/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 109| Näitan: 41 - 60

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-97-09 PDF Riigikohus 30.09.2009
TsÜS § 135 lg-t 1 ei saa tähtaja kulgemise alguse osas kohaldada nii, et kui tähtaja algust määrav kalendripäev või sündmus ei lange tööpäevale, algab tähtaja kulgemine järgmisel tööpäeval. Selline kord on kehtestatud ainult tähtpäeva saabumise kohta TsÜS § 136 lg-s 8.
Kohtutel tuleb tagada toimikusse ainult korrektselt täidetud kättetoimetamist tõendavate dokumentide lisamine. Vastasel korral on oluliselt raskendatud mh selle asjaolu selgitamine, kas menetlustähtaeg on hakanud kulgema või mitte.
Üks menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise eesmärke ja ühtlasi tagajärg on see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg, sh nt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-84-07. Üks menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise eesmärke ja ühtlasi tagajärg on see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg, sh nt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg.
3-2-2-2-09 PDF Riigikohus 19.06.2009
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-3-5-02. TsMS § 702 lg 2 p 2 kohaselt on teistmise aluseks asjaolu, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes.
3-2-1-54-09 PDF Riigikohus 05.05.2009
Kohtud ei ole tuvastanud, et kostjale või tema esindajale oleks kohtukutse kohtuistungile kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu. Kostja on küll tavalise e-kirja teel saatnud kohtule elektroonilise kinnituse (mis on piisav, et lugeda kohtukutse kättetoimetatuks TsMS § 314 lg 4 kolmanda lause kohaselt), et ta on saanud kohtukutse kätte, kuid kinnitusele ei ole lisatud digitaalallkirja.
TsMS § 45 lg 4 (alates 1. jaanuarist 2009 kehtivas redaktsioonis) kohaselt võib kohus trahvida menetlusosalist, kes on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist. Sama lõike kohaselt on võimalik määrata ka kuni seitsme ööpäevane arest. Trahvimääruses peab olema asja lahendamise pahatahtlik takistamine selgelt põhjendatud, nt esitatud põhjendused selle kohta, miks menetlusosalise esitatud arstitõend(id) ei põhista veenvalt sellist terviseseisundit, mis takistanuks menetlustoimingut teha. Aresti määramise alused on määratletud eelkõige TsMS § 45 lg-s 1.
3-2-2-3-09 PDF Riigikohus 07.04.2009
Ainuüksi asjaolu tõttu, et hagiavalduse kättetoimetamise teatise kohaselt on avaldajaga samanimeline isik surnud, kuid rahvastikuregistris selle kohta andmed puuduvad, oleks kohus pidanud andmete saamiseks pöörduma teiste asutuste poole.
Teistmisaluste olemasolul on menetlusosalisel õigus esitada teistmisavaldus maakohtu jõustunud otsuse peale ilma kaja esitamata.
Maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise määrus põhines tagaseljaotsusel, mille Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistab. Tulenevalt TsMS § 702 lg 2 p-st 6 on teistmise aluseks asjaolu, et kohtulahend põhineb varem tehtud kohtulahendil, vahekohtu otsusel või haldusaktil, mis on tühistatud või muudetud. Seega on olemas alus maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise määruse teistmiseks.
3-2-1-19-09 PDF Riigikohus 26.03.2009
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-152-06. TsMS § 415 lg 1 teist lauset ei ole võimalik laiendavalt tõlgendada, sest see on niigi erand TsMS § 415 lg 1 esimese lause suhtes, mis näeb ette kaja esitamisel mõjuva põhjuse väljatoomise nõude. Laiendav tõlgendamine tooks kaasa olukorra, mil hoolimata teise lause selgest regulatsioonist oleks kostjal vajalik kaja esitamiseks põhistada mõjuv põhjus.
3-2-1-135-08 PDF Riigikohus 05.01.2009
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-84-07.
Kui lepinguline esindaja töötab advokaadibüroos, milles töötab rohkem kui üks advokaat, ei ole lepingulise esindaja puhkus üldjuhul alus möödalastud menetlustähtaja ennistamisele.
3-2-1-128-08 PDF Riigikohus 18.12.2008
Tulenevalt TsMS § 321 lg 1 ja § 307 lg 3 mõttest loetakse kohtulahend kättetoimetatuks ka juhul, kui seda on tehtud ainult menetlusosalisele. Nimetatud seisukohta ei muuda asjaolu, et isikut esindas menetluses lisaks lepingulisele esindajale ka seaduslik esindaja. TsMS § 321 lg 1 peab silmas kohtulahendi kättetoimetamist kohtumenetluse esindajale, kelleks tuleb lugeda lepinguline esindaja.
