3-2-1-53-00
|
Riigikohus |
22.06.2000 |
|
Vaidluse lahendamisel, kas hageja omandiõigus elamule tekkis ostu-müügi- ja kinkelepingu alusel või ühise tegutsemise lepingu alusel, tuleb lähtuda hagis esitatud selgelt väljendatud nõudest ja hagi aluseks olevatest asjaoludest. Hagi alust ja eset ei või muuta apellatsioonkaebuses ega esitada nõuet, mida esimese astme kohtus ei esitatud.
|
| 3-2-1-84-00
|
Riigikohus |
21.06.2000 |
|
Apellatsioonikohtu otsus ei vasta TsMS § 330 nõuetele. Ekslik on apellatsioonikohtu seisukoht, et kuna hagi rahuldamata jätmist PankrS § 43 lg 1 p 2 alusel ei vaidlustatud, siis ei saa sellel alusel hagi hinnata. Apellatsioonikohus tühistas esimese astme kohtu otsuse tervikuna. Uue otsusega hagi rahuldamata jätmine eeldas ringkonnakohtu seisukohavõttu kõigi hagi aluseks olevate asjaolude kohta. Järelikult tulnuks lahendada ka hageja nõue PankrS § 43 lg 1 p 2 alusel.
Ostja poolt omanikuks saamine eeldab AÕS § 92 lg 1 kohaselt ka käsutustehingut ehk asjaõiguslikku kokkulepet selle kohta, et omand läheb üle ostjale. Asjaolu, et müüja pole asja omanik, ei anna lepingupooleks mitteolevale isikule, kes peab end asja omanikuks, õigust ostu-müügilepingu ega asjaõigusliku kokkulepe vaidlustamiseks.
|
| 3-2-1-61-00
|
Riigikohus |
11.05.2000 |
|
TsMS § 330 lg 6 kohaselt peab apellatsioonikohus otsuses vastama apelellatsioonkaebuse põhjendustele.
|
| 3-2-1-65-00
|
Riigikohus |
03.05.2000 |
|
Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 334 sätteid, kuna, muutes esimese astme kohtu otsuse põhjendusi,jättis ta kohtuotsuse resolutsioonis linnakohtu otsuse muutmata.
Kui üürileandja on andnud üürilepingus üürniku kasutada ka eluruumi teenindamiseks vajalikud ruumid ja üürnik neid lõhub, siis on tegemist üürilepingu rikkumisega. Kohtul tuleb otsustada, kas selline üürilepigu rikkumine on üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise alus ES § 54 lg 1 p 3 järgi.
|
| 3-2-1-33-00
|
Riigikohus |
02.05.2000 |
|
Kohtuotsuse põhjendavas osas peab kohus TsMS § 330 lg 4 alusel märkima, millist seadust ta kohaldas.
Kehtestatud määras üüri nõudmine ei ole üürilepingu ühepoolne muutmine ja üürileandja ei pidanud üürnikuga uut kokkulepet sõlmima.
|
| 3-2-1-55-00
|
Riigikohus |
25.04.2000 |
|
Ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas peavad TsMS §330 lg 4 järgi sisalduma tema poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja nendest tehtud järeldused,kui ta ei nõustu esimese astme kohtu poolt tuvastatuga. Ringkonnakohtu otsus nimetatud nõuetele ei vasta.
Kui kaasomanik ei täida kaasomanike enamuse kohustuslikku otsust, kellele kuulub ka suurem osa ühises asjas, siis on kaasomanikul, kes soovib enamuse otsuse järgimist, alus esitada hagi takistuste kõrvaldamiseks ja nendest hoidumiseks kaasomandi kasutamisel enamuse otsuse järgi. Kaasomanik, kes leiab, et enamuse otsus rikub tema õigust asja kasutada ja vallata, on õigustatud AÕS § 72 lg 5 alusel nõudma kasutuskorra kindlaksmääramist teisiti, kui tegi seda enamuse otsus.
|
| 3-2-1-43-00
|
Riigikohus |
13.04.2000 |
|
Apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata võib apellatsioonikohus tühistada kohtulahendi TsMS § 333 lg 2 alusel ja saata asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule ainult sellise protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvalda.
|
| 3-2-1-17-00
|
Riigikohus |
12.04.2000 |
|
TsMS § 90 lg 2 kohaselt ei ole tõendiks lepingulise esindaja seletused.
