https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 122| Näitan: 41 - 60

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-62-04 PDF Riigikohus 21.05.2004

Tulenevalt rendisuhete jätkuvast iseloomust kohaldatakse VÕSRS § 12 lg 1 järgi enne 1. juulit 2002. a sõlmitud rendilepingutele kui kestvuslepingutele võlaõigusseaduse regulatsiooni.

Kestvuslepingu ülesütlemise korral on teisel poolel põhjendatud huvi korral õigus esitada tuvastushagi, mille käigus selgitatakse, kas ülesütlemine oli kehtiv. Lepingu ülesütlemise aluse vaidlustamata jätmine ei võta aga pooltelt õigust tugineda ülesütlemise aluse puudumisele hilisemas vaidluses.


Kestvuslepingu ülesütlemise korral on teisel poolel põhjendatud huvi korral õigus esitada tuvastushagi, mille käigus selgitatakse, kas ülesütlemine oli kehtiv. Lepingu ülesütlemise aluse vaidlustamata jätmine ei võta aga pooltelt õigust tugineda ülesütlemise aluse puudumisele hilisemas vaidluses.


Poolte võrdsuse põhimõttest lähtuvalt ei saa tsiviilõigussuhtes osalevat avaliku võimu kandjat seada teise lepingupoolega võrreldes eelisseisundisse. Seega ei ole kohalikul omavalitsusel õigus üürileandjana üürilepingut VÕS § 313 lg 1 alusel üles öelda ainuüksi avalike funktsioonide täitmisega seonduvale avalikule huvile tuginedes.Kui üürilepingu ülesütlemise vajadus on tingitud ülesütlemist taotlevast lepingupoolest tulenevatest asjaoludest, siis toob VÕS § 313 lg 1 rakendamine endaga kaasa üürilepingu rikkumise ning sellest tulenevalt võib ülesütlemist teostanud poolel tekkida kahju hüvitamise kohustus.


Tulenevalt rendisuhete jätkuvast iseloomust kohaldatakse VÕSRS § 12 lg 1 järgi enne 1. juulit 2002. a sõlmitud rendilepingutele kui kestvuslepingutele võlaõigusseaduse regulatsiooni.

3-2-1-53-04 PDF Riigikohus 26.04.2004

Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused nr 3-2-1-36-03 ja nr 3-2-1-140-03.

3-2-1-47-04 PDF Riigikohus 01.04.2004

VÕS § 329 lg-s 1 kehtestatud üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise kord on kohaldatav siis, kui üürnik leiab, et ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 326 lg 1).


Kui üürileandja ei taga VÕS § 276 lg 1 järgi lepingu kehtivuse ajal üüritud asja hoidmist samas seisundis, kui see oli üürnikule üleandmise ajal ja seetõttu on eluruumi kasutamine seotud olulise ohuga inimese tervisele ning üürileping öeldakse VÕS § 317 alusel erakorraliselt üles, siis võib üürnikul tekkida üürilepingu lõpetamisel kahju hüvitamise nõue.


Üürileandja võib üürilepingu VÕS § 317 sätete alusel üles öelda. VÕS § 329 lg-s 1 kehtestatud üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise kord on kohaldatav siis, kui üürnik leiab, et ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 326 lg 1). Kui üürnik ei väida, et üürilepingu erakorraline ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega, siis ei pea ta üürilepingu erakorralist ülesütlemist vaidlustama VÕS § 329 lg-s 1 ettenähtud korras. Kui üürnik leiab, et ülesütlemiseks ei ole mõjuvat põhjust, võib ta esitada sellekohase vastuväite üürileandja algatatud kohtuvaidluses.

3-2-1-7-04 PDF Riigikohus 11.02.2004

Kõik isikud, s.h alaealised, keda soovitakse eluruumist välja tõsta, tuleb kohtumenetlusse kaasata kostjana.


Kui suulise üürilepingu tingimusi ei ole võimalik tuvastada, siis tuleb lähtuda elamuseaduses sätestatust.

3-2-1-148-03 PDF Riigikohus 22.12.2003

Kui apellatsioonikohus leiab, et kostja pole asjas esitanud oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid, peab kohus kostjale selgitama, millised asjaolud tõendamist vajavad ja andma tõendite esitamiseks võimaluse.


Kui üürileandjaks on kohalik omavalitsus, võib üüri ja kommunaalteenuste eest tasumata jätmise mõjuvaks põhjuseks olla ka sotsiaalabi vajadus (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-104-00). Üüri ja teenuste eest tasumata jätmise mõjuvate põhjuste olemasolu peab tõendama üürnik (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-80-00).