Tulenevalt TsMS § 321 lg 1 ja § 307 lg 3 mõttest loetakse kohtulahend kättetoimetatuks ka juhul, kui seda on tehtud ainult menetlusosalisele. Nimetatud seisukohta ei muuda asjaolu, et isikut esindas menetluses lisaks lepingulisele esindajale ka seaduslik esindaja. TsMS § 321 lg 1 peab silmas kohtulahendi kättetoimetamist kohtumenetluse esindajale, kelleks tuleb lugeda lepinguline esindaja. Kui kohus on kohtulahendi kätte toimetanud ainult menetlusosalisele, võib see anda aluse taotleda menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja ennistamist, kui menetlustoimingu õigel ajal tegemata jätmine on seotud esindajale kohtulahendi kättetoimetamata jätmisega ja eeldatavasti oleks esindaja teinud menetlustoimingu õigel ajal.
3-2-1-111-08 PDF Riigikohus 21.11.2008
TsÜS § 104 lg 1 järgi loetakse tingimus saabunuks ka juhul, kui selle saabumist takistas hea usu põhimõtte vastaselt pool, kellele tingimuse saabumine ei ole kasulik. Nimetatud normi kohaldamiseks ei ole vaja esitada asjaolusid tehingu kahjulikkuse kohta. TsÜS § 104 lg 1 kohaldamiseks on piisav esile tuua, et äramuutva tingimuse saabumine ei olnud tingimust takistanud poolele kasulik. Selleks piisab üksnes, kui tõendatakse, et tingimuse saabumisega jäänuks tingimuse saabumist takistanud pool millestki ilma. TsÜS § 104 lg 1 koosseisuliste tunnuste hulgas ei ole õigusvastast käitumist, vaid hea usu põhimõtte vastane käitumine.
Kohus saab hinnata seda, kas leping vastab headele kommetele, ka omal algatusel. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil.
Allkirjastamata otsuseteksti edastamist ei saa lugeda otsuse kättetoimetamiseks.
Kui ringkonnakohtul tekib kahtlus, et tunnistaja on erapoolik, oleks otstarbekas tunnistaja uuesti ära kuulata. Piisav ei ole tõendamisstandard "hageja kahtlusega nõustumine". Kuigi seadus ei pane ringkonnakohtule varem ära kuulatud tunnistaja uuesti ärakuulamise kohustust, on tsiviilkohtumenetluse üheks põhimõtteks see, et kohus uurib tõendeid vahetult (TsMS § 243 lg 1). Sel juhul oleks võimalik kasutada ka TsMS § 262 lg-tes 1 ja 8 nimetatud viise tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks.
Asja ülevaatlikkuse huvides oleks kohtuotsuse kirjeldavas osas vajalik lühidalt näidata asja eelnev menetluskäik kohtutes.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-28-08.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-2-5-06.
3-2-1-52-08 PDF Riigikohus 04.06.2008
Kohtutäitur võib nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasu üksnes juhul, kui menetlusdokument on adressaadile kätte toimetatud, või siis, kui menetlusdokumendi saab lugeda kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks. Menetlusdokumendi saab lugeda kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks, kui kohtutäitur on menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud TsMS §-s 317 sätestatud dokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused. 23. oktoobrist 2006. a 18. septembrini 2007. a kehtinud täitemenetluse seadustiku § 26 lg-st 2 tulenes kohtutäituri õigus nõuda kolmandalt isikult mh andmeid võlgniku elu- või asukoha ja kontaktandmete kohta. Seega oli kohtutäituril õigus nõuda andmeid võlgniku kohta mh riikliku andmekogu töötlejalt. See tuleneb ka alates 1. jaanuarist 2008. a kehtivast TMS § 26 lg-st 2 ning 2. novembrist 2007. a kehtivast LS § 65 lg-st 2.
Kohtutäitur võib nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasu üksnes juhul, kui menetlusdokument on adressaadile kätte toimetatud, või siis, kui menetlusdokumendi saab lugeda kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks. Menetlusdokumendi saab lugeda kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks, kui kohtutäitur on menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud TsMS §-s 317 sätestatud dokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused.
Kohtutäitur võib nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasu üksnes juhul, kui menetlusdokument on adressaadile kätte toimetatud, või siis, kui menetlusdokumendi saab lugeda kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks. Menetlusdokumendi saab lugeda kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks, kui kohtutäitur on menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud TsMS §-s 317 sätestatud dokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused. Praegusel juhul oleks kohtutäitur pidanud tegema täiendavaid toiminguid, saavutamaks menetlusdokumendi kättetoimetamine kostjale.