Apellatsioonikohus rikkus otsuse põhjendavale osale TsMS § 330 lg-s 4 esitatavaid nõudeid, mille kohaselt tuleb otsuses märkida ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas.
Vaidluse lahendamiseks pidi kohus , kes oli EES § 4 p 1 järgi õigustatud vaidlusalust korterit erastama, pidi kohus tuvastama isikute ringi, kes elasid koos üürnikuga korteris selle erastamise ajal ja nende isikute elamuseadusest ja eluruumide erastamise seadusest tuleneva õigusliku seisundi.
ES § 40 lg 1 – asjaolu, et üürniku surma korral kui üürileandja tunnistab esialgse üürniku asemel üürnikuks ühe temaga koos elanud perekonnaliikmetest varem sõlmitud üürilepingu järgi, ei muuda surnud üürniku teiste perekonnaliikmete õigusi ega kohustusi üürilepingu järgi.
|
| 3-2-1-50-00
|
Riigikohus |
10.04.2000 |
|
Ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS § 330 lg 4 nõuetele, mille kohaselt tuleb otsuse põhjendavas osas ära märkida ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas.
Kui asja lahendamisel selgub ja kohus otsuse põhjendavas osas tuvastab, et vara üleandmine oli omandireformi aluste seaduse mõttes õigusvastane võõrandamine ametiisiku omavoli või ebaseadusliku otsuse tõttu või muul põhjusel, siis tuleb asjas menetlus lõpetada, kuna õigusvastaselt võõrandatud vara tagastatakse halduskorras.
|
| 3-2-1-16-00
|
Riigikohus |
29.03.2000 |
|
Linnakohtu otsuse muutmisega, mida otsuses arusaadavalt ei kajastata, on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 330 lg-s 4 kohtuotsuse põhjendavale osale esitatud nõudeid.
Ringkonnakohus pole järginud TsMS § 330 lg 6 nõuet vastata otsuses apellatsioonkaebuse põhjendustele.
Ostu-müügilepingu järgi ei teki omandajal omandiõigusi, kui vara võõrandamine on seadusega keelatud.
|
| 3-2-1-27-00
|
Riigikohus |
27.03.2000 |
|
Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 330 lg 4 sätteid, mille kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas muuhulgas ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ning kohaldatud seadus.
AÕS § 16 lg 1 kohaselt on maatükiga püsivalt ühendatud ehitis selle oluline osa, kui puuduvad sama paragrahvi lõikes 21 sätestatud asjaolud. AÕS § 15 lg 2 järgi ei või asi ja tema olulised osad olla erinevate õiguste ja kohustuste esemeks, s.h erinevate isikute omandis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui ehitis on muutunud maatüki oluliseks osaks, siis ei saa ehitise ja maatüki omandit lahutada.
Eelnev ei välista aga nõuet, kui kinnistusregistri osa avamise õiguslikuks aluseks olnud vallavalitsuse korraldus (AÕS RakS § 10 lg 1) õigusvastasuse tõttu ära langeb (AÕS § 57 lg 1). Samuti pole välistatud kahju hüvitamise nõue.
|
| 3-2-1-15-00
|
Riigikohus |
22.03.2000 |
|
Apelletsioonikohtu otsuse kohaselt tühistati linnakohtu otsus protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Otsuses ei ole viidatud, milliseid protsessiõiguse norme linnakohus rikkus ning milles nende rikkumine väljendub. Seega ei vasta apellatsioonikohtu otsus TsMS § 330 lg-s 4 sätestatud nõudele: märkida otsuse põhjendavas osas seadused,mida ringkonnakohus kohaldas.
