3-2-1-4-00
|
Riigikohus |
13.01.2000 |
|
Hinnaga hagis mõistab kohus hagejalt välja vajalikud ja põhjendatud kulud kostjale tema esindajana asjast osavõtnud advokaadi abi eest kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast (TsMS § 61 lg 1 p1).
|
| 3-2-1-15-99
|
Riigikohus |
09.02.1999 |
|
Riigilõivuseaduse § 15 reguleerib riigilõivu tagastamist riigieelarvest. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 7 mõtte kohaselt tuleb riigilõiv tagastada kostjale riigieelarvest siis, kui temalt on hagi rahuldamise tõttu riigilõiv riigituludesse tegelikult juba sisse nõutud ja see kohtuotsus tühistatakse ning hagi tema vastu jääb rahuldamata.
Aktsiate omandamise eelleping ei saa asendada aktsiate märkimist ja seetõttu ei oma eelleping vaidluse lahendamisel selles mõttes tähendust.
|
| 3-2-1-66-98
|
Riigikohus |
21.05.1998 |
|
Nõudeõiguse üleminek kindlustusandjale varalist kahju tekitanu vastu hõlmab ka protsessiõiguses sätestatud soodustuse- olla vabastatud riigilõivu tasumisest- üleminekut.
|
| 3-2-1-26-98
|
Riigikohus |
09.03.1998 |
|
Kinnistamisavalduse esitamisel tasumisele kuuluv lõiv on aluseks riigilõivule, mis tuleb tasuda apellatsioonkaebuselt kinnistamisotsuse peale.
|
| 3-2-1-113-97
|
Riigikohus |
16.10.1997 |
|
Kui kohus jätab apellatsioonkaebuse esitamisel apellandi taotluse täiendava riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata või leiab, et riigilõivu on tasutud vähem kui seaduses ettenähtud, siis peab kohus apellatsioonkaebuse käiguta jätmise määruses ära näitama ka riigilõivu summa, mille apellant peab tasuma kohtu näidatud tähtajaks.
|
| 3-2-1-110-97
|
Riigikohus |
08.10.1997 |
|
TsKS § 54 lg 3 kohaselt on kohtul määrusega õigus isikut täielikult või osaliselt vabastada kohtukulude tasumisest riigituludesse tema maksejõuetusest lähtudes. Tulenevalt TsKS §-st 88 lg 1 pidi hageja oma maksejõuetust tõendama.
|
| 3-2-1-81-97
|
Riigikohus |
12.06.1997 |
|
Tehingu kehtetuks tunnistamise nõue on hindamisele mittekuuluv ning riigilõivu tuleb tasuda kui mittevaralise hagi eest. Kui tehingu kehtetuks tunnistamise hagis taotletaks tehingu järgi saadu tagastamist või selle võimatuse korral saadu hüvitamist rahas, siis tuleb tasuda riigilõivu samas ulatuses kui varalise või hindamisele kuuluva hagi esitamisel.
|
| 3-2-1-49-97
|
Riigikohus |
09.06.1997 |
|
Pärast asjaolude tuvastamist saab kohus otsustada, millist seadust tuleb kohaldada. Otsuses tuleb põhjendada kohtukulude jaotust poolte vahel (TsKS § 228 lg 1).
Pärast asjaolude tuvastamist saab kohus otsustada, millist seadust tuleb kohaldada. Otsuses tuleb põhjendada kohtukulude jaotust poolte vahel (TsKS § 228 lg 1).
|
| 3-2-1-77-97
|
Riigikohus |
09.06.1997 |
|
Enne hagiavalduse vastuvõtmist kontrollib kohus riigilõivu tasumist. Hagiavalduse vastuvõtmisest võib kohus keelduda, kui riigilõiv on tasumata.
|
| 3-2-1-43-97
|
Riigikohus |
10.04.1997 |
|
Tehingu kehtetuks tunnistamise nõudelt tuleb riigilõivu tasuda kui mittevaralise hagi eest. Kui tehingu kehtetuks tunnistamise hagis taotletakse tehingu järgi saadu tagastamist või selle võimatuse korral saadu hüvitamist rahas, siis tuleb tasuda riigilõivu samas ulatuses kui varalise või hindamisele kuuluva hagi esitamisel.
|
| 3-2-1-131-96
|
Riigikohus |
12.12.1996 |
|
Kassatsioonkaebuse esitamisel nii hinnata hagilt kui ka taotletava või vaidlustatava nõude summa osas samaaegselt, tuleb tasuda kautsjon taotletava või vaidlustatava nõude summa järgi.
