https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 62| Näitan: 41 - 60

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-87-05 PDF Riigikohus 06.10.2005

PärS § 23 lg 2 kohaselt peab testaator ise tunnistajatele teatama, et nad on kutsutud testamendi tegemise juurde tunnistajateks ja et testament sisaldab testaatori viimset tahet. Selle sätte eesmärk on see, et testaator teadvustaks endale, et ta avaldab oma viimset tahet. Samuti on selle sätte eesmärk teavitada ja hoiatada tunnistajaid, et nad on kutsutud tunnistajaks testamendi tegemise juurde ja et testaator avaldab selles oma viimset tahet.


PärS § 23 lg-s 2 sätestatud nõue, et testaator ise teataks tunnistajatele, et nad on kutsutud tunnistajaks testamendi tegemise juurde ja et testament sisaldab testaatori viimset tahet, on testamendi tegemise oluliseks vorminõudeks, mille järgimata jätmine toob PärS § 93 ja TsÜS § 83 lg 1 alusel kaasa testamendi tühisuse.

3-2-1-71-05 PDF Riigikohus 16.06.2005

Ainuüksi heas usus toimimine ei kõrvalda seaduses sätestatud vorminõude järgimata jätmise tagajärge.


Avalduse notariaalse tõestamise nõue pidi tagama õigussuhte osaliste kaitse läbimõtlematu tegevuse eest ja andma osalistele kindluse selles, et ostueesõiguslane on oma avaldusega seotud. Ainuüksi heas usus toimimine ei kõrvalda seaduses sätestatud vorminõude järgimata jätmise tagajärge.


Avalduse notariaalse tõestamise nõue pidi tagama õigussuhte osaliste kaitse läbimõtlematu tegevuse eest ja andma osalistele kindluse selles, et ostueesõiguslane on oma avaldusega seotud. Seega pidi ka kinnisasja ostja saama kindluse selles, et ostueesõiguse teostamise avaldus kehtib ja selle kehtivus ei olene asjaolust, kas ostueesõiguslane soovib jätkuvalt ostueesõigust teostada või mitte.

3-2-1-151-04 PDF Riigikohus 20.12.2004

Lepingu tühisuse korral tekkis lepingupooltel kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 66 lg 5 alusel võlasuhe, mille sisuks oli kummagi poole kohustus tagastada tühise tehingu järgi saadu või hüvitada see rahas. Kuna TsK §-st 183 tulenevalt tuli lepingujärgsed vastastikused kohustused üldjuhul täita üheaegselt, siis tehingu tühisuse korral võis lepingupool keelduda saadu tagastamisest kuni teise poole vastava kohustuse täitmiseni.


Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-127-03.


Lihtkirjalikus vormis sõlmitud ehitise müügileping on kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 93 lg 3 järgi notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmise tõttu tühine.

3-2-1-85-04 PDF Riigikohus 06.09.2004

Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 92 eristas kahte erinevat notariaalset toimingut - notariaalset tõestamist vajavat tehingut ning notariaalset tõestamist vajavat allkirja. Seadusest tulenev notariaalselt tõestatud avalduse nõue tähendab avalduse, mitte üksnes allkirja notariaalset tõestamist.Tehingu notariaalse tõestamise üheks funktsiooniks on hoiatusfunktsioon, mis on kehtestatud tehingupoolte kaitseks läbimõtlematu tegevuse eest. Avalduse notariaalne tõestamine pidi tagama ostueesõiguse teostajale õiguste ja kohustuste selgitamise notari poolt. Allkirja notariaalsel tõestamisel ei ole notar kohustatud kinnitama muud kui tehingu tegija isikusamasust.


AÕS kuni 01.07.2002 kehtinud § 264 lg 1 sätestas kohustusliku notariaalse vormi ostueesõiguse teostamise avaldusele, mitte üksnes allkirjale. Selle normi eesmärk oli kaitsta ostueesõiguse teostajat, kuna avalduse notariaalne tõestamine pidi tagama ostueesõiguse teostajale õiguste ja kohustuste selgitamise notari poolt.

3-2-1-79-04 PDF Riigikohus 17.06.2004

Kui vorminõude järgimata jätmise tõttu on pooltevaheline leping tühine, siis on tühine ka kokkulepe kõrvalkohustuste kohta.


Tehingu vorminõue hõlmab kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 91 mõtte kohaselt kõiki kokkuleppeid, s.h kokkuleppeid kõrvalkohustuste ja kõrvalkohustuste tagamiseks sõlmitud leppetrahvi kohta.


