3-2-1-96-01
|
Riigikohus |
06.06.2001 |
|
Kuna nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostja pankrotti välja kuulutatud, kuulusid panga kliendi kontol oleva rahaga tehtavate tehingute suhtes kohaldamisele krediidiasutuse seadus ja sularahata arvelduste eeskirjad. Seadus ei näe ette pangakontolt makse tegemist kontol oleva raha nõudeõiguse lepingu alusel, mistõttu leping on vastuolu tõttu seadusega TsÜS § 66 lg 2 kohaselt tühine ning sellest lepingust kolmandal isikul panga vastu nõuet ei teki.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-91-01.
|
| 3-2-1-18-01
|
Riigikohus |
17.04.2001 |
|
Kreeditor võib nõude TsK § 216 lg 1 kohaselt loovutadateisele isikule, kui see ei ole vastuolus seaduse või lepinguga. Tulenevalt nõude loovutamise ajal kehtinud krediidiasutuse seadusest, samuti sularahata arvelduste eeskirjadest, ei saa panga kliendi ja kolmanda isiku vahel ainult nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel kolmandal isikul panga vastu nõuet tekkida, sest kontol muudatuste tegemine saab toimuda üksnes kontoomaniku kirjaliku korralduse alusel. Õigusaktidest ega ka panga ja kliendi vahel sõlmitud kontolepingust ei tulene piiranguid kontolt rahasummade nõudeõiguse loovutamiseks ainult nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel krediidiasutuse pankrotimenetluses.
Hageja on sõlminud panga kliendiga tema kontolt rahasumma nõudeõiguse loovutamise lepingu, mille alusel palub hageja tunnustada oma nõuet kostja (pank) pankrotimenetluses. Tulenevalt nõude loovutamise ajal kehtinud krediidiasutuse seadusest, samuti sularahata arvelduste eeskirjadest, ei saa panga kliendi ja kolmanda isiku vahel ainult sõmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel kolmandal isikul panga vastu nõuet tekkida, sest kontol saab muudatusi teha üksnes kontoomaniku kirjaliku korralduse alusel. Õigusaktidest ega ka panga ja kliendi vahel sõlmitud kontolepingust ei tulene piiranguid kontolt rahasummade nõudeõiguse loovutamiseks ainult nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel krediidiasutuse pankrotimenetluses. Nõude loovutamise lepingute allakirjutamise ajal ei olnud kostja pankrotti välja kuulutatud. Kohtud jätsid põhjendatult nõude tunnustamise hagi rahuldamata.
|
| 3-2-1-114-00
|
Riigikohus |
17.01.2001 |
|
Pankrotimenetluses tunnustatakse allutatud laenu pärast PankrS § 86 lg 1 p-des 1-6 nimetatud rahuldamisjärke, sest kuni 30. juunini 1999. a kehtinud Krediidiasutuse seaduse § 37 lg 2 p 4 järgi on allutatud laen omakapital, mida ei saa nõudena võrdsustada PankrS § 86 lg 1 järgi rahuldamisele kuuluvate nõuetega.
Kohus jättis põhjendatult tunnustamata intressi- ja viivisenõude kuna pangal puudus intressi ja viivise arvestamiseks seaduslik alus. Eesti Panga nõukogu 8. juuni 1998. a otsusega peatati Maapanga tegevuslitsents ning Eesti Panga presidendi 8. juuni 1998. a käskkirjaga peatati Maapanga kõik tehingud ja toimingud, v.a klientide nõustamine majandustegevuse küsimustes ja hoidlatehingud. Kuna nimetatud piirangud olid krediidiasutustele täitmiseks kohustulikud, siis puudus Maapangal õigus peatatud tehinguid täita s.h. arvestada peatatud tehingute alusel intressi ja viivist.
|
| 3-2-1-148-00
|
Riigikohus |
29.11.2000 |
|
Nõude tunnustamise vaidluse lahendamisel peab kohus esmalt kindlaks tegema, kas kostja on nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamisele vaielnud vastu põhjendatult ning alles seejärel otsustama nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamise.(NB! Seisukoha muutus! Vt RKTKo 21.09.2001, nr 3-2-1-97-01)
|
| 3-2-1-47-97
|
Riigikohus |
11.04.1997 |
|
Maksuvõla sissenõudmine on ka hagi esitamine maksunõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. Sellises hagis esindab maksuhaldur riiki Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lg 1 alusel ning ei vaja eraldi Vabariigi Valitsuse volitust.
|
| 3-2-1-49-96
|
Riigikohus |
03.04.1996 |
|
PankrS § 69 lg 3 alusel võlausaldajate üldkoosoleku otsusega esitamata jäetuks loetud nõue on õiguslikult nõue, mida pankrotimenetluses ei ole esitatud. Esitamata jäetud nõuet ei saa tunnustada ega tunnustamata jätta.
|
| 3-2-1-33-96
|
Riigikohus |
20.03.1996 |
|
Võlanõude tunnustamiseks puudub alus, kui selle nõude summa suuruses on võlgnik (tellija) võlausaldajale (tööettevõtjale) tööettevõtulepingu järgi tehtud töö eest ettemaksuna tasunud.
|
| III-2/1-69/95
|
Riigikohus |
26.10.1995 |
|
|
| III-2/1-31/94
|
Riigikohus |
15.09.1994 |
|
|
Facebook
Twitter