3-2-1-120-97
|
Riigikohus |
23.10.1997 |
|
Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada (PkS § 17). Enne ühisvara jagamist ei või kumbki abikaasadest keelata teisel abikaasal ühisvara kasutamist. Juhul, kui ehitusmaksumuse alusel arvutatav osamaks on väiksem kui korteri harilik väärtus, tuleb osamaks määrata juhindudes AÕS §-st 29.
|
| 3-2-3-8-98
|
Riigikohus |
28.09.1998 |
|
06.11.1997 jõustunud ORAS § 8 lg 6 on erisätteks PKS § 42 lg 1 suhtes ja laiendab isikute ringi, kes on õigustatud nõudma põlvnemise tuvastamist omandireformi käigus vara tagastamiseks.
|
| 3-2-3-12-98
|
Riigikohus |
02.11.1998 |
|
Perekonnaseaduse § 54 lg 2 kohaselt on vanema õiguse äravõtmise asjas eestkosteasutuse kaasamine protsessi kohustuslik selleks, et ta annaks arvamuse vanema õiguse äravõtmise kohta.
|
| 3-2-3-11-98
|
Riigikohus |
10.11.1998 |
|
Perekonnaseaduse § 31 alusel on kohtul õigus oma perekonnanime abiellumisel muutnud abikaasa soovil jätta temale abiellumisel võetud perekonnanimi või anda tagasi perekonnanimi, mida abiellumisel muudeti.
|
| 3-2-1-32-99
|
Riigikohus |
04.03.1999 |
|
PKS § 61 lg 6 p-s 3 sätestatud muuks kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjuseks ei saa olla asjaolu, mille tõttu laps jääks ilma ühelt vanemalt saavast elatisest selle vanema enda tegevuse tõttu lapse sünni registreerimisel, sest PKS § 44 lg 5 järgi isik, kes on sünniakti lapse isana kantud tema enda või tema ja lapse ema ühise avalduse alusel, ei või kannet vaidlustada, kui ta avalduse esitamisel teadis, et ta ei ole lapse isa.
|
| 3-2-1-27-99
|
Riigikohus |
10.03.1999 |
|
Omandireformi käigus vara tagastamiseks tuvastab kohus ka vanavanema põlvnemist, kui seda pole varem kindlaks tehtud.
|
| 3-2-1-78-99
|
Riigikohus |
29.09.1999 |
|
Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja riik, sekkudes perekondlikesse õigussuhetesse, kas piirab vanemate õigusi või kohaldab sanktsioonina vanema õiguste äravõtmist. Vanemate kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub laste hoolitsuseta ja järelevalveta jätmises.
|
| 3-2-1-113-99
|
Riigikohus |
20.12.1999 |
|
PKS § 53 lg 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. PKS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudelt vanemalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Seega ei ole lapse vanaema isik, kes kohtu poolt eestkostjaks määramata, saaks teostada lapse üle eestkostet (PKS § 93 lg 1 ja 95) ja esineda lapse seadusliku esindajana (PKS § 97 lg 1).
|
| 3-2-1-9-00
|
Riigikohus |
08.02.2000 |
|
Kui mõlemal abikaasal esinevad PKS §-s 19 lg 2 sätestatud asjaolud, mis võimaldavad kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, võib kohus jagada ühisvara võrdslt.
|
| 3-2-1-38-00
|
Riigikohus |
29.03.2000 |
|
PkS § 17 lg 4 sätestatud abikaasade ühisvara käsutamiseks teise abikaasa kirjalik nõusolek oli väljendatud abikaasale antud volikirjas, mille järgi hageja volitas abikaasat esindama end kõigis õigustoimingutes, mis on seotud ühisvarasse kuuluva ehitise võõrandamise, pantimise või muu kohustisega koormamisega. See, et abikaasa nimel sõlmis pandilepingu tema volitatud esindaja, ei muuda elamu pantimiseks antud nõusolekut.
|
| 3-2-1-145-00
|
Riigikohus |
06.12.2000 |
|
Kuna pooled ei ole kindlaks teinud abielu kestel soetatud ühisvara koosseisu ja ei ole soovinud ühisvara jagada, siis on asjas õigesti jäetud kohaldamata ES § 11 lg 2 ja ei saa järeldada, et hageja on vaidlusaluse kinnisasja mõttelise osa ainuomanik.