Ostu-müügilepingu olemusest tulenevalt ei saa põhikohustustega seotud kõrvalkohustusi eraldada põhikohustustest. Nii ei saa kinnistu jagamise ja koormatistest vabastamise kohustust käsitada iseseisva kohustusena TsK §-s 242 sätestatud ostu-müügilepingu põhikohustuste kõrval.


Kui vorminõude järgimata jätmise tõttu on pooltevaheline leping tühine, siis on tühine ka kokkulepe kõrvalkohustuste kohta.

Tehingu vorminõue hõlmab kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 91 mõtte kohaselt kõiki kokkuleppeid, s.h kokkuleppeid kõrvalkohustuste ja kõrvalkohustuste tagamiseks sõlmitud leppetrahvi kohta.

3-2-1-34-04 PDF Riigikohus 15.04.2004

Vahekohtu kokkulepe on vormipuuduse tõttu tühine, kui kirjaliku vormi nõue ei ole täidetud.


Põhilepingu tühisus ei too reeglina iseenesest kaasa vahekohtu kokkuleppe tühisust. Vahekohtu kokkuleppe tühisus tuleb tuvastada põhilepingust eraldi.


New Yorki konventsiooni art 2 p 3 väljendab rahvusvaheliselt tunnustatud vahekohtu kokkuleppe iseseisvuse põhimõtet, mille kohaselt ei too põhilepingu tühisus reeglina iseenesest kaasa vahekohtu kokkuleppe tühisust. Vahekohtu kokkulepe on vormipuuduse tõttu tühine, kui kirjaliku vormi nõue ei ole täidetud.

3-2-1-40-04 PDF Riigikohus 12.04.2004

Kuna seadus ei sätestanud volituse kohustuslikku vormi traktori ostu-müügilepingu sõlmimiseks, võis esindatav kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 98 lg-st 2 tulenevalt anda volituse mistahes vormis.


Kuna tsiviilkoodeks ei sätestanud traktori ostu-müügilepingu sõlmimiseks kohustuslikku vormi, siis võisid pooled lepingu sõlmida ka suulises vormis.


Kuna kumbki pooltest ei tuginenud sellele, et nad müügilepingut ei sõlminud, siis puudus apellatsioonikohtul TsMS § 229 lg-st 2 tulenevalt alus asuda seisukohale, et müügilepingu sõlmimine on tõendamata.


Sellest, et ostja pole ostuhinda tasunud, ei saa iseenesest järeldada, et ostu-müügilepingut ei sõlmitud.

3-2-1-131-03 PDF Riigikohus 19.11.2003

Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 66 lg 3 järgi on tühine tehing kehtetu algusest peale ja sama paragrahvi 4. lõike järgi ei pea tühist tehingut täitma. Sellest järeldub, et kui müügileping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, siis ei teki kohustust, mille täitmisega viivitamise eest peaks maksma viivist ja leppetrahvi.


TsMS § 319 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Seega sai apellatsioonikohus otsuse teha vaid vaidlustatud nõude osas.


Apellatsioonikohus ei ole otsuses õiguslikult põhjendanud, millisel materiaalõiguslikul alusel ta leidis, et tehing, mis oli suunatud renditud vara ostu-müügilepingu sõlmimisele tulevikus, on kehtiv ja kostja on kohustatud kohustuste täitmata jätmise tõttu maksma hagejale viivist ja leppetrahvi.


Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 93 lg 3 kohaselt on seaduses või poolte kokkuleppega nõutud tehingu notariaalse tõestuse nõude järgimata jätmise korral tehing tühine. TsÜS § 66 lg 4 järgi ei pea tühist tehingut täitma. Sellest järeldub, et kui müügileping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, siis ei teki kohustust, mille täitmisega viivitamise eest peaks maksma viivist ja leppetrahvi.

3-2-1-130-03 PDF Riigikohus 14.11.2003

AÕS § 119 lg-st 1 tulenevalt peab kinnisasja omandamise või võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 93 lg 3 alusel oli seaduses või poolte kokkuleppega nõutud tehingu notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmise korral tehing tühine.


Apellatsioonikohtu otsus ei vasta TsMS § 330 lg 4 nõuetele, kuna ringkonnakohus ei ole esimese astme kohtu otsust tühistades ja hagi rahuldades põhjendanud, miks ta kostja väidetega ei nõustu.

