3-2-3-4-05
|
Riigikohus |
13.04.2005 |
|
PankrS § 103 lg 3 järgi tuli võlgniku kompromissettepanekust teatada võlausaldajale. Kui haldur seda ei teinud, siis tuli kohtul kompromissi kinnitamist kontrollida. Kuna vastavalt PankrS § 104 lg-le 3 kehtib kompromiss kõigi pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate suhtes, siis otsustas kohus võlausaldaja õiguste ja kohustuste üle teda protsessi kaasamata.
|
| 3-2-3-5-05
|
Riigikohus |
06.04.2005 |
|
Juhul, kui kostja elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse, kuid politsei esitatud teabe kohaselt registrisse kantud aadressi ei ole, siis tuleb kohtul teha kohtudokumentide kostjale kätteandmiseks täiendavaid toiminguid. Rahvastikuregistri seaduse § 41 lg 1 kohaselt peaks kohus eeldama, et rahvastikuregistrisse kantud aadress eksisteerib ka tegelikkuses. Näiteks võinuks kohus pöörduda uuesti politsei poole kohtudokumentide kättetoimetamise asjaolude kontrollimiseks. Ka oleks kohus saanud kohustada hagejat hankima andmeid kostja asukoha kohta (Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-2-1-04). Kui hageja toimingud kostja asukoha kohta andmete hankimiseks jäävad objektiivsetel põhjustel tagajärjeta, peab kohus ise pöörduma järelepärimistega kostja elukoha kohta mõne avaliku registri pidaja ja/või teise ametiasutuse poole, kellel võib ametitegevusest tulenevalt olla andmeid isiku elukoha kohta.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-2-1-04.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-3-2-99.
|
| 3-2-3-2-04
|
Riigikohus |
16.11.2004 |
|
Pärast isiku asja kaasamist peab kohus välja selgitama, kas piiratud teovõimega isiku vaimne tervis võimaldab tal kohtuistungist osa võtta ja ise oma huvisid kaitsta. Selleks määrab kohus TsMS § 258 lg 1 alusel ekspertiisi. Kohus ei tohi jätta isikut ära kuulamata, kui ekspert on arvamusel, et isik ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, kuid isiku võime kohta osaleda istungil, ei ole ta arvamust avaldanud.
Hagita menetluses peavad isiku õigused, kelle kohta on esitatud taotlus hoolekandeasutusse paigutamiseks, olema kaitstud kohtu aktiivse rolliga menetluses. Kohus kaasab kõik asjast huvitatud isikud menetlusse ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Samuti on kohtul kohustus kontrollida, kas avaldus vastab seadusele ja on tõendatud, ka siis, kui vastuväited sellele puuduvad.
Kui isiku vaimne seisund ei võimalda tal endal oma huvisid kaitsta ja ta ei ole endale ise esindajat määranud, siis peab kohus TsMS § 83 lg 3 analoogia alusel määrama talle esindajaks advokaadi.
Selgitamaks, kas piiratud teovõimega isiku vaimne tervis võimaldab tal kohtuistungist osa võtta ja ise oma huvisid kaitsta, peab kohus TsMS § 258 lg 1 alusel ekspertiisi määramisel esitama eksperdile küsimuse, kas isik on võimeline kohtuistungil osalema.
|
| 3-2-2-2-04
|
Riigikohus |
10.11.2004 |
|
Kui kohus otsustab PankrS § 108 alusel kompromissi kinnitamise üle ja tuvastab, et haldur on jätnud oma PankrS § 103 lg-s 3 sätestatud kohustuse, teatada võlausaldajatele kompromissiettepaneku esitamisest, täitmata, tuleb kohtul menetlusse kaasata võlausaldajad, kelle õigusi ja kohustusi kompromiss puudutab.
Teistmise aluseks ei ole materiaalõiguse normide väär tõlgendamine või kohaldamine ega protsessiõiguse normide rikkumine.
|
| 3-2-3-5-03
|
Riigikohus |
13.11.2003 |
|
Kuna isiku teovõimetus tuvastatakse alles jõustunud kohtuotsusega, tuleb menetluse kestel käsitada isikut teovõimelisena ning võimaldada tal teostada oma tsiviilprotsessiteovõimest tulenevaid protsessiõigusi ja -kohustusi.
Õigus omada tsiviilprotsessiõigusvõimet on isikul sõltumata sellest, kas kohus kaasab ta protsessi või mitte.
