3-2-1-108-01
|
Riigikohus |
23.10.2001 |
|
Vara tagastamisega isikule, kes ei ole tagastatava vara suhtes omandireformi õigustatud subjekt, on oluliselt rikutud omandireformi aluste seadust. TsÜS § 66 lg-st 2 tulenevalt on selline tehing tühine ning vastavalt TsÜS § 66 lg-le 3 ei omanud vaidlusaluse vara üleandmine õiguslikku toimet.
NB! Seisukoha muutus!
Omandiõigus tagastatud varale läheb vara õigustatud subjektile üle "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" p 48 kohaselt. Omandiõigus üleantavale varale läheb korra p 48 järgi saajale üle siis, kui vara tagastamine ei ole vastuolus omandireformi aluste seadusega.
Kuna tagastatud vara omandamist tehingu tühisuse tõttu ei toimunud, siis TsK § 477 lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks puudub alus. Need sätted kuuluvad kohaldamisele juhul, kui isik on ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta vara omandanud, ja juhul, kui alus, mille järgi vara omandati, hiljem ära langeb.
Vara tagastamisega isikule, kes ei ole tagastatava vara suhtes omandireformi õigustatud subjekt, on oluliselt rikutud omandireformi aluste seadust. TsÜS § 66 lg-st 2 tulenevalt on selline tehing tühine ning vastavalt TsÜS § 66 lg-le 3 ei omanud vaidlusaluse vara üleandmine õiguslikku toimet.
NB! Seisukoha muutus!
Omandiõigus tagastatud varale läheb vara õigustatud subjektile üle "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" p 48 kohaselt. Omandiõigus üleantavale varale läheb korra p 48 järgi saajale üle siis, kui vara tagastamine ei ole vastuolus omandireformi aluste seadusega.
Kuna õigustatud subjektil ei tekkinud varale omandiõigust (vara tagastamine oli vastuolus omandireformi aluste seadusega), siis ei saanud tema pärija seda ka PärS § 130 lg 1 kohaselt pärida. Pärijal ei saanud õigusjärglasena olla vaidlusaluse vara suhtes rohkem õigusi kui pärandajal.
|
| 3-2-1-132-01
|
Riigikohus |
22.10.2001 |
|
AÕS § 260 lg 3 välistab ostueesõiguse pärimise. PärS §-ga 2 on aga kooskõlas ostueesõiguse teostamisest tekkinud ostja õiguste ja kohustuste pärimine.
|
| 3-2-1-59-01
|
Riigikohus |
09.05.2001 |
|
TsK § 165 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmituks, kui poolte vahel - vastavatel juhtudel ka nõutavas vormis - on saavutatud kokkulepe kõigis selle olulistes punktides. Tulenevalt TsK §-st 242 on ostu-müügilepingu oluliseks tingimuseks müüdava asja hind. Seega saab ostu-müügilepingu lugeda sõlmituks, kui pooled on saavutanud kokkuleppe müüdava asja hinnas.
Pärijale ei lähe üle õigust nõuda hüvitist TLS § 119 lg 2 alusel lõpparve kinnipidamise eest. Töötaja surmaga tööleping lõpeb ning saamata jäänud summa muutub pärandvaraks, mille kinnipidamise eest tööandja töölepingu seaduse järgi enam ei vastuta. Viivise nõue pole välistatud TsK § 231 lg 1 järgi.
|
| 3-2-1-71-01
|
Riigikohus |
08.05.2001 |
|
Kui apellatsioonikohus leidis, et hagiavaldus juriidilise fakti tuvastamiseks kuulub kohtu pädevusse, siis ei olnud õige keelduda avalduse vastuvõtmisest TsMS § 149 lg 2 p 1 alusel.
Nõude puudumine hagiavalduses ei ole TsMS § 149 lg 2 p 1 järgi avalduse vastuvõtmisest keeldumise alus. Kui hagiavalduses ei ole selgelt väljendatud nõuet, siis tulenevalt TsMS § 147 lg 1 p-st 4 kohaldab kohus TsMS § 149 lg-s 4 sätestatut.
Hageja taotleb TsK § 551 alusel pärandi vastuvõtmise tuvastamist kuna kostja ei tunnista hagejat pärandi vastuvõtjana. Sellega on hageja hagiavalduses nõude esitanud. Pärimisest tekkinud õigussuhe on tsiviilõigussuhe, millest tekkinud vaidluste läbivaatamine kuulub kohtu pädevusse. Arvestades eeltoodut puudub alus hagiavalduse vastuvõtmisest keeldumiseks. Seadusest ei tulene ka nõue, et hageja peab pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamise hagis taotlema omandiõiguse tunnustamist pärandvarale või pärandavara jagamist.