|
| 3-2-1-112-96
|
Riigikohus |
17.10.1996 |
|
TsKS § 54 lg 1 p 5 ja riigilõivuseaduse § 4 lg 1 p 5 kohaselt on riigilõivu tasumisest riigituludesse vabastatud hagejad - kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise hagides. Viidatud sätted ei sea riigilõivu maksmisest vabastamist sõltuvusse sellest, kas kostjaks on süüdimõistetu või isik, kes võib kanda tsiviilvastutust süüdimõistetu poolt kuriteoga tekitatud kahju eest. Riigilõivu tasumisest vabastamise otsustamisel kuulub tuvastamisele kas kahju, mille hüvitamist nõutakse, on tekitatud hagejale kuriteoga või mitte. Hagiavalduse menetlusse võtmise lahendamisel ei saa ette otsustada seda, kas hageja valitud kostja kannab tsiviilvastutust kuriteoga tekitatud kahju eest või mitte.
|
| 3-2-1-83-96
|
Riigikohus |
20.06.1996 |
|
TsKS § 57 lg 1 näeb ette pooltele tagajärje kohtukulude nimekirja mitteesitamise eest, kuid ei keela esimese astme kohtul kohtukulude väljamõistmist.
TsK § 426 lg 1 p 1 kohaselt vastutab hoidja vara kaotsimineku ja puudujäägi eest kaotsiläinud või puudujääva vara väärtuse ulatuses ka siis, kui hoiusuhe on TsK § 431 järgi tekkinud seaduse põhjal.
|
| 3-2-1-80-96
|
Riigikohus |
05.06.1996 |
|
Kui kohtule esitatud avalduse eest tasuti vähem riigilõivu, kuid kohus võttis avalduse menetlusse, siis ei saa vähem tasutud riigilõivu tõttu avalduse vastuvõtmisest enam keelduda ja avaldust tagastada. Sellisel juhul lahendatakse tiigilõivu tasumise küsimus kohtuotsusega (TsKS §-d 47 lg 1 ja 46).
Kui kohtule esitatud avalduse eest tasuti vähem riigilõivu, kuid kohus võttis avalduse menetlusse, siis ei saa vähem tasutud riigilõivu tõttu avalduse vastuvõtmisest enam keelduda ja avaldust tagastada. Sellisel juhul lahendatakse tiigilõivu tasumise küsimus kohtuotsusega (TsKS §-d 47 lg 1 ja 46).
Kui hageja ei ole vaidlusaluse tehingu pooleks, ei nõua vara ega saa seda pärast tehingu kehtetuks tunnistamist restitutsiooniga tagasi, siis ei ole tegemist hageja varalise nõudega, vaid üksnes tehingu kehtetuks tunnistamisega ja hagiavaldust ei ole sellisel juhul õige lõivustada.
Kui hageja ei ole vaidlusaluse tehingu pooleks, ei nõua vara ega saa seda pärast tehingu kehtetuks tunnistamist restitutsiooniga tagasi, siis ei ole tegemist hageja varalise nõudega, vaid üksnes tehingu kehtetuks tunnistamisega ja hagiavaldust ei ole sellisel juhul õige lõivustada.
|
| 3-2-1-50-96
|
Riigikohus |
04.04.1996 |
|
Hagi esitamisel omandiõiguse tunnistamiseks pärandvarale ja selle väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest kui vara omaniku testamendijärgne pärija, tuleb tasuda riigilõiv riigilõivuseaduse lisa 1 § 1 lg 1 järgi ja ei kuulu kohaldamisele riigilõivuseaduse § 4 lg 1 p 8.
|
| 3-2-3-5-96
|
Riigikohus |
06.03.1996 |
|
Advokaadi abi eest kulude väljamõistmisel pankrotimenetluses tuleb rakendada tsiviilkohtupidamise seadustiku sätteid, sest PankrS § 2 lg. 2 ei tulene teisiti
|
| 3-2-1-18-96
|
Riigikohus |
14.02.1996 |
|
Kohtul on õigus isikut, lähtudes tema maksejõuetusest, vabastada täielikult või osaliselt kohtukulude tasumisest riigituludesse ainult määrusega (TsKS § 54 lg. 3). Hageja taotluse kohta riigilõivust vabastamiseks kohus määrust ei teinud ja seega kohus hagejat riigilõivu osalisest tasumisest ei vabastanud ning nõudis selle osa õigesti kohtuotsusega riigituludesse.
|
| III-2/1-102/95
|
Riigikohus |
21.12.1995 |
|
|
| III-2/1-68/95
|
Riigikohus |
16.10.1995 |
|
|
| III-2/1-43/95
|
Riigikohus |
14.09.1995 |
|
|
Facebook
Twitter