3-2-1-127-03 PDF Riigikohus 10.11.2003

Poolte tegeliku tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka terminoloogiat, mida pooled oma majandustegevuse raames sõlmitud lepingutes kasutavad. Samuti seda, kuidas lepingupooled ise on sõlmitud lepingut mõistnud.


Lepingu sõlmimise ajal kehtinud AÕSRS § 13 lg 6 redaktsiooni järgi pidi ehitise või selle osa võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Notariaalse tõestamise nõude eesmärgiks oli tehingupoolte kaitse läbimõtlematu tegevuse eest ehitise kui väärtusliku vallasasja võõrandamisel - notariaalse tõestamise hoiatusfunktsioon. Hoiatusfunktsiooni täitmiseks tuli notariaalselt tõestada ka võlaõiguslik leping.


Asjaolu, et lepingu järgi ei toimunud ehitise omandamist, ei välista, et tegemist oli müügilepinguga. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 242 lg 1 kohustas küll müüjat andma asja ostja omandisse, kuid omandiõigus ei läinud üle müügilepinguga. Omand ehitisele kui vallasasjale anti AÕS § 92 lg 1 järgi üle asjaõiguslepinguga ehk kokkuleppega omandi ülemineku kohta.


Poolte tegeliku tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka terminoloogiat, mida pooled oma majandustegevuse raames sõlmitud lepingutes kasutavad. Samuti seda, kuidas lepingupooled ise on sõlmitud lepingut mõistnud.


Tsiviilkoodeks ei reguleerinud kohustusega ühinemist. Seaduse analoogia alusel on sellisele suhtele võimalik kohaldada tsiviilkoodeksi käenduse sätteid, kuna teise võlgniku astumine esimese võlgniku kõrvale toimub võla tasumise tagamise eesmärgil. Sellisele suhtele tuleb kohaldada ka TsK § 208 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt on käendajal õigus esitada kreeditori nõude vastu kõik vastuväited, mida oleks võinud esitada võlgnik ise.

3-2-1-66-03 PDF Riigikohus 02.06.2003

TsK § 49 kohaselt võttis seadusega nõutud lihtsa kirjaliku vormi järgimata jätmine pooltelt õiguse vaidluse korral viidata tehingu olemasolu kinnitamiseks tunnistajate ütlusele. Üürilepingu tingimusi, sh kasutatava eluruumi suurust võis tõendada ka tunnistajate ütlusega.


AÕS § 81 ja 82 lg 1 järgi peab hageja tõendama oma omandiõigust ja vaidluse korral seda, et tema asja valdab kostja. AÕS § 83 lg-st 1 tulenevalt peab kostja nõude vaidlustamiseks tõendama, et tal on õigus vaidlusalust eluruumi vallata.


EK § 45 lg 1 järgi oli order ainus alus, mis andis õiguse eluruumi asuda. Eluruumi üürileping sõlmiti orderi alusel ning kui eluruum oli seadusevastaselt asustatud orderit välja andmata, võis kohus eluruumi üürilepingu tunnistada kehtetuks. Sellest järelduvalt oli kehtiv ka üürileping, mis oli sõlmitud orderit välja andmata.

3-2-1-49-03 PDF Riigikohus 13.05.2003

Laevakinnistusraamatu pidajale esitatud avalduse puhul on tegemist küll avaldusega avaliku võimu kandjale avalik-õiguslikus suhtes, kuid tegemist on ka kindla õigusliku tagajärje - laeva kustutamine laevakinnistusraamatust - saamise tahteavaldusega. Seepärast on sellisele tahteavaldusele kohaldatavad tehingu vorminõuded.


LAÕS § 9 järgi on laevakinnistusraamatusse kantud laeva omandiõiguse üleminekuks kaks eeldust - kokkulepe omandi ülemineku kohta ja kande tegemine laevakinnistusraamatusse. Omandi üleandmise kokkulepe peab olema alati notariaalselt tõestatud, kui omanik vahetub nii, et sellega ei kaasne laeva kustutamist laevakinnistusraamatust.


Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 55 lg 8 kohtleb erinevalt laevaomanikke, kes taotlevad laeva kustutamist laevakinnistusraamatust omandi ülemineku tõttu välismaisele isikule, ja laevaomanikke, kes taotlevad laeva kustutamist laevakinnistusraamatust seetõttu, et laev on hukkunud või loetud hukkunuks või kui laev on muutunud kasutamiskõlbmatuks (LaevaRS § 51 lg 3). Erinev kohtlemine on sätestatud seadusega, vastab õigusselguse põhimõttele ning ei ole meelevaldne ja selleks on mõistlik põhjus.