3-2-1-50-08 PDF Riigikohus 03.06.2008
Üldiselt võib kohtutäitur nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasu vaid siis, kui menetlusdokument on adressaadile kätte toimetatud (kohtule on tagastatud sellekohane kättetoimetamisteatis). Kuid menetlusdokumendi saab kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks (kohtutäituri tasu maksmise tähenduses) lugeda ka siis, kui kohtutäitur on oma menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud need eeldused, mida TsMS § 317 näeb ette dokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. Menetlusdokumendi avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded on võimalik kohtutäituri tegevuse tulemusel ka siis, kui kohus on teinud kohtutäiturile ülesandeks anda dokument kätte isiklikult allkirja vastu. Kui dokumenti ei õnnestu isiklikult allkirja vastu kätte toimetada, aga dokumendi avaldamise eeldused väljaandes Ametlikud Teadaanded on täidetud, ei ole kohtutäituril vaja pöörduda kohtu poole täiendavate juhiste saamiseks. Ka siis, kui kohus ja hageja oleksid pärast kohtutäituri kirja saamist teinud täiendavaid toiminguid, kuid need ei oleks andnud tulemusi (s.o dokument oleks ikka avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded), oleks kohtutäituril säilinud õigus tasu saada.
Üldiselt võib kohtutäitur nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasu vaid siis, kui menetlusdokument on adressaadile kätte toimetatud (kohtule on tagastatud sellekohane kättetoimetamisteatis). Kuid menetlusdokumendi saab kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks (kohtutäituri tasu maksmise tähenduses) lugeda ka siis, kui kohtutäitur on oma menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud need eeldused, mida TsMS § 317 näeb ette dokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. Menetlusdokumendi avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded on võimalik kohtutäituri tegevuse tulemusel ka siis, kui kohus on teinud kohtutäiturile ülesandeks anda dokument kätte isiklikult allkirja vastu. Kui dokumenti ei õnnestu isiklikult allkirja vastu kätte toimetada, aga dokumendi avaldamise eeldused väljaandes Ametlikud Teadaanded on täidetud, ei ole kohtutäituril vaja pöörduda kohtu poole täiendavate juhiste saamiseks. Ka siis, kui kohus ja hageja oleksid pärast kohtutäituri kirja saamist teinud täiendavaid toiminguid, kuid need ei oleks andnud tulemusi (s.o dokument oleks ikka avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded), oleks kohtutäituril säilinud õigus tasu saada.
Üldiselt võib kohtutäitur nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasu vaid siis, kui menetlusdokument on adressaadile kätte toimetatud (kohtule on tagastatud sellekohane kättetoimetamisteatis). Kuid menetlusdokumendi saab kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks (kohtutäituri tasu maksmise tähenduses) lugeda ka siis, kui kohtutäitur on oma menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud need eeldused, mida TsMS § 317 näeb ette dokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. Menetlusdokumendi avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded on võimalik kohtutäituri tegevuse tulemusel ka siis, kui kohus on teinud kohtutäiturile ülesandeks anda dokument kätte isiklikult allkirja vastu. Kui dokumenti ei õnnestu isiklikult allkirja vastu kätte toimetada, aga dokumendi avaldamise eeldused väljaandes Ametlikud Teadaanded on täidetud, ei ole kohtutäituril vaja pöörduda kohtu poole täiendavate juhiste saamiseks. Ka siis, kui kohus ja hageja oleksid pärast kohtutäituri kirja saamist teinud täiendavaid toiminguid, kuid need ei oleks andnud tulemusi (s.o dokument oleks ikka avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded), oleks kohtutäituril säilinud õigus tasu saada. Kohtutel on TsMS § 2 alusel õigus määrata kohtutäiturile mõistlik tähtaeg, mille jooksul ta peab esitama kohtule kirjaliku ülevaate menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta. Objektiivsetel põhjustel on võimalik tähtaega ka pikendada, kui kohtutäitur esitab kohtule sellekohase taotluse. Kohtutäituril tuleb kohtu korralduse täitmisel arvestada, et kohtutäituri seaduse § 31 lg 1 p 7 kohaselt võidakse teenistusliku järelevalve käigus kontrollida kohtutäituri ametitegevust reguleerivates õigusaktides toodud nõuete, kohustuste ja tähtaegade järgimist. Tähtaja põhjendamatu möödalaskmine ei välista iseenesest kohtutäituri tasu väljamaksmist, kui kohtutäituril õnnestub dokument kätte toimetada pärast kohtu antud tähtaja möödumist ning kohus ei ole vahepeal ise menetlusdokumenti adressaadile kätte toimetanud.
3-2-1-51-08 PDF Riigikohus 28.05.2008
Menetlusdokument tuleb kätte toimetada aadressil, mille menetlusosaline on elukohaks märkinud.
3-2-2-1-08 PDF Riigikohus 15.04.2008
Kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures ja seab sellega kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele. Kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust protsessiosalisele teada temale saadetud dokumentidest. Hagiavalduse kätteandmisele tuleb kohaldada kohtukutse kätteandmist reguleerivaid sätteid. Ajalehekuulutuse abil võib kutset kätte anda ainult siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud. Menetluse esemena tuleb TsMS § 317 lg 3 järgi avaldatavas teates märkida hageja nõue ja õigussuhe, millest nõue tuleneb. TsMS § 407 lõike 1 eesmärk on tagada poolele, kellele ei ole muul viisil õnnestunud menetlusdokumenti kätte toimetada, arusaamine sellest, millel põhineb tema vastu esitatud nõue ja kui suur see on.
Kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures ja seab sellega kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele. Kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust protsessiosalisele teada temale saadetud dokumentidest. Hagiavalduse kätteandmisele tuleb kohaldada kohtukutse kätteandmist reguleerivaid sätteid. Ajalehekuulutuse abil võib kutset kätte anda ainult siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud. Jättes kasutamata kostja isikuandmete kontrollimise võimaluse kohtuinfosüsteemist, ei teinud maakohus kõike vajalikku, et kostja elukohta kindlaks teha. TsMS § 317 lõike 2 kohaselt tuleb kohtul ka ise vajaduse korral järelepärimisi teha saaja aadressi väljaselgitamiseks.
Kuna tagaseljaotsus avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded ebaõigesti, siis ei hakanud teistmisavalduse esitamise tähtaeg TsMS § 704 lg 1 järgi kulgema mitte tagaseljaotsuse avaldamisest, vaid sellest ajast, millal kostja sai teada tagaseljaotsusest.
3-2-1-140-07 PDF Riigikohus 13.02.2008
Vajalik on eristada lepingute tühisusega seotud vaidlustes erinevaid lepinguid (esmajoones kohustus- ja käsutustehinguid), kuna sellest võib sõltuda asja lahendus ning nt ka menetluskulude jaotus poolte vahel.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-41-04. Hea usu põhimõtte alusel saab erandkorras piirata subjektiivsete õiguste kasutamist.
Üldjuhul ei tule kõne alla asjaõiguslepingu tühistamine eksimuse või pettuse tõttu (TsÜS § 92 või 94 alusel), kuna sellega seotud asjaolud puudutavad esmajoones kohustustehingut.
TsÜS § 90 lg 1 kolmandast lausest tulenevalt toob formaalsetele tingimustele vastav ja materiaalselt õigustatud tühistamisavaldus kaasa tehingu kehtetuse sõltumata sellest, kas teine pool sellele vastu vaidleb. Notariaalselt tõestatud lepingu tühistamise avaldus ei pea olema samuti notariaalselt tõestatud. Lepingu tühistamise avaldus võimalik põhimõtteliselt lugeda vastaspoolele esitatuks, kui see avaldus sisaldub hagis, mis toimetatakse kätte kostjale, ja kostja võib aru saada hageja soovist tehing tühistada. Ühe lepingu tühisusega või tühistamisega ei kaasne automaatselt sellega seotud lepingu tühisust või tühistamist.
Pettusele tuginemine tehingu tühistamisel ei välista samal ajal TsÜS § 131 lg-le 1 tuginemist. TsÜS § 131 lg 1 on võimalik tõlgendada selliselt, et lepingu sõlminud isik võib tühistada lepingu ka juhul, kui oma kohustusi ei rikkunud mitte üksnes tema enda esindaja, vaid ka selle isiku esindaja, kelle korraldusel ta lepingu sõlmis, eeldusel et: korralduse alusel lepingu sõlminud isik oli korraldusega seotud, st oli kohustatud selle täitma enda ja korralduse andja vahelise lepingu alusel; korralduse andja esindaja rikkus korralduse andmisel oma kohustusi korralduse andja vastu; korralduse alusel sõlmitud leping on vastuolus korralduse andja huvidega; sõlmitud lepingu teine pool teadis korralduse andja esindaja kohustuste rikkumisest või pidi seda teadma. Selline käsitlus on võimalik vaid n-ö majanduslikult ühtsete lepingute puhul, kus lepingu sõlminud isik tegutseb mingi vara omandamiseks või võõrandamiseks lepingut sõlmides korralduse andja huvides n-ö usaldussuhte alusel. Sel juhul oleks võimalik korralduse andja ja tema esindaja vaheline õigussuhe koos selle puudustega n-ö üle kanda lepingupoolele TsÜS § 131 lg 1 alusel. Vastasel juhul oleks võimalik "vahemehe" tehingusse toomisega TsÜS § 131 lg 1 toimet põhjendamatult kitsendada. Tüüpiliselt võiks sellise suhtena kõne alla tulla just liisingulepingu alusel tekkiv suhe. Asjaõiguslepingut ei saa üldjuhul tühistada esindaja kohustuste rikkumise tõttu (TsÜS § 131 alusel), kuna see eeldab TsÜS § 131 lg 1 kohaselt tehingu tingimuse analüüsimist, mis saab puudutada esmajoones võlaõiguslikku (kausaal)tehingut.
Pettusele tuginemine tehingu tühistamisel ei välista samal ajal TsÜS § 131 lg-le 1 tuginemist. Üldjuhul ei tule kõne alla asjaõiguslepingu tühistamine eksimuse või pettuse tõttu (TsÜS § 92 või 94 alusel), kuna sellega seotud asjaolud puudutavad esmajoones kohustustehingut.