|
| 3-2-1-116-00
|
Riigikohus |
08.12.2000 |
|
Pärandvara jagamise asjades perekonnaseaduse ühisvara jagamist reguleerivad sätted kohaldamisele ei kuulu. Abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvara lepingut või mis ei ole saadud kinke või pärimise teel, loetakse abikaasade ühisvaraks olenemata sellest, kas see omandati abikaasade ühisvara või abikaasade lahusvara arvel.
|
| 3-2-1-10-99
|
Riigikohus |
08.02.1999 |
|
Vastavalt AÕSRS § 18 lg 1 (03.03.1997 red) talumaa põlise kasutamise õigus on päritav.
|
| 3-2-1-134-98
|
Riigikohus |
23.12.1998 |
|
TsK § 540 mõtte kohaselt tekib õigus sundosale pärandis ka pärandaja lapsel, kellel invaliidsusgrupp määrati alles 11 kuud pärast pärandaja surma, kuna tema vaegurlus pärines lapseeast.
|
| 3-2-1-110-98
|
Riigikohus |
18.11.1998 |
|
Vastavalt 1990. aastal kehtinud aiandusühistu (-kooperatiivi) tüüppõhikirja p 13 lg 3 anti aiandusühistu liikme surma korral ühistusse astumise eelisõigus ühele surnud liikme pärijatest.
|
| 3-2-3-6-98
|
Riigikohus |
21.05.1998 |
|
Testamendi koostamise ajal reguleerisid pärimisõigust tsiviilkoodeksi vastavad paragrahvid. Testament on ühepoolne tehing, mis väljendab pärandaja viimast tahet. Tahet eeldatakse. Isik, kes väidab, et testament ei väljenda testaatori tahet, peab tõendama neid asjaolusid, millele tema väide tugineb.
|
| 3-2-1-12-97
|
Riigikohus |
30.01.1997 |
|
Kohtul ei ole õigust luua täiendavaid pärandi vastuvõtmise aluseid, lisaks seaduses sätestatuile.
|
| 3-2-3-32-96
|
Riigikohus |
28.11.1996 |
|
Vara omandiõiguse ülevõtmine ei ole juriidiline fakt TsKS § 255 tähenduses. Pärandvara kasutama asumist reguleerivad pärimisõiguse normid, millede alusel õiguslik vaidlus lahendatakse hagimenetluses.
|
| 3-2-1-123-96
|
Riigikohus |
07.11.1996 |
|
Pärija on pärandi vastu võtnud, kui ta esitab kuue kuu jooksul arvates pärandi avanemise päevast (pärandaja surmapäevast) notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Vastuvõetud pärand loetakse pärijale kuuluvaks pärandi avanemise ajast. Pärimisõiguse tunnistuse puudumine ei takista vaidluse lahendamist kohtus, kui kohtule esitatakse dokumendid pärandajale kuulunud vara kohta.
Pärandvara maksumus määratakse vaidluse lahendamise ajal kehtivates hindades - seega tuleb lähtuda konkreetse korteri turuhinnast ( ES § 14 lg 2 ja AÕS § 29).
Kohus peab aru saama, mida hageja taotleb, andma seejärel pooltevahelistele suhetele juriidilise kvalifikatsiooni ja vastavatele seadustele viidates vaidluse lahendama.
Ühistu liikme pärijal oli ühistu liikmeks astumise eesõigus või korteri maksumuse tagasinõude õigus.
|
| 3-2-3-15-96
|
Riigikohus |
22.05.1996 |
|
Kui omandireformi õigustatud subjekt sureb, siis läheb talle kuulunud nõudeõigus pärimisele tsiviilõiguse normide kohaselt. Pärija, kes esitab notari poolt väljaantud tõendi pärandi vastuvõtmise kohta, tuleb kaasata erimenetlusasja läbivaatamisele asjast huvitatud isikuna.
|
| 3-2-1-13-96
|
Riigikohus |
31.01.1996 |
|
Endise aianduskooperatiivi liikme surma korral määratakse pärandvara koosseis ja maksumus kindlaks pärandi avanemise ajal kehtinud kooperatiivi põhikirjas ettenähtud korras.
|
| 3-2-1-5-96
|
Riigikohus |
18.01.1996 |
|
Pärandi vastuvõtmisele hilinenud pärijale antakse rahalised vahendid, mis saadi temale väljaandmisele kuuluva vara realiseerimisest. Kui vara võõrandamisel saadakse vara eest ülalpidamist, siis see ongi vara realiseerimisest saadu.
|
| III-2/1-86/95
|
Riigikohus |
23.11.1995 |
|
|
| III-2/1-22/95
|
Riigikohus |
27.04.1995 |
|
|
| III-2/1-21/95
|
Riigikohus |
19.04.1995 |
|
|
| III-2/1-8/95
|
Riigikohus |
15.02.1995 |
|
|
| III-2/1-22/94
|
Riigikohus |
30.06.1994 |
|
|
Facebook
Twitter