3-2-1-159-05
|
Riigikohus |
30.01.2006 |
|
Kui isik ei ole vaidlustanud töölepingu lõpetamist TLS § 143 lg-s 2 ettenähtud ühekuulise tähtaja jooksul ning lõpparve suurust ITVS § 6 lg-s 3 sätestatud kolmeaastase tähtaja jooksul, siis ei ole tal õigust nõuda saamata jäänud palka töölepingu alusel.
|
| 3-2-1-103-05
|
Riigikohus |
02.11.2005 |
|
Hüvitis lõpparve kinnipidamise eest makstakse kas seaduse või (kollektiiv)lepingu alusel. Mõlema alusel korraga sama kohustuse rikkumise eest hüvitist ei maksta.
Palga ja viivise sellise omavahelise seose tõttu tuleb lähtuvalt ITVS § 7 lg-s 1 sätestatust lugeda viivisenõude aegumise tähtaja alguseks päev, mil tööandja jättis töötajale palga tähtaegselt välja maksmata.
|
| 3-2-1-112-04
|
Riigikohus |
19.11.2004 |
|
Riigikohtule ei saa esitada nõudeid, mida ei ole käsitletud ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses ning mille osas ringkonnakohus ei võtnud ega pidanudki võtma seisukohta (TsMS § 338).
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-155-00.
Tööandja peab lõpparve kinnipidamise eest maksma hüvitist ka juhul, kui ta maksis saadaoleva töötasu töötajale kohtumenetluse kestel.
Kuna viivis, mida tööandja on kohustatud PalS § 35 alusel töötajale maksma palga maksmisega viivitamise eest, ei kuulu palga hulka, siis ei saa palganõude esitamise tähtaega laiendada viivisenõudele.
|
| 3-2-1-78-04
|
Riigikohus |
07.06.2004 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-119-02.
Kui töövaidluskomisjon tegi otsuse isiku kohta, keda ei olnud kaasatud töövaidluse lahendamise menetlusse töövaidluskomisjonis, on sel isikul PS § 15 lg 1 kohaselt õigus pöörduda oma rikutud õiguse kaitseks kohtusse. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-77-04.
|
| 3-2-1-77-04
|
Riigikohus |
07.06.2004 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-119-02.
ITVS § 24 lg-s 1 sätestatud töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise õigus on ka nendel isikutel, kelle kohta töövaidluskomisjon tegi otsuse, kuid kes ei olnud menetlusse kaasatud.
ITVS § 24 lg-s 1 sätestatud töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise õigus on ka nendel isikutel, kelle kohta töövaidluskomisjon tegi otsuse, kuid kes ei olnud menetlusse kaasatud. Hagiavalduse aluseks on sellisel juhul asjaolu, et töövaidluskomisjon tegi otsuse isiku suhtes, keda ei kaasanud menetlusse ning esemeks on töövaidluskomisjoni otsuse tühistamise nõue. Kostjateks on isikud, kes kaasati menetlusse töövaidluskomisjonis.
|
| 3-2-1-72-04
|
Riigikohus |
28.05.2004 |
|
Töövaidlusorganisse pöördumist takistavaks ja nõude aegumistähtaja kulgemise algust ei mõjuta asjaolu, et lõpparvena maksmata raha oli töötaja valduses.
|
| 3-2-1-79-03
|
Riigikohus |
16.06.2003 |
|
TsMS § 73 lg 2 järgi on hagejal õigus hagist loobuda. Tööandja hagist loobumine ei vabasta teda töövaidluskomisjoni otsuse täitmisest. TsMS § 182 lg-st 7 tulenevalt ei saa tööandja sama töövaidlusega enam kohtusse pöörduda.
Kuna sisulist kohtulahendit samas töövaidlusasjas ei ole, on töövaidluskomisjoni otsus TMS § 1 lg 1 p 17 alusel täitmisele kuuluv lahend.
Kuna sisulist kohtulahendit samas töövaidlusasjas ei ole, on töövaidluskomisjoni otsus TMS § 1 lg 1 p 17 alusel täitmisele kuuluv lahend.
