatud isikuna menetlusse kaasata, siis tuli talle ka kohtuotsus TsMS § 249 lg 1 ja § 246 lg 1 teise lause alusel kohtu algatusel teatavaks teha. Kohtuotsuse kätteandmine toimub analoogiliselt kohtukutse kätteandmise sätetega.


Kuna isik, kelle teovõimet sooviti piirata või keda sooviti tunnistada teovõimetuks, tuli huvitatud isikuna menetlusse kaasata, siis tuli talle ka kohtuotsus TsMS § 249 lg 1 ja § 246 lg 1 teise lause alusel kohtu algatusel teatavaks teha. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema otsuse kätteandmisest arvates.

3-2-1-52-01 PDF Riigikohus 08.05.2001

Apellatsioonikohus ei ole põhjendanud asja esimese astme kohtusse saatmise vajadust. TsMS § 333 lg 2 kohaselt on õigus saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtusse protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu, kui seda ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.


Kohus on hageja taotlusel asendanud kostja Sillamäe Linnavalitsusega. Kostjaks saab olla kohalik omavalitsusüksus s.o. Sillamäe linn. Arvestades aga, et KOKS § 4 lg 2 järgi on linnavalitsus volikogu poolt moodustatud täitevorgan, kes § 30 lg 1 p 4 kohaselt esindab avalik-õigusliku isikuna linna kohtus, saab lugeda kostjaks linna, keda on esindanud linnavalitsus. Sellega ei riku kohus TsMS § 333 lg 1 p 3 sätestatut.

3-2-3-3-99 PDF Riigikohus 13.10.1999

Viimsi metskond ei saa olla tsiviilasjas kostjaks, kuna metskond on valitsusasutuste hallatav riigiasutus, ega ole juriidiline isik ja ei oma tsiviilprotsessiteovõimet.


TsÜS § 101 lg 1 p 7 kohaselt lõpeb tehingust tuleneva esinduse korral volitus esindatava surmaga. Vastavalt TsKS §-le 222 p 3 pidi kohus jätma avalduse läbi vaatamata, kui avalduse oli isiku nimel esitanud teine isik, kellel ei olnud volitusi asja ajamiseks.

3-2-1-81-98 PDF Riigikohus 25.06.1998

TsÜS §-s 79 lg 1 on sätestatud hagi aegumistähtaeg. Hagi aegumistähtaja peatus ajaks, mil teovõimetul isikul ei ole seaduslikku esindajat.


TsÜS §-s 79 lg 1 on sätestatud hagi aegumistähtaeg. Hagi aegumistähtaja peatus ajaks, mil teovõimetul isikul ei ole seaduslikku esindajat.

TsKS § 80 lg 2 kohaselt teeb seaduslik esindaja protsessitoiminguid esindatava nimel.


TsKS § 80 lg 2 kohaselt teeb seaduslik esindaja protsessitoiminguid esindatava nimel.

3-2-1-85-97 PDF Riigikohus 19.06.1997

Tallinna Keskkonnaamet ei saa olla tsiviilasjas hagejaks, kuna ta ei ole juriidiline isik ja ei oma tsiviilprotsessiteovõimet. Hagejaks saab olla ainult kohalik omavalitsusüksus, s.o. Tallinna linn, kes osaleb tsiviilõigussuhetes avalik-õigusliku juriidilise isikuna.

Kokku: 27| Näitan: 21 - 27

/otsingu_soovitused.json