Kriminaalasjas tehtud lahend ei mõjuta tsiviilkohtumenetluses nõudele antavat kvalifikatsiooni.
Lähtuvalt TsMS § 207 lg-st 2 osalevad kaashagejad või -kostjad üldiselt menetluses iseseisvalt ning ainult juhul, kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes nende kõigi suhtes, loetakse ühe kaashageja või -kostja taotlus, kaebus vms TsMS § 207 lg 3 kohaselt esitatuks ka teise kaashageja või -kostja poolt. Menetlusosaline võib kohtuotsuse peale edasi kaevata vaid teda puudutavas osas. Advokaadi võimalikud minetused isiku esindamisel ei muuda kujunenud õiguslikku olukorda menetluses.
Kuna tsiviilasja hinnast lähtudes arvestatakse mitmeid menetluskulusid, peaks tsiviilasja hind nähtuma selgelt ka kohtulahendist endast.
AÕS § 119 lg 2 saab kohaldada ka lepingutele, mille puhul asjaõigusleping sõlmiti ja kinnistusraamatu kanne tehti pärast AÕS § 119 lg 2 kehtiva redaktsiooni jõustumist.
TsÜS § 88 lg 1 teine lause kaitseb isikut, kelle kasuks on käsutuskeeld seatud, ning seetõttu ei ole põhjust pidada käsutuskeeldu rikkuvaks sama isiku kasuks tema taotlusel mitme keelumärke sissekandmist erinevates menetlustes. Küll on keelatud erinevate keelumärgete kinnistusraamatusse kandmine erinevate isikute kasuks. Keelumärget tuleks hagi tagamise vahendina kasutada üksnes juhul, kui muud kostjat vähem koormavad hagi tagamise vahendid ei ole piisavad.
VÕS § 80 lg-st 6 tuleneb, et kolmas isik ei saa n-ö käsutada lepingupoolte positsiooni, mh nt lepingut tühistada või sellest poole asemel taganeda.
Kahe isiku sõlmitud ja asja omandamisele suunatud lepingud ei ole liisingulepingud VÕS § 361 tähenduses, kui lepingu ese kuulub lepingu sõlmimise ajal juba eseme kasutusse andjale ning seda ei omandata esmajoones kasutusse võtja juhiste järgi müüjalt. Erandiks võib olla leping, mille puhul liisinguandja omandab liisinguvõtja krediteerimise eesmärgil liisingulepingu esemeks oleva vara liisinguvõtjalt endalt ja liisinguvõtja asub seda siis osamaksetega taas välja ostma. Sellist tüüpi (nn sale and lease back) leping kujutab endast majanduslikus mõttes laenu- ja pandilepingu kombinatsiooni ja sellele saab kohaldada liisingulepingu kohta kehtivaid sätteid. Kui sellise lepingu esemeks on kinnisasi, peab leping AÕS § 119 lg 1 kohaselt olema tervikuna notariaalselt tõestatud. Kui kinnisasja võõrandamise kohustusleping (nt müügilepinguna) on küll notariaalselt tõestatud, kuid sellega seotud liisinguleping kinnisasja tagasiomandamiseks on notariaalselt tõestamata, võib see TsÜS § 85 (või enne 1. juulit 2002 kehtinud TsÜS § 68) kohaselt kaasa tuua kogu tehingu, (sh notariaalselt tõestatud lepingu) tühisuse, kuna ilmselt ei oleks üht osa tehingust tehtud teiseta.
TsMS § 183 lg 2 kohaselt on pankrotivõlgnikule menetlusabi andmine võimalik vaid juhul, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotivarast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja vastu varalist huvi omavad isikud, eelkõige pankrotivõlausaldajad. Kindlasti ei peaks menetlusabi andma juhul, kui põhilised (maksevõimelised) pankrotivõlausaldajad on võlgnikuga seotud nt osalussuhete kaudu.
Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid. Käsutustehinguna on asjaõigusleping omandi üleandmise kohta õiguslikult neutraalne ja ei saa seetõttu üldjuhul olla vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. Seega saab heade kommete vastasus enamasti puudutada vaid käsutustehingu aluseks olevat kohustustehingut. Erandina on käsutustehing vastuolus heade kommetega, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse tehingu tühistamise koosseisud (eelkõige TsÜS §-d 92, 94, 96 ja 97) on erinormiks TsÜS § 86 suhtes, st tehingu tühistamise aluseks olevad asjaolud ei saa olla paralleelselt tehingu tühisuse aluseks heade kommete vastasuse tõttu. Sama kehtib esindaja kohustuste rikkumise tõttu tehingu tühistamist võimaldava TsÜS § 131 vahekorra kohta §-ga 86. Võimalik n-ö ebaõiglane hinnakokkulepe ei saa samuti ainuüksi olla aluseks kohustuslepingu lugemiseks heade kommetega vastuolus olevaks, st kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida seaduses sätestatud aluseta hinna suurust. Võimalik ostuhinna tasumata jätmine puudutab lepingu täitmist ega saa omada tähendust ühegi vaidlusaluse lepingu (sh müügilepingu) tühisuse hindamisel.