TsMS § 258 lg 1 alusel peab kohus eksperdile esitama muu hulgas küsimuse, kas isik on võimeline kohtuistungil osalema. Kui ekspert on arvamusel, et isik ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, kuid isiku võime kohta osaleda istungil ei ole ta arvamust avaldanud, siis ei tohi kohus jätta isikut ära kuulamata. Kuna isik, kelle teovõimet sooviti piirata või keda sooviti tunnistada teovõimetuks, tuli huvitatud isikuna menetlusse kaasata, siis tuli talle ka kohtuotsus TsMS § 249 lg 1 ja § 246 lg 1 teise lause alusel kohtu algatusel teatavaks teha. Kohtuotsuse kätteandmine toimub analoogiliselt kohtukutse kätteandmise sätetega.
Kuna isik, kelle teovõimet sooviti piirata või keda sooviti tunnistada teovõimetuks, tuli huvitatud isikuna menetlusse kaasata, siis tuli talle ka kohtuotsus TsMS § 249 lg 1 ja § 246 lg 1 teise lause alusel kohtu algatusel teatavaks teha. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema otsuse kätteandmisest arvates.
TsMS § 259 kehtiva redaktsiooni kohaselt kutsutakse isik kohtuistungile, kui piiratud teovõimega isiku vaimne seisund seda võimaldab. Selle sätte eesmärk on hagita menetluse eripära arvestades ka kaitsta isikut, kelle vaimne tervis ei võimalda(ks) kohtuistungist osa võtta, sest tema tervislik seisund võiks seetõttu halveneda.
Isik, kelle teovõime piiramist või teovõimetuks tunnistamist kohtu kaudu enne 01.07.2002 taotleti või kellele pärast 01.07.2002 taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse.
Kuna isik, kelle teovõimet sooviti piirata või keda sooviti tunnistada teovõimetuks, tuli huvitatud isikuna menetlusse kaasata, siis tuli talle ka kohtuotsus TsMS § 249 lg 1 ja § 246 lg 1 teise lause alusel kohtu algatusel teatavaks teha. Kohtuotsuse kätteandmine toimub analoogiliselt kohtukutse kätteandmise sätetega.
|
| 3-2-3-6-03
|
Riigikohus |
03.11.2003 |
|
Kui kostja jätab hagile vastamata või kohtusse ilmumata, peab kohus enne otsuse tegemist veenduma, et kostja on kohtukutse kätte saanud. Selle kohustuse eiramine rikub PS § 24 lg-s 2 sätestatud igaühe õigust olla oma kohtuasja arutamise juures.
TsMS § 28 lg 2 teise lause kohaselt peab isik, kellele kohus tegi ülesandeks kutse edasiandmise, tagastama kohtule kutse kättesaamise teatise, millele adressaat on alla kirjutanud. Sellest tulenevalt saab adressaadile edastamiseks antud kohtukutset lugeda adressaadi poolt kättesaaduks vaid siis, kui kohtule on laekunud adressaadi allkirjaga teatis kutse kättesaamise kohta.
Kohtukutset ei saa lugeda TsMS § 28 lg 7 alusel kätteantuks, kui see on antud isikule, kes ei ela adressaadiga koos.
Maakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtukutse kätteandmist reguleerivaid norme, jättes avaldaja nõuetekohaselt kohtusse kutsumata ning tagamata tema õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures.
|
| 3-2-3-3-03
|
Riigikohus |
30.10.2003 |
|
Asja läbivaatamise ajal kehtinud TsMS § 259 lg 2 sätestas, et teovõimetuks tunnistamise avalduse vaatab kohus läbi avaldaja ja eestkosteasutuse osavõtul. Isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotleti, tuli kutsuda kohtuistungile, kui seda võimaldas tema vaimne tervis. Neid tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid tuleb tõlgendada koostoimes PS § 24 lõikega 2, mis sätestab, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, sama paragrahvi lõikega 5, mille järgi igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule, ning samuti EIÕK art 6 lõikega 1, mille kohaselt igaühel on õigus oma tsiviilõiguste ja -kohustuste üle otsustamise korral õiglasele ja avalikule asja arutamisele.
Isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotleti, oleks tulnud kaasata asja huvitatud isikuna, sest otsustati tema õiguste ja kohustuste üle.
|
| 3-2-3-1-03
|
Riigikohus |
22.09.2003 |
|
Kohtuvea parandamist võib TsMS § 375 lg 1 p 1 alusel nõuda vaid siis, kui tähtaega ei saa ennistada TsMS § 45 lg 4 järgi, st põhjusel, et otsus on juba täidetud.
Pooltele tuleb tagada võrdne võimalus esitada kohtus seisukohti ja neid tõendada. Hageja ilmne lohakus asjaajamisel ei õigusta kohut tegema otsust üksnes hageja esitatud andmete alusel. Kohus peab neid kättesaadavuse piires ka ise kontrollima.