TsMS § 73 lg 2 järgi on hagejal õigus hagist loobuda. Tööandja hagist loobumine ei vabasta teda töövaidluskomisjoni otsuse täitmisest. TsMS § 182 lg-st 7 tulenevalt ei saa tööandja sama töövaidlusega enam kohtusse pöörduda.
|
| 3-2-1-35-03
|
Riigikohus |
03.06.2003 |
|
Pooled saavad töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel esitada kohtusse üksnes neid töölepingu lõpetamisest tulenevaid nõudeid, mis olid esitatud töövaidluskomisjonile läbivaatamiseks ja mille kohta töövaidluskomisjon tegi otsuse.
Töölepingu lõpetamisest tulenevaid nõuded, mida pooled ei esitanud töövaidluskomisjonile läbivaatamiseks ja mille kohta töövaidluskomisjon otsust ei teinud, ei kuulu ITVS § 24 lg-st 1 tulenevalt tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamisele. Seega tuleb kohtu menetlusse võetud vastuhagis menetlus TsMS § 217 p 2 alusel lõpetada.
Töötaja ei saa üheaegselt nõuda töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuni kuue kuu keskmise palga suurust hüvitist ning tööle ennistamist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmist palka.
NB! Seisukoha muutus!
Kui töötaja nõue ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks, siis ei ole õigust, mille suhtes kohus saaks kohaldada tööandja taotletud aegumist.
|
| 3-2-1-10-03
|
Riigikohus |
30.04.2003 |
|
KOKS § 35 lg 1 järgi võib linn teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuste hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 5 järgi on isik füüsiline isik või juriidiline isik. Seega saavad ka töölepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi omada üksnes isikud. Lastepäevakodu kohaliku omavalitsusüksuse allasutusena ei ole juriidiline isik ning seega ei saa ta olla ka tööandjaks. Lasteaia juhataja on kohaliku omavalitsuse seaduslik esindaja töösuhtes.
Kuigi individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 33 lg 3 ei tee viidet kehtivale tsiviilkohtumenetluse seadustikule, tuleb töövaidlusorgani otsuse tagasitäitmise muudes küsimustes juhinduda tsiviilkohtumenetlust reguleeriva seaduse sätetest.
Kuna kohaliku omavalitsuse hallatavad asutused on üksteisest selgelt eraldatud ja iseseisvalt korraldatud, siis ei ole asutuse juhil võimalik koondamise korral pakkuda töötajale tööd teises kohaliku omavalitsuse hallatavas asutuses. Töötaja töölejäämise eelisõigust saab selgitada üksnes samas asutuses.
|
| 3-2-1-122-02
|
Riigikohus |
21.11.2002 |
|
Tööleping tõendab töösuhte olemasolu. Tõendatud on TsMS § 95 kohaselt hagejate kirjalike töölepingute olemasolu ning kostja pole tuginenud sellele, et ta on need tühistanud.
Kuna tööõigus ei reguleeri töösuhtest tuleneva nõude aegumistähtaja katkemist, kuulub kohaldamisele analoogia alusel TsÜS § 121 lg 1 p 4 (30.06.2002 kehtinud red), mille järgi katkes aegumistähtaja kulg, kui kohustatud isik tegi teo, millega tunnustas võlga. Katkeda saab aegumistähtaeg, mis pole võla tunnustamise ajaks möödunud.
Viivis, mida tööandja on kohustatud PalS § 35 alusel maksma, ei kuulu palga hulka, mistõttu ei kuulu palga maksmisega viivitamise eest viivise nõue PankrS § 86 lg 1 p 2 järgi teise rahuldamisjärku.
|
| 3-2-1-121-02
|
Riigikohus |
14.11.2002 |
|
ITVS § 24 lg 1 võimaldab pooltel töövaidluskomisjonis lahendatud töövaidluse läbivaatamiseks pöörduda kohtusse üksnes komisjoni otsusega mittenõustumise korral. Kuna hagejal puudus alus taotleda töövaidluskomisjonis läbivaadatud nõude uuesti läbi vaatamist kohtus pidanuks kohus jätma selle nõude TsMS § 149 lg 2 p 3 analoogiat kasutades menetlusse võtmata. Kui kohus võttis avalduse menetlusse, oleks menetlus tulnud TsMS § 217 p 3 analoogiat kohaldades lõpetada.
Pooled saavad töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel esitada kohtusse ühekuulise tähtaja jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamisest, üksnes neid töölepingu lõpetamise vaidlustamisega seotud nõudeid, mis olid esitatud töövaidluskomisjonile läbivaatamiseks ja mille kohta töövaidluskomisjon tegi otsuse.