TsÜS § 88 lg 1 teise lause kohaselt on tühine olemasoleva käsutuskeeluga vastuolus olev hagi tagamine ning mitme keelumärke kandmine sama kinnisasja kohta on keelatud. Nimetatud säte lause kaitseb isikut, kelle kasuks on käsutuskeeld seatud, ning seetõttu ei ole põhjust pidada käsutuskeeldu rikkuvaks sama isiku kasuks tema taotlusel mitme keelumärke sissekandmist erinevates menetlustes. Küll on keelatud erinevate keelumärgete kinnistusraamatusse kandmine erinevate isikute kasuks. Keelumärget tuleks hagi tagamise vahendina kasutada üksnes juhul, kui muud kostjat vähem koormavad hagi tagamise vahendid ei ole piisavad.
Vajalik on eristada lepingute tühisusega seotud vaidlustes erinevaid lepinguid (esmajoones kohustus- ja käsutustehinguid), kuna sellest võib sõltuda asja lahendus ning nt ka menetluskulude jaotus poolte vahel. Võlaõigusliku müügilepingu tühisuse tuvastamist saab hageda üksnes isik, kelle õigusi leping mõjutab. Selliseks isikuks on üldjuhul vaid lepingupool, kes saab esitada tühise lepingu tagasitäitmise nõudeid. Asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saab erandina tugineda asjaõiguslepingu tühisusele, kui see mõjutab tema õigusi. Asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saab esitada asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise hagi vaid juhul, kui asjaõigusleping mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd asjaõigust, üldjuhul omandiõigust või kui hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest. Ainuüksi võlaõigusliku positsiooni kahjustamine ei ole piisav.
Advokaadil tuleb edastada tema poolt kohtule esitatavate menetlusdokumentide ärakirjad ise vastaspoole advokaadile ning teavitada sellest ka kohut.
3-2-1-129-07 PDF Riigikohus 20.12.2007
Tulenevalt TsMS § 321 lõike 1 ja § 307 lõike 3 mõttest loetakse kohtulahend kättetoimetatuks ka juhul, kui seda on tehtud ainult menetlusosalisele. Kuid see võib anda aluse taotleda menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja ennistamist, kui menetlustoimingu õigel ajal tegemata jätmine on seotud esindajale kohtulahendi kättetoimetamata jätmisega ja eeldatavasti oleks esindaja teinud menetlustoimingu õigel ajal.
Dokumenti postitades ei saa eeldada, et ühe linna piires toimetatakse post kätte sama päeva jooksul. Tavapäraselt tuleb riigisisese posti kohaletoimetamise ajavahemikuks lugeda üks ööpäev, seega toimetatakse post eeldatavasti kätte alles postitamisele järgneval tööpäeval.
3-2-1-94-07 PDF Riigikohus 22.10.2007
Apellatsioonkaebuse ärakiri ja asja menetlusse võtmise määrus on menetlusdokumendid, mis tuleb vastustajale kätte toimetada. Tulenevalt TsMS § 306 lg 1 on apellatsioonkaebuse ärakirja ja asja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamine vastustajale vajalik eelkõige selleks, et vastustaja saaks apellatsiooniastmes teostada talle kohtumenetluses antud õigusi, mis on eelkõige sätestatud TsMS §-des 199 ja 206, sh vaielda vastu apellandi taotlustele ja põhjendustele. Vastustajale apellatsioonkaebuse ja asja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamata jätmine on oluline menetlusõiguse normi rikkumine.
Kui menetlusdokumenti ei ole menetlusosalisele võimalik kätte toimetada seetõttu, et menetlusosaline tähitud kirjale ettenähtud tähtaja jooksul järele ei lähe, saab kohus TsMS § 326 järgi menetlusdokumendi kätte toimetada menetlusdokumendi postkasti panekuga.
Juhul, kui kohus tuvastab, et ühe abikaasa lahusvara väärtus on abielu ajal oluliselt suurenenud ja see annab alust tunnistada PKS § 14 lg 2 alusel ühe abikaasa lahusvara osaliselt ühisvaraks, peab kohus põhjendama, miks tuleb lahusvara ühisvaraks tunnistada just kohtu määratud osas. PKS § 14 lg 2 alusel saab ühe abikaasa lahusvara tunnistada abikaasade ühisvaraks üksnes osas, mille võrra on lahusvara väärtus abielu ajal abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel suurenenud. Selleks tuleb kohtul selgitada välja, milline on asja väärtus koos abielu ajal lisandunud väärtusega, ning seejärel, milline oleks asja väärtus, kui abielu ajal ei oleks asja väärtust suurendatud.