|
| 3-2-1-116-00
|
Riigikohus |
08.12.2000 |
|
Pärandvara jagamise asjades perekonnaseaduse ühisvara jagamist reguleerivad sätted kohaldamisele ei kuulu. Abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvara lepingut või mis ei ole saadud kinke või pärimise teel, loetakse abikaasade ühisvaraks olenemata sellest, kas see omandati abikaasade ühisvara või abikaasade lahusvara arvel.
|
| 3-2-1-13-01
|
Riigikohus |
07.03.2001 |
|
Ühisvara kindlaksmääramisel on kohtul jäänud tähelepanuta kostja esitatud vara jagamise ettepanekus märgitud korteris asuv vara, samuti nähtub kohtule esitatud hageja ühisvara nimekirjast, et osa nimetatud korteris asuvast varast on jäänud jagamata. Selles osas ei vasta otsus TsMS § 227 lg-le 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.
AÕS § 68 lg-st 3 tulenevalt tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. Seadus ei sätesta, et hüvitise tasumata jätmisel läheb kohustatud isikult omandiõigus varale, mille arvelt hüvitis välja mõisteti, üle isikule, kelle kasuks see välja mõisteti.
Enne abielusuhete lõppemist kostja poolt aktsiate müügist saadud raha, samuti kostja poolt pangast välja võetud raha saab arvata ühisvara hulka kui hageja tõendab, et selle raha kulutas kostja üksnes enda huvides või et see raha oli kostjal pärast abielusuhete lõppemist alles.
Seadusest ei tulene, et kohus peab ühisvara jagama selliselt nagu soovib abikaasa, kelle juurde jäävad poolte alaealised lapsed. Elamu jätmisel kostjale arvestas kohus õigesti pärast abielusuhete lõppemist kujunenud olukorda: elamu on ehitatud ühele perele, kasutab seda kostja, hageja kasutuses on korter.
Kohus on õigesti arvanud kostja hoiuse ühisvarasse poolte abielusuhete lõppemise aja seisuga, kuna PKS § 18 lg 2 kohaselt, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.
PKS § 19 lg 3, mille kohaselt määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena, lubab vara jagada asjadena ega nõua, et kohus peaks jagama elamu ja korterid just kaasomandi osadena.
|
| 3-2-1-88-01
|
Riigikohus |
20.06.2001 |
|
Seadusega ei ole kooskõlas ringkonnakohtu seisukoht, et abielu ühisvara jagamise kokkulepet tuleb tõendada dokumentaalse tõendiga. TsMS § 90 sätestab tõendi mõiste, TsMS § 93 kohaselt kui seadusest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Ühisvarasse kuuluva vallasasja jagamise kokkuleppe vorminõuet perekonnaseadus ei sätesta. Seega ühisvara jagamise kokkuleppe tõendamisel on tõendiks ka poolte seletused ja tunnistajate ütlused.
Seadusega ei ole kooskõlas ringkonnakohtu seisukoht, et abielu ühisvara jagamise kokkulepet tuleb tõendada dokumentaalse tõendiga. Ühisvara jagamise kokkulepe on tehing TsÜS § 60 lg 1 mõistes, TsÜS § 91 kehtestab tehingu vormi vabaduse põhimõtte, kui seaduses ei sätestata tehingu kohustuslikku vormi. Ühisvarasse kuuluva vallasasja jagamise kokkuleppe vorminõuet perekonnaseadus ei sätesta. Seega võib ühisvara jagamise kokkulepet tõendada poolte seletuse ja tunnistajate ütlustega. Samuti ei keela seadus vara kokkuleppel jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse põhimõttest.
|
| 3-2-1-115-01
|
Riigikohus |
15.11.2001 |
|
Otsustamaks tehingu seaduslikkuse üle, millega väidetavalt rikuti APK § 21 lg 2 nõudeid, tuleb APK § 46 alusel tuvastada abielu lõppemise moment ning lähtudes sellest vaidlus lahendada. Arvestada tuleb, et APK § 21 kohaselt notariaalset tõestamist nõudnud vara võõrandamise tehing ei ole kehtetu, kui selleks puudus lahutatud abikaasa kirjalik nõuseolek.