Kui kohtusse pöördutakse nõudega, mida ei ole eelnevalt töövaidluskomisjonis läbi vaadatud, hakkab sellise nõude aegumise ühekuuline tähtaeg kulgema ajast, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest, mitte aga ITVS § 24 lg-s 1 sätestatud töövaidluskomisjoni otsuse kättesaamise ajast. (NB! Seisukoha muutus! Vt RKTKo 03.06.2003, nr 3-2-1-35-03)
Kuna töötaja töövaidluskomisjonis tööle ennistamist ei nõudnud, siis lõpetas töövaidluskomisjon ITVS § 29 lg 2 kohaselt töölepingu ja luges töötaja omal algatusel lahkunuks. Loobumine ennistamisest ei ole tagasivõetav, kui töövaidlusorgan on selle nõude osas oma otsuse teinud ning töötaja ei saa esitada kohtule tööle ennistamise nõuet.
Tulenevalt TsMS § 73 lg-s 1 sätestatud poolte võrdsuse põhimõttest on TsMS § 319 lg-s 2 esimene lause kohaldatav nii hageja kui kostja suhtes, kui apellatsioonkaebuse esitab tema.
|
| 3-2-1-65-02
|
Riigikohus |
29.05.2002 |
|
Kuna tööandja ei lõpetanud hageja soovitud ajal töölepingut, siis sellest ajast alates sai hageja teada oma õiguste rikkumisest, et tööandja töölepingut ei lõpeta ega maksa ka nõutud hüvitist. Ringkonnakohus pidi tähtaja arvutamisel lähtuma vaidlustatud õiguste rikkumise päevast.
TLS § 73 kohaselt eeldab töölepingu lõpetamise vormistamine töölepingu lõpetamise aluse äranäitamist.
|
| 3-2-1-19-02
|
Riigikohus |
23.05.2002 |
|
Tähtaegade arvutamisel töösuhtes kohaldatakse individuaalse töövaidluse lahendamise seadust (ITVS § 7).
Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 kohaselt on hagi aegumise tähtajaks üks kuu. Tähtaegade arvutamisel töösuhtes kohaldatakse individuaalse töövaidluse lahendamise seadust (ITVS § 7).
|
| 3-2-1-39-02
|
Riigikohus |
03.04.2002 |
|
PalS § 36 lg 1 sätestab töötaja nõusolekuta töötaja palgast kinnipidamise tingimused ja alused ammendavalt. Kuna puudus PalS § 36 lg-s 1 sätestatud alus palgast kinnipidamiseks, oli kahjutasu palgast kinnipidamiseks ja tasaarvelduse tegemiseks vajalik töötaja eelnev nõusolek.
Kooskõlas ITVS § 8 lg-s 2 sätestatuga peab tööandja töötajate nõuetele aegumise kohaldamise taotluse esitama töövaidluskomisjonis enne asja sisulise arutamise algust.
|
| 3-2-1-110-01
|
Riigikohus |
06.11.2001 |
|
PalS § 2 lg-st 3 tulenevalt oli töötajal õigus lisatasule, kuna töölepingus on tööandja kohustunud maksma talle lisatasu eritingimustes töötamise eest ning poolte vahel puudub kokkulepe sellest kohustusest loobumise kohta. Vabariigi Valitsuse palgakorraldust reguleerivas määruses on suurendatud töötaja põhipalka ja sellest ei tulene seadusandja soov asendada lisatasu suurema palga maksmisega. Määrus ei muutnud midagi töötaja palgakorralduses, samuti säilus eritingimustes töötamine, mistõttu lisatasu kaotamine olenemata põhipalga suurendamisest oli ebaseaduslik.
Tulenevalt töötajate usaldusisiku seaduse § 7 lg-st 3 ja § 8 lg-st 1 peab tööandja töövälisel ajal usaldusisiku ülesannete täitmise eest, selle hüvitamise kokkuleppe puudumisel, maksma usaldusisikule tema nõudel hüvitist suuruses, mis vastab usaldusisiku keskmisele palgale, mida tulnuks talle säilitada põhitöö ajal usaldusisiku ülesannete täitmisel.