3-2-1-84-07 PDF Riigikohus 11.10.2007
TsMS §-s 323 ei sätestata otseselt menetlusdokumentide kättetoimetamist advokaadibüroos seal töötavale advokaadile kui menetlusosalise lepingulisele esindajale. Menetlusdokumendi saab kätte toimetada advokaadile kui lepingulisele esindajale ka TsMS § 323 järgi advokaadibüroos, kuna TsMS § 321 lg 1 mõtte kohaselt toimetataksegi menetlusdokumendid eelduslikult kätte üksnes lepingulisele esindajale, kes tegeleb oma kutsetööga advokaadibüroos. TsMS § 321 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluses olevas asjas dokumendid (sh kohtulahendi) kätte ja saadab muud teated üksnes menetlusosalise esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult.
3-2-1-39-07 PDF Riigikohus 25.05.2007
TsMS § 306 lg-te 1-3 ja § 315 kohaselt saab kohtutäituri vahendusel menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda üksnes siis, kui kohtutäitur on TsMS §-des 306-327 sätestatud kättetoimetamise viise kasutades tagastanud kohtule kättetoimetamisteatise, millest nähtub dokumendi kättetoimetamine adressaadile. Menetlusdokumendi saab kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks (kohtutäituri tasu maksmise tähenduses) lugeda ka siis, kui kohtutäitur on oma menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud need eeldused, mida TsMS § 317 näeb ette dokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. Samas ei keela tsiviilkohtumenetluse seadustik kohtul andmast kohtutäiturile juhiseid konkreetse kättetoimetamisviisi kasutamiseks. Seejuures ei saa kohtutäitur mõne kättetoimetamisviisi eripärast ning tsiviilkohtumenetluse toimingute tegemise loogikast lähtudes menetlusdokumenti kätte toimetades kasutada kõiki TsMS §-des 306-327 sätestatud kättetoimetamise viise. Samuti ei pruugi olla otstarbekas talle sellist kohustust panna. TsMS § 315 lg-test 1 ja 4 ning KTS §-st 2527 tulenevalt on kohtutäituri ametikohustuseks ka menetlusdokumentide kättetoimetamine. Seega ei ole kohtutäituril õigust keelduda kohtu antud korraldusest menetlusdokument kätte toimetada, v.a juhtudel, mil seadus annab kohtutäiturile õiguse keelduda täitetoimingute tegemisest (TMS § 7).
Menetlust lõpetava määrusena tuleb TsMS § 661 lg 2 tähenduses mõista kõiki hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse, ning menetlust lõpetavat määrust ei tule mõista kitsalt menetluse lõpetamise määrusena TsMS § 428 tähenduses.
3-2-1-152-06 PDF Riigikohus 14.02.2007
TsMS § 323 lg 2 koostoimes § 323 lg-ga 1 laiendab TsMS §-s 319 sätestatud võimalusi juriidilisele isikule menetlusdokumendi kättetoimetamiseks. TsMS § 323 võimaldab menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda dokumendi üleandmisega ka muudele töötajatele, kes püsivalt viibivad juriidilise isiku äriruumis või osutavad talle muu sarnase lepingu alusel püsivalt teenuseid, sõltumata sellest, kas nad on volitatud isiku nimel dokumente vastu võtma või kas nende puhul tuleks eeldada sellise volituse olemasolu. Kuid TsMS § 415 lg 1 p-de 1 ja 2 tähenduses saab dokumendi juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatuks lugeda vaid siis, kui nimetatud sätete alusel dokumenti vastuvõttev isik on ühtlasi ka juriidilise isiku lepinguline esindaja TsMS § 218 tähenduses või juriidilise isiku seaduslik esindaja.
TsMS-st tuleneb, et määruskaebust ei saa esitada selliste määruste peale, millega kohus kaja alusel menetluse taastas. Seega saab TsMS § 417 lg 4 teise lause alusel määruskaebuse Riigikohtule esitada ainult juhul, kui ringkonnakohus jättis menetluse taastamata. TsMS § 415 lg 1 p 1 tuleb nii juriidilise isiku kui ka füüsilise isiku jaoks tõlgendada nii, et isikud oleksid võrdselt koheldud. Juriidiline isik võib esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1 tähenduses siis, kui hagi ei toimetatud kätte juriidilise isiku seaduslikule või juriidilist isikut menetluses esindavale lepingulisele esindajale isiklikult allkirja vastu.
TsMS § 407 lg 1 paneb see säte kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. See tähendab seda, et kohus peab subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla. Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks. See kehtib ka juhul, mil kostja on esitanud hagile vastuväited, kuid tema kahjuks tehakse tagaseljaotsus TsMS § 413 alusel, st kohtuistungile ilmumata jätmise tõttu. Kui hageja on hagis taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagiavalduses esitatud asjaolud ei ole õiguslikult veenvad, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
3-2-1-132-06 PDF Riigikohus 15.01.2007
Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime algab TsÜS § 26 lg 2 järgi registrisse kandmisega ja lõpeb sama seaduse § 45 lg 2 järgi registrist kustutamisega. Registrist kustutatud äriühingu õigusvõime säilib kaebuse esitamiseks registrist kustutamise peale. Kuna seadus võimaldab registrist kustutatud äriühingu n-ö ennistada, siis äriühingu registris "taastamisel" ennistub tagasiulatuvalt ka tema õigusvõime, st õigusvõimet ei loeta katkenuks ning tekkinud õigusi ega kohustusi vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks.