Põhiõigus heale haldusele kohaldub kohtumenetluses, kui menetluse eesmärgiks ei ole sisuliselt õigusemõistmine, vaid haldustoimingud. Tsiviilkohtumenetluses on selleks hagita menetlus, eelkõige avalike registrite pidamine.


Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 55 lg 8 riivab PS § 32 lg-s 2 sätestatud igaühe õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Riive on formaalselt ja materiaalselt põhiseaduspärane ning seega kooskõlas PS § 32 lg-ga 2.


TsMS § 211 lg 1 kohaselt on kohtumäärus kohtulahend, millega asja sisuliselt ei otsustata. Vaidlusalusel juhul on kaevatavaks kohtulahendiks nimelt kohtulahend, millega asja sisuliselt ei lahendatud, vaid määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Seega oleks kohus pidanud määrusele esitatud vastulause lahendama määrusega.

3-2-1-46-02 PDF Riigikohus 19.04.2002

Tulenevalt AÕSRS § 13 lg-st 6 peab ehitise või selle osa tagatisomandamise puhul olema notariaalselt tõestatud nii müügi- kui ka tagasiostukokkulepe. Seaduses nõutud notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmisel on tehing TsÜS § 93 lg 3 järgi tühine.


Poolte kokkulepe tagasimüügikohustuse kohta ei muuda selle eelduseks olevat müügilepingut TsÜS § 70 alusel tühiseks. Majavalduse müügiga ei varjatud tagatisomandamise tehingut, ostu-müügileping on üks osa sellest.

3-2-1-58-99 PDF Riigikohus 25.05.1999

TsÜS § 93 lg 2 kohaselt on tehinguga kokkulepitud vormi järgimata jätmisel tehing tühine kui selline tagajärg on tehinguga ette nähtud.


Kohtuotsus ei vasta TsMS § 227 lg 1 nõuetele,mille kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.

3-2-1-111-98 PDF Riigikohus 18.11.1998

TsK § 49 kohaselt tõi seadusega nõutud kirjaliku vormi mittejärgimine kaasa tehingu kehtetuse seaduses otseselt nimetatud juhtudel. Seega võis enne TsÜS jõustumist 1. septembril 1994 üürisuhe põhineda suulisel üürilepingul, kuna TsK ja Elamukoodeks ei sätestanud, et kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa tehingu kehtetuse.

3-2-1-63-98 PDF Riigikohus 14.05.1998

TsK §-e 198 lg 3 ja 244 lg 1 kohaselt pidi elamu ja suvila pandileping, kui kas või üheks pooleks on kodanik, olema notariaalselt tõestatud. Elamu või suvila pantimisel, kui pantija oli kodanik, pidi pandileping olema tõestatud notariaalselt ka juhul, kui pandipidajaks oli pank või krediidiasutus.

3-2-1-129-97 PDF Riigikohus 13.11.1997

Seadusega nõutud lihtsa kirjaliku vormi (TsK § 46) järgimata jätmine võttis pooltelt TsK § 49 kohaselt õiguse vaidluse korral viidata tehingu olemasolu kinnitamiseks tunnistajate ütlustele. Asjaolu, et pooled ei sõlminud telefoni abonentlepingut kirjalikult, ei tee seda veel olematuks.

3-2-1-37-97 PDF Riigikohus 27.03.1997

Nõude loovutamine on endise kreeditori ja uue kreeditori vaheline kokkulepe, mille vorm peab TsK § 221 kohaselt vastama vormile, milles tehti tehing, millest nõue tuleneb. Vormi järgimata jätmisel on kokkulepe TsÜS § 93 lg 1 kohaselt tühine.

3-2-1-4-97 PDF Riigikohus 15.01.1997

Tehingu lihtkirjaliku vormi järgimata jätmine ei too kaasa tehingu kehtetust kui tehingu tegemise aja seaduses seda ei olnud ette nähtud.

3-2-1-30-96 PDF Riigikohus 20.03.1996

Eesti NSV Ministrite Nõukogu 8. veebruari 1989. a määruse nr 56 Riikliku ja ühiskondliku elamufondi majades asuvate korterite kodanike isiklikku omandusse müümise kohta p 1 lg 2 eristas korterit elamust või selle osast. TsK § 244 lg 1 nõudis kehtetuse ähvardusel vaid elamu või selle osa ning suvila ostu-müügilepingu notariaalset tõestamist.

Kokku: 62| Näitan: 41 - 60

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json