|
| 3-2-1-145-01
|
Riigikohus |
05.12.2001 |
|
Protsessiosalisteks mitteolevate isikute kirjalikud seletused ei ole tõendiks TsMS § 90 lg 2 mõttes. Kuna selliste isikute ütlused võivad olla tõendiks üksnes tunnistaja ütlustena (TsMS § 101 lg 1), ei või kohus neid asendada muus vormis andmekandjaga. (NB! Seisukoha muutus! Vt RKTKo 12.10.2011, nr 3-2-1-74-11, p 26)
Lapse kohtlemise põhimõtete (lastekaitse seaduse § 31 lg 1) järgimise tagamine on avalik huvi. Asjades, kus otsus oleneb laste väära kohtlemise tõendatusest, ei ole kohtul mitte ainult õigus, vaid ka kohustus teha TsMS § 91 lg 2 alusel ettepanek esitada täiendavaid tõendeid või koguda neid omal algatusel.
|
| 3-2-1-53-02
|
Riigikohus |
16.04.2002 |
|
Hageja nõuab abikaasade omandatud ühisvara jagamist. Esimese abielu jooksul omandatud ühisvara jagamise nõude osas APK § 23 lg 4 kohaldamisele ei kuulu, sest pooled abiellusid uuesti ja olid abielus ka perekonnaseaduse jõustumise ajal 01.01.1995. Asjaolu, et vahepealsel perioodil pooled abielus polnud, ei muutnud abielulist ühisvara nende lahusvaraks.
Kui abikaasade ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks, kui on tema osa ühisvarast, siis mõistab kohus vastavalt PKS § 19 lg-le 4 temalt teisele abikaasale rahalise hüvitise.
|
| 3-2-1-117-02
|
Riigikohus |
30.10.2002 |
|
Laste ülalpidamiskohustust täidetakse poolte kokkuleppel või kohtuotsuse alusel. PKS § 70 määrab aja, millest alates saab hagi rahuldamisel kohtuotsusega elatise välja mõista ning ei välista enne hagi esitamist elatise kokkuleppest tuleneva võla sissenõudmist. Otsustades elatise võla nõude põhjendatuse üle tuleb arvestada, et lepingu järgi elatise maksmisele rakendub PKS § 61 lg-st 2 ja §-st 71 tulenev eripära.
|
| 3-2-1-33-03
|
Riigikohus |
07.04.2003 |
|
TsMS § 228 mõtte kohaselt on kohus asja lahendamisel seotud küll poolte esitatud asjaoludega, kuid mitte nende antud õigusliku kvalifikatsiooniga ja kohaldab seadust ise. Ringkonnakohus ei rikkunud TsMS § 229 lg 1, mille järgi ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude osas, mida ei esitatud.
Abikaasade ühise laenukohustuse jagamine abikaasade ühisvara jagamisel puudutab ainult nende endi omavahelisi varalisi suhteid ega saa muuta nende lepingulisi vahekordi laenuandjatega, mistõttu puudub alus võlausaldajate kaasamiseks menetlusse TsMS § 80 lg 1 alusel.
Ühisvara jagamisel loetakse PKS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade osad võrdseks. Kohus ei ole ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldunud.
Kuigi pärast ühisvara jagamist ei vastuta abikaasad perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest enam ühisvaraga, on võlausaldajal endiselt nõue mõlema abikaasa vastu, kuna vastutus laieneb ka mõlema abikaasa lahusvarale.
|
| 3-2-1-42-03
|
Riigikohus |
29.04.2003 |
|
Kohtutäitur ei saa võlgniku kohustuste täitmiseks arestitud abikaasade ühisomandis olevat korterit müüa ilma ühe omaniku nõusolekuta.
Võlgniku osale ühises varas sissenõude pööramiseks peab tema osa olema kindlaks tehtud. Kui kohustatud abikaasal puudub lahusvara või sellest ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks.
|
Facebook
X.com