Asjaõigusliku käsutuslepingu tühisusele võib tugineda lisaks lepingu poolele ka muu isik (erinevalt võlaõiguslikust lepingust), kui leping rikub tema õigusi.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-164-05.
AÕS § 277 lg 2 esimese lause rikkumise, st mitteomaniku poolt pandilepingu sõlmimise tagajärg on pandilepingu tühisus.
Eluruume võis kuni ehitisealuse maa kandmiseni kinnistusraamatusse AÕSRS § 13 lg 6 esimese lause alusel võõrandada kui vallasasja. Sellise eluruumi omandamisele kehtisid ka asja üleandmisega omandamise kohta käivad AÕS §-d 92-95 (1997. a redaktsioonis). Vallasasjast korteri heauskse omandamise eelduseks on eelkõige mitteomanikust võõrandaja ja omandaja vaheline (kehtiv) omandi üleandmise (asjaõigus)kokkulepe, omandaja poolt valduse saamine asjale ning omandaja heausksus võõrandaja käsutusõiguse olemasolu suhtes. Vallasasja (sh korterit) saab AÕS §-des 93 ja 94 toodud asjaoludel AÕS § 95 järgi (ka enne 1. juulit 2003. a kehtinud redaktsioonis) heauskselt omandada üksnes siis, kui omandaja on heauskne mitte ainult asjaõiguskokkuleppe sõlmimise ajal, vaid ka otsese valduse saamise ajal. Seega ei piisa vallasasja heauskseks omandamiseks üksnes asja kaudse valduse omandamisest. Tähendust ei oma võimaliku üürilepingu sõlmimine korteri kasutamiseks ega selle üleminek korteri uuele omanikule.
Tulenevalt TsMS § 321 lg-st 1 peab kohus toimetama dokumendi menetlusosalise esindajale kätte ka siis, kui ta annab selle üle menetlusosalisele isiklikult.
3-2-2-5-06 PDF Riigikohus 12.12.2006
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-2-3-06. Teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise menetlusõiguslikud tagajärjed ei sõltu sellest, kas teate adressaat väljaannet loeb või mitte.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-2-3-06. Asjaolu, et hageja on hagis märkinud, et kostja asukoht on talle teadmata, ning lisanud ka rahvastikuregistri sellekohase teatise, ei võta kohtult kohustust teha täiendavaid toiminguid kostja viibimiskoha väljaselgitamiseks, et talle kätte toimetada hagiavaldus. Teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise menetlusõiguslikud tagajärjed ei sõltu sellest, kas teate adressaat väljaannet loeb või mitte.
Õigusabikulude väljamõistmisel tuleb õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust põhjalikult analüüsida ning lahendis põhjendada. Sama kehtib muude menetluskulude kohta.
Tulenevalt TsMS §-st 6 tuleb riigi õigusabi eest tasu ning kulude kindlaksmääramise taotluse esitamisel lähtuda taotluse esitamise ajal kehtivast riigi õigusabi osutamise eest maksmise korra redaktsioonist. Kuid kohtutel tuleb arvestada sellega, et õigusabi saajal võivad tekkida suuremad kulutused, kui ta ette sai näha.
Kui kohtul ei olnud õigust otsust kostja kohalolekuta teha, ei ole ka otsuse teatavakstegemine väljaandes Ametlikud Teadaanded seadusega kooskõlas ja avaldajale tähtaja kulgemise osas siduv. Analoogiliselt tagaseljaotsusega tuli ka kostja kohalolekuta tehtud ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud sisulise otsuse edasikaebetähtaega arvutada varasema TsMS § 241 lg 4 teise lause kohaselt.
Kui TsMS § 702 lg 2 p-des 2 ja 3 nimetatud teistmisavaldust soovitakse esitada enne 1. jaanuari 2006. a jõustunud kohtulahendite peale, ei ole avaldaja seotud TsMS § 704 lg-s 1 sätestatud tähtaegadega, kuid selline järeldus kehtib ainult juhtudel, mil kohtulahend on jõustunud enne 1. jaanuari 2006. a. Kui lahend tehti enne 1. jaanuari 2006. a, kuid jõustus pärast 1. jaanuari 2006. a, tuleb teistmisavalduse esitamisel lähtuda TsMS §-s 704 sätestatud tähtaegadest.

Kokku: 109| Näitan: 41 - 60

/otsingu_soovitused.json