Isik ei pea vastu võtma kohtukutset, mis ei ole vormistatud tema nimele. Seega ei olnud linnakohtul alust lugeda TsMS § 30 alusel kutse kostjale kätteantuks ning järelikult ei olnud ka alust teha tagaseljaotsus.
|
| 3-2-3-2-03
|
Riigikohus |
12.09.2003 |
|
Sundlõpetatud ettevõttele likvideerija määramise menetluses tuleb TsMS § 249 lg-s 2 sätestatud asjast huvitatud isikutena kaasata vähemalt isik, keda soovitakse määrata likvideerijaks, likvideerija määramise avalduse esitanud isik ja sundlõpetatud ettevõtte esindaja.
Likvideerijaks määramine puudutab isiku õigusi ja kohustusi. Seega võib jõustunud kohtuotsuses nõuda kohtuvea parandamist isik, keda asja ei kaasatud, kuid kes likvideerijaks määrati.
Kui likvideerijaks soovitakse määrata isikut, kes ei ole kantud ettevõtte juhina ettevõtteregistrisse, tuleb avaldusele lisada ka selle isiku nõusolek.
|
| 3-2-2-1-03
|
Riigikohus |
13.03.2003 |
|
Linnakohtu määruse tegemise ajal, millega lõpetati juriidilise isiku suhtes pankrotimenetlus raugemise tõttu, ei olnud juriidilisele isikule teada võimalus erastada ostueesõigusega mitteeluruume. See asjaolu, mis võimaldaks erastatud eluruume edasi müües rahuldada osaliseltki võlausaldajate nõudeid, on TsMS § 366 lg 2 p 1 kohaselt teistmise aluseks olevaks asjaoluks.
|
| 3-2-3-5-02
|
Riigikohus |
26.11.2002 |
|
Kohtukutse vastuvõtmisest keeldumisega on võrdväärne vastuvõtmisest kõrvalehoidmine juhul, kui kostja on vastanud hagiavaldusele, kuid pärast seda on hoidnud kutse vastuvõtmisest kõrvale.
Kohtukutse kätteandmist ajalehekuulutuse abil tuleb lugeda põhjendatuks TsMS § 27 nimetatud andmete puudumise korral ja siis kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud.
TsMS ei sisalda sätteid hagiavalduse kostjale kätteandmise reeglite kohta, mistõttu kuuluvad analoogia alusel kohaldamisele kohtukutse kätteandmist reguleerivad sätted.
Kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud, kuna kostjat pole kutsutud kohtusse seaduses sätestatud korras. Kohtukutse kätteandmist ajalehekuulutuse abil tuleb lugeda põhjendatuks TsMS § 27 nimetatud andmete puudumise korral ja siis kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud.
|
| 3-2-3-3-02
|
Riigikohus |
11.11.2002 |
|
Kohtuvigade parandamise avaldus tuleb rahuldada pankrotiseaduse väära kohaldamise tõttu, mis võis viia selleni, et kohus otsustas avaldaja õiguste üle teda asja kaasamata.
Võib tekkida olukord, kus nõuete läbivaatamisel nõuete kaitsmise koosolekul vaidles nõudele vastu võlausaldaja, kelle enda nõuet koosolekul ei tunnustata ja kes nõude tunnustamiseks kohtusse ei pöördu. Sellist isikut ei saa enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks. Seega tuleb lugeda, et võlausaldaja nõudele pole vastu vaielnud selleks õigustatud isik ning järelikult ei ole vaja nõude tunnustamise kohta kohtuotsust.
Kohus ei saa tunnustada sellist nõuet või nõude rahuldamisjärku, mida ei esitatud nõuete kaitsmise koosolekule, sest võlausaldajatel ja pankrotihalduril peab olema võimalus nõudele või selle rahuldamisjärgule vastu vaielda. Seega puudub alus hageda kohtus nõude tunnustamist kõrgemas järgus, kui seda taotleti nõuete kaitsmise koosolekul.
|
| 3-2-3-4-02
|
Riigikohus |
29.10.2002 |
|
Kui kostja jätab hagile vastamata, peab kohus enne tagaseljaotsuse tegemist kontrollima, kas kostja on loobunud vastuväidetest või ei ole ta kutset kätte saanud. Kostja registreeritud elukoht erines kohtule hageja teatatud kostja elukohast ning kohus pidanuks tegema võimalikke toiminguid, saamaks teada kostja hagile vastamata jätmise põhjuse.
Kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud, kuna kohus on jätnud tegemata vajalikud toimingud, et tagada kostjale (põhiseaduslik) õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, st kasutada oma õigust olla ära kuulatud. Kui kostja jätab hagile vastamata, peab kohus enne tagaseljaotsuse tegemist kontrollima, kas kostja on loobunud vastuväidetest või ei ole ta kutset kätte saanud.
TsMS § 28 kohaselt saab teatud juhtudel kutse kättetoimetatuks lugeda ka näiteks protsessiosalise esindajale või protsessiosalisega koos elavale perekonnaliikmele kättetoimetamisega. Kohus ei pea põhimõtteliselt kontrollima, kas kutse kättetoimetamise hetkel elab kostja koos kutse vastu võtnud isikuga. Võimalikust kooselu lõppemisest tulenevat riisikot peab üldreeglina kandma kostja.
|
| 3-2-3-1-02
|
Riigikohus |
16.04.2002 |
|
Linnakohtu otsus erakooli likvideerimise kohta puudutas selle mittetulundusühingu õigusi ja kohustusi, kelle asutusena erakool tegutses, ning ta tuli kaasata menetlusse.
|
| 3-2-3-6-01
|
Riigikohus |
04.12.2001 |
|
TsMS § 26 lg 5 p 2 kohaselt märgitakse kohtukutses muuhulgas ka kohtu nimi ja aadress. Toimikus puuduvad andmed selle kohta, et kostjale või tema esindajale oleks enne määratud eelistungi toimumist teatatud kohtu õige aadress, kus eelistung tegelikult toimus. Kuna kostjat ei olnud TsMS ettenähtud korras kohtusse kutsutud, ei olnud kohus õigustatud asja lahendama tagaseljaotsusega.
|
| 3-2-3-4-01
|
Riigikohus |
08.06.2001 |
|
Vara võõrandamisaegse omaniku kindlakstegemisega ei tunnista kohus isikut õigustatud subjektiks ega lahenda seega ÕVVTK kohaliku komisjoni pädevusse antud asja. Lahendades küsimust, kes oli vara omanik selle õigusvastaselt võõrandamise hetkel, juhindub kohus omandireformi aluste seadusest ja sellest tulenevatest õigusaktidest ning seadustest, mis kehtisid väidetava omandiõiguse tekkimise ajal.
Kohus tunnustas hagejate omandiõigust maatükile, millest osa asus avaldajale tagastatud ja kinnistatud maal. Seega otsustas kohus avaldaja õiguste ja kohustuste üle, kuid jättis ta tsiviilasja kaasamata. Kohus on rikkunud TsMS § 77 lg-s 1 sätestatut.
|
| 3-2-2-1-01
|
Riigikohus |
18.05.2001 |
|
TsMS § 366 lg 2 p 1 järgi on teistmise aluseks olulised asjaolud, mis kohtulahendi tegemise ajal olid olemas, kuid ei olnud ega võinud olla avaldajale teada.
|
| 3-2-3-2-01
|
Riigikohus |
02.05.2001 |
|
Kohalik omavalitsus kasutas AÕSRakS §-st 20 tulenevat ostueesõigust. AÕS § 265 kohaselt lähevad ostueesõiguse teostajale üle kõik õigused ja kohustused, mis ostu-müügilepingu järgi olid ostjal. Järelikult suunas hageja ostu-müügilepingut vaidlustades nõude ka valla vastu. Kohus on rikkunud TsMS § 77 lg-s 1 sätestatut, jättes valla kui antud õigussuhte osalise kostjana kaasamata.
|
| 3-2-3-3-01
|
Riigikohus |
03.04.2001 |
|
TsMS § 27 lg 2 sätestab, et kui hageja soovib kostja kutsumist kohtusse ajalehekuulutusega, siis ta peab kohtule esitama lisaks registritõendile politseiasutuse või linna- või vallavalitsuse tõendi, et politseile, linna- või vallavalitsusele on kostja tegelik viibimiskoht teadmata. Toimikus ei ole politseiasutuse või linna- või vallavalitsuse vastavat õiendit. Kohus jättis tähelepanuta, et TsMS § 27 lg 2 nõuded olid täitmata ja kutsus kostja ekslikult kohtusse ajalehekuulutusega.
|
| 3-2-2-3-00
|
Riigikohus |
18.10.2000 |
|
Kui asja menetluse lõpetamise aluseks olnud osaühingu äriregistrist kustutamise kanne on kandeotsusega tühistatud ja selle otsuse alusel on tehtud äriregistrisse kanne, siis tuleb võimaldada jõustunud määruse uuesti läbivaatamine.
|
Facebook
Twitter