3-2-1-151-03 PDF Riigikohus 19.12.2003

Kui isik asub eluruumi kasutama õigusliku aluseta, kuid saavutab enda poolt ebaõigete andmete esitamise tõttu sissekirjutuse eluruumi, siis ainuüksi üüriarvete saatmisest, mis tulenes eluruumi registreerimisest ja eluruumi tegelikust kasutamisest, ei saa järeldada, et elanik kasutab eluruumi üürilepingu alusel.


Ruumidest saab välja tõsta vaid täitedokumendis (kohtuotsuses) nimeliselt märgitud isikuid. Isikud, keda soovitakse eluruumist välja tõsta, tuleb kohtumenetlusse kaasata kostjana.

3-2-1-138-03 PDF Riigikohus 03.12.2003

Kuna jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et kostja oli üürniku perekonnaliige, siis ei saanud hageja seda asjaolu tulenevalt TsMS § 242 lg-st 2 teises tsiviilasjas vaidlustada ning väita, et kostja oli ja on ajutine elanik.


Apellatsioonikohus ei ole otsuses põhjendanud, miks üürnik ei pidanud kooskõlas seaduse ja üüri arvestamise korraga hüvitama üürileandjale maamaksukulu ning kas üürnik tasus tegelikult tarbitud vee eest. Ringkonnakohtu otsus ei vasta seega 330 lg-s 4 sätestatud nõuetele.


Alates 16.06.1998 kehtinud ES § 374 seadis üüri maksmise sõltuvusse nõuetekohase üüriarve saamisest. Kui üürileandja ei ole üürnikule üüriarveid esitanud, on ta viivitav kreeditor ning üürnik ei saanud oma kohustust täita ja ta pole oma kohustuse täitmisega viivitanud.

3-2-1-140-03 PDF Riigikohus 02.12.2003

TMS § 70 lg-st 1 tulenevalt saab ruumidest välja tõsta vaid täitedokumendis (kohtuotsuses) nimeliselt märgitud isikuid.


Kõik isikud, keda soovitakse eluruumist välja tõsta, tuleb kohtumenetlusse kaasata kostjana. See kehtib ka alaealiste kohta, kes kaasatakse TsMS § 71 järgi seadusliku esindaja kaudu.


Riigikohtus ei saa esitada hagiavaldusele vastuväiteid, mida ei ole esitatud alama astme kohtutes, sest Riigikohtul ei ole võimalik TsMS § 353 lg-st 1 tulenevalt nende vastuväidete sisu hinnata.


Üürivõlgnevuse mõjuvaks põhjuseks ei saa ES § 54 lg 1 järgi lugeda ainuüksi seda, et üürileandja ei täitnud oma hooldus- ja remondikohustusi. Elamuseadus nägi üürnikule sellisteks juhtudeks ette teised õiguskaitsevahendid.

3-2-1-117-03 PDF Riigikohus 31.10.2003

Ringkonnakohus võib TsMS § 330 lg 4 kohaselt ise tuvastada asjaolusid ja kohaldada seadust. Seega, kui nõue oli selge, võis ringkonnakohus asja ise lahendada.


Enne võlaõigusseaduse jõustumist 01.07.2002 reguleerisid üürisuhet, sh ka üüri suurendamist, elamuseaduse sätted. Kuna üürileandja esitas üüri tõstmise teate enne 01.07.2002, pidi see olema esitatud elamuseaduses sätestatud korras.

3-2-1-102-03 PDF Riigikohus 21.10.2003

Eluruumi üürilepingu pikenemise võimaluse ettenägemine juhuks, kui enne üürilepingu tähtaja möödumist kumbki pool ei taotle üürilepingu lõpetamist või uue üürilepingu sõlmimist, ei välista ES § 33 lg 1 p 4 kohaldamist juhul, kui üürilepingus on sätestatud üürniku kohustus eluruum vabastada üürileandja nõudel pärast üürilepingu lõppemist.

3-2-1-66-03 PDF Riigikohus 02.06.2003

TsK § 49 kohaselt võttis seadusega nõutud lihtsa kirjaliku vormi järgimata jätmine pooltelt õiguse vaidluse korral viidata tehingu olemasolu kinnitamiseks tunnistajate ütlusele. Üürilepingu tingimusi, sh kasutatava eluruumi suurust võis tõendada ka tunnistajate ütlusega.