TsK § 462 lg 2 ja 463 lg 2 alusel on õigus kahju hüvitamisele isikuil, keda seadus käsitab ülalpeetavana ja kes surmasaanult ülalpidamist said ning isikuil, kes neilt ülalpidamist ei saanud, kuid kellel oli õigus seda saada surmasaanu eluajal.
|
| 3-2-1-24-00
|
Riigikohus |
08.03.2000 |
|
Ringkonnakohus peab vastavalt TsMS § 330 lg-le 6 otsuses vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele.
|
| 3-2-1-7-00
|
Riigikohus |
16.02.2000 |
|
Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 330 lg 4 järgi kohtuotsuse põhjendavale osale esitatavaid nõudeid jättes põhjendamata, milliste tõendite alusel ta kohtuotsuses oma järeldused tegi
Ettevõttega seotud kohustused, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks, saavad üle minna juhul, kui läheb üle ettevõtte omand või valdus tervikuna ÄS § 5 lg 2 alusel.
|
| 3-2-1-11-00
|
Riigikohus |
08.02.2000 |
|
Ringkonnakohus pole otsuses põhjendanud milliste asjaolude alusel ta vastavad järeldused tegi, rikkudes sellega TsMS § 330 lg-s 4 kohtuotsuse põhjendavale osale esitatud nõudeid.
Mitme suurema ohu allika valdaja poolt ühiselt neile endile kahju tekitamise korral tuleb suurema ohu allikate valdajate tsiviilvastutuse kindlaksmääramisel arvestada iga suurema ohu allika valdaja süü suurust.
|
| 3-2-1-6-00
|
Riigikohus |
25.01.2000 |
|
Apellatsioonikohus jättis otsuse põhjendavas osas tähelepanuta poole väidetud õiguslikku tähtsust omava asjaolu, mis tõi kaasa kohtuotsuse tühistamise protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
|
| 3-2-1-107-99
|
Riigikohus |
22.12.1999 |
|
TsÜS § 54 kohaselt tuleb tehingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige poolte tegelikust tahtest. Poolte tahe tuleb välja selgitada lähtudes kõigist kohtu ette toodud asjaoludest. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka poolte käitumist enne lepingu sõlmimist ja pärast seda.
Ringkonnakohus on rikkunud TsMS §-s 330 lg 6 sätestatut, mille kohaselt ringkonnakohus peab otsuses vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele
|
| 3-2-1-97-99
|
Riigikohus |
15.12.1999 |
|
TsÜS § 64 kohaselt tuleb tehingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige poolte tegelikust tahtest. Poolte tahe tuleb välja selgitada lähtudes kõigist kohtu ette toodud asjaoludest. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka poolte käitumist enne lepingu sõlmimist ja pärast seda.
Ringkonnakohus on rikkunud TsMS §-s 330 lg 6 sätestatut, mille kohaselt ringkonnakohus peab otsuses vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele.
|
| 3-2-1-104-99
|
Riigikohus |
30.11.1999 |
|
TsMS § 3 kohaselt on tsiviilmenetluse ülesandeks tsiviilasja õige ja võimalikult kiire läbi vaatamine. Sellest tulenevalt, kui apellatsioonkaebus ongi esitatud vahetult ringkonnakohtule, kuid tähtaegselt, siis tuleb kaebus saata otse vastavale I astme kohtule, teatada sellest apellandile ja lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt.
|
| 3-2-1-101-99
|
Riigikohus |
24.11.1999 |
|
Kohtud on rikkunud TsMS § 231 lg 4 ja 330 lg 4 järgi otsuse põhjendavale osale esitatavaid nõudeid.
Kohtute otsustes on kasutatud ebatäpseid mõisteid, mis liikluseeskirja tunnustatud terminite hulgas puuduvad.
Kohus peab asjaolude tuvastamisel ja neist järelduste tegemisel kasutama liikluseeskirja termineid ja seletusi.
Apellatsioonikohus jättis kostja taotluse hagi aegumise kohaldamiseks igasuguse tähelepanuta ja rikkus sellega TsMS §-s 228 sätestatut, teha kohtuotsus kõigi nõuete kohta.
TsMS § 330 lg 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Apellatsioonikohtu otsus ei vasta otsuse sisule esitatavatele nõuetele.
LKindlS § 34 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal õigus keelduda kahju hüvitamisest, kui kannatanu ise on vastutav kahju tekkimise eest või kui hüvitamine oleks vastuolus LKindlS §-s 27 toodud liikluskahju hüvitamise põhimõtetega. Vastutuse tekkimise tingimuseks on sõidukit juhtinud isiku käitumise õigusvastasus ja kahju, mis on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel ning põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel (LKindlS § 4 lg 2).
|
Facebook
Twitter