Tulenevalt töötajate usaldusisiku seaduse § 7 lg-st 3 ja § 8 lg-st 1 peab tööandja töövälisel ajal usaldusisiku ülesannete täitmise eest, selle hüvitamise kokkuleppe puudumisel, maksma usaldusisikule tema nõudel hüvitist suuruses, mis vastab usaldusisiku keskmisele palgale, mida tulnuks talle säilitada põhitöö ajal usaldusisiku ülesannete täitmisel.
Tulenevalt ITVS § 6 lg-st 1 puudub alus kohaldada aegumist lisatasu ja viivise nõude vastavale osale, kui hageja töötas eritingimustes, mille eest oli ette nähtud lisatasu, neli kuud enne vastava hagi esitamist.
Kohus jätab ITVS § 8 lg 4 järgi aegumise kohaldamata kui on tuvastatud, et hagejal ei olnud võimalik töövaidluskomisjoni õigeaegselt pöörduda.
|
| 3-2-1-101-01
|
Riigikohus |
05.10.2001 |
|
TsMS § 227 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonikohus märkis otsuse resolutsioonis, et tööandja nõue tunnistada seaduslikuks töötajaga töölepingu lõpetamine, tuleb jätta rahuldamata. Töötaja vastuhagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks jättis apellatsioonikohus samuti rahuldamata. Sellisena oli kohtuotsuse resolutsioon iseendaga vastuolus.
Apellatsioonikohus rikkus TsMS § 330 lg-s 6 sätestatut, mille kohaselt peab apellatsioonikohus otsuses vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele.
Kui ITVS § 24 alusel on kohtusse pöördunud töövaidluse pool, kelle vastu nõue töövaidluskomisjonile on esitatud, tuleb arvestada - et töövaidlust saab pidada samaks, kui selle nõude alus ja ese on samad töövaidluskomisjonile esitatud avalduse aluse ja esemega ning et töövaidluskomisjonile nõude esitanut tuleks käsitleda hagejana ja poolt kelle vastu nõue on esitatud, kostjana. Kuna ITVS § 25 lg 1 tulenevalt töövaidluskomisjoni otsus kohtusse hagi esitamisel ei jõustu, siis võib vastuväitena hagile vormistatud kostja nõue olla taotlus sama töövaidlus läbi vaadata ning taotlus jätta hageja nõue rahuldamata või rahuldada see osaliselt. Kohus peab seega tegema otsuse töövaidluses vaidlevate poolte esitatud kõigi nõuete osas.
Pooltevahelises töösuhtes pole tuvastatud ühtegi TLS §-s 71 sätestatud töölepingu lõppemise alust, seega on tööleping kehtiv. Töövaidluse lahendamiseks peab kohus põhjendama tööandja kohustuste ülemineku võimalikkust tööandja poolt sõlmitud prahtimise lepingu alusel prahtijale ja kaaluma kas see üleminek on kooskõlas TLS §-s 18 kehtestatuga.
|
| 3-2-1-65-01
|
Riigikohus |
28.05.2001 |
|
Tööandja on kohustatud maksma hagejale lõpparve töölepingu lõpetamise päeval (TLS § 74 lg 2). Hageja sellel kuupäeval lõpparvet kätte ei saanud. Seega pidi ta oma õiguste rikkumisest teada saama töösuhte lõpetamise päeval. Tulenevalt ITVS § 7 lg-st 1 algas hageja lõpparve nõude aegumistähtaja kulg temaga töölepingu lõpetamise päevale järgnevast päevast. ITVS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamise ja rikutud õiguste kaitse aegumistähtaeg neli kuud.
|
| 3-2-1-71-00
|
Riigikohus |
29.06.2000 |
|
Tööandjaks võib olla juriidiline isik või juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused. Kui kohus tuvastab, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu (keda hageja ei ole nõus asendama teise kostjaga), ei saa tõusetuda aegumise kohaldamine töötajate nõuetele.
|
| 3-2-1-75-00
|
Riigikohus |
28.06.2000 |
|
Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidluse lahendamiseks kohtusse, esitades hagi, milles on selgelt väljendatud nõue, hagi aluseks olevad asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hagi ei ole kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Kui tööandja ei vaidlusta töötajate nõuete aegumist töövaidluskomisjonis, siis ei saa tööandja aegumise kohaldamist enam kohtus taotleda.
|
| 3-2-1-92-98
|
Riigikohus |
23.09.1998 |
|
Töövaidlusorganisse töölepingu lõpetamise õiguse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 2 kohaselt üks kuu päevast, mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest.
|
Facebook
Twitter