AÕS § 81 ja 82 lg 1 järgi peab hageja tõendama oma omandiõigust ja vaidluse korral seda, et tema asja valdab kostja. AÕS § 83 lg-st 1 tulenevalt peab kostja nõude vaidlustamiseks tõendama, et tal on õigus vaidlusalust eluruumi vallata.


EK § 45 lg 1 järgi oli order ainus alus, mis andis õiguse eluruumi asuda. Eluruumi üürileping sõlmiti orderi alusel ning kui eluruum oli seadusevastaselt asustatud orderit välja andmata, võis kohus eluruumi üürilepingu tunnistada kehtetuks. Sellest järelduvalt oli kehtiv ka üürileping, mis oli sõlmitud orderit välja andmata.

3-2-1-36-03 PDF Riigikohus 14.04.2003

Üürileandja kohustuste mittetäitmine võib olla üüri tasumata jätmise mõjuvaks põhjuseks siis, kui üürnik täidab üürileandja kohustused ja seetõttu ei jätku tal vahendeid üüri tasumiseks.

Üürileandjale mõjuvatest põhjustest teatamata jätmine ei võta üürnikult õigust tõendada mõjuvate põhjuste olemasolu kohtus.

3-2-1-25-03 PDF Riigikohus 19.03.2003

TsMS §-de 60 ja 61 sõnastus ei välista võimalust, et poole palvel, kelle kasuks kohtukulud välja mõistetakse, kantakse raha üle isikule, kes ei ole protsessiosaline. Ringkonnakohus oleks pidanud otsuse resolutsioonis märkima, et kohtukulud mõistetakse välja kostja kasuks, kuid need tuleb üle kanda Tallinna linnale. Selline otsus ei anna protsessis mitteosalenud isikule õigust nõuda kohtukulude osas sundtäitmist.


ES § 33 lg 1 p 4 näol on tegemist erandiga üldisest normist (ES § 32 lg 1), mille kohaselt on lepingut nõuetekohaselt täitnud üürnikul eesõigus sõlmida uus üürileping. Selline erand peab üürilepingus olema selgelt väljendatud. Üürileandja soovi välistada üürniku eesõigus uue lepingu sõlmimiseks oleks saanud selgelt reguleerida näiteks konkreetse viitega ES § 33 lg 1 p-le 4.

3-2-1-137-02 PDF Riigikohus 29.11.2002

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg 4 nõudeid jättes vastuhagi rahuldamisel tehtud järeldused põhjendamata.


Pärast üüri piirmäära tühistamist sai ühepoolselt üüri suurendada ES § 37-5 lg-s 3 sätestatud korras. Ringkonnakohtul tuleb hinnata, millist liiki renoveerimistöödega ES § 37 mõttes oli tegemist ja kas hagejad tõendasid ka ES § 37-5 lg 3 aluseid üüri tõstmiseks.

ES § 37 eristas elamule kahte liiki renoveerimise kulutusi: ES § 37 lg-s 2 sätestatud renoveerimiskulud oli võimalik arvestada üüri hulka üürnikuga eelnevalt kokkulepet sõlmimata, ES 37 lg-s 4 sätestatud täiendavad investeeringud kuulusid hüvitamisele vaid kokkuleppel üürnikuga. ES § 37 lg-s 2 sätestatud renoveerimiskulude all mõistab kolleegium kulusid, mis olid vajalikud selleks, et viia eluruum seisundisse, millele eluruum selles paikkonnas tavaliselt vastab ja nende kompenseerimine peab toimuma mõistliku aja jooksul. Seejuures tuleb arvestada, et ES § 37 lg-s 2 sätestatud remondikulude kompenseerimine peab toimuma mõistliku aja jooksul.

3-2-1-111-02 PDF Riigikohus 08.11.2002

Üürilepingu kehtivuse hindamisel on ES § 57 lg 1 erireegel, võrreldes 1. juulini 2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadusega. ES § 28 lg 2 järgi võis üürilepingu järgi üürileandjaks olla eluruumi omanik või tema poolt selleks volitatud isik. AS Tremonte selliseks isikuks ei olnud, mistõttu tema sõlmitud asustamata (vabanenud) eluruumi üürileping oli vastuolus elamuseadusega ning tuleb tunnistada ES § 57 lg 1 kohaselt kehtetuks.

3-2-1-115-02 PDF Riigikohus 06.11.2002

Leidnud, et hageja õigust olla üürileandja tuleb tõendada, pidi apellatsioonikohus tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamiseks andma hagejale võimaluse esitada üürileandjaks oleku kohta tõendid.


ES § 28 lg-s 2 (kuni 29.11.2000 kehtinud red) kohaselt võis üürilepingu järgi üürileandjaks olla eluruumi omanik või tema volitatud isik. Leidnud, et hageja õigust olla üürileandja tuleb tõendada, pidi apellatsioonikohus tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamiseks andma hagejale võimaluse esitada üürileandjaks oleku kohta tõendid.

3-2-1-101-02 PDF Riigikohus 02.10.2002

Pärast üüri piirmäära tühistamist sai ühepoolne üüri suurendamine toimuda ES § 37-5 lg-s 3 sätestatud korras. Üürileandjal oli õigus ES § 37 alusel viia üür kooskõlla tegelike vajalike kulutustega, et viia eluruum seisundisse, mis on vastav sama asukoha tavalistele tingimustele.

ES § 37 lg 2 kohaselt saab üürileandja ilma eraldi kokkuleppeta üürnikuga arvestada üüri hulka vajalikud kulutused eluruumi viimiseks seisundisse, millele selline eluruum selles kohas tavaliselt vastab. Eelnimetatust suuremad, st renoveerimiseks tehtud täiendavaid kulutusi saab ES § 37 lg-st 4 tulenevalt nõuda lisaks üürile vaid eelneva kokkuleppe olemasolu korral üürnikuga.

3-2-1-72-02 PDF Riigikohus 20.06.2002

Kuna jõustunud kohtuotsusest tulenevalt oli vaidlusaluse üürilepingu näol tegemist ES § 32 lg 3 alusel pikenenud lepinguga, ei kuulunud sama lõike viimase lause kohaselt kohaldamisele uue üürilepingu sõlmimiseks üürniku eesõigust sätestav ES § 32 lg 1. Sellises olukorras puudus kohtul võimalus otsustada uue lepingu sõlmimisest keeldumise põhjendatuse üle ES § 33 lg-s 1 märgitud asjaoludel, kuna üürnikul ei olnud seadusest tulenevalt uue üürilepingu sõlmimisele eesõigust.

3-2-1-74-02 PDF Riigikohus 23.05.2002

Kohtu suuline määrus isiku õigusjärglasena protsessi kaasamiseks peab vastama TsMS § 212 lg-s 2 sätestatule ning sisaldama TsMS § 212 lg 1 p 5 kohaselt põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti millisest seadusest kohus juhindus.


ES § 34 sätestab üürilepingu kehtivuse eluruumi üleminekul teisele omanikule. Eluruumi uus omanik taotles enda õigusjärglasena protsessi kaasamist kohtuvaidluses üürilepingu lõpetamise ja eluruumist väljatõstmise üle. Kuna uus omanik esitas omandiõigust tõendava dokumendi ja tema protsessi astumisega nõustusid ka esialgsed hagejad, oleks apellatsioonikohus pidanud ta TsMS §-le 78 tuginedes õigusjärglasena protsessi lubama. Õigusjärglus on võimalik protsessi igas staadiumis. Kohtu suuline määrus isiku õigusjärglasena protsessi kaasamiseks peab vastama TsMS § 212 lg-s 2 sätestatule ning sisaldama TsMS § 212 lg 1 p 5 kohaselt põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti millisest seadusest kohus juhindus.


ES § 34 sätestab üürilepingu kehtivuse eluruumi üleminekul teisele omanikule. Eluruumi uus omanik taotles enda õigusjärglasena protsessi kaasamist kohtuvaidluses üürilepingu lõpetamise ja eluruumist väljatõstmise üle. Kuna uus omanik esitas omandiõigust tõendava dokumendi ja tema protsessi astumisega nõustusid ka esialgsed hagejad, oleks apellatsioonikohus pidanud ta TsMS §-le 78 tuginedes õigusjärglasena protsessi lubama. Õigusjärglus on võimalik protsessi igas staadiumis.

3-2-1-43-02 PDF Riigikohus 06.05.2002

Vaidluse lahendamisel üürilepingu lõpetamise üle pole ringkonnakohus otsuse põhjendavas osas märkinud tõendeid, mis võimaldavad hagejat üürileandjaks pidada ning võtnud seisukohta kostja väite osas, et üürivõlgnevuse kustutamiseks sõlmiti kokkulepe. Kohtuotsus ei vasta TsMS § 330 lg 4 nõuetele.


ES § 28 lg-s 2 (kuni 29.11.2000 kehtinud red) nimetatud eluruumi omaniku poolt volitatud isikuna võib mõista isikut, kellele omanik on andnud õiguse esineda üürileandjana.

Kokku: 122| Näitan: 41 - 60

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json