Kohtulahendite liigitus

Kokku: 91| Näitan: 41 - 60

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-2-1-8-09 PDF Riigikohus 17.03.2009
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-50-06.
3-2-1-122-08 PDF Riigikohus 25.02.2009
Kuigi enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 sõnastuse järgi oli õigus kohtukulude hüvitamisele poolel, saab nimetatud sätte mõttes poole kulutustega võrdsustada ka selle menetlusosalise poolel menetlusse kaasatud kolmanda isiku kulutused.
3-2-1-142-08 PDF Riigikohus 11.02.2009
Enne 1. jaanuari 2006.a kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Justiitsministri 23. augusti 1999. a määruse nr 42 "Hinnata hagi puhul advokaadi abi eest väljamõistetava summa ülempiiri kehtestamine" kohaselt on hinnata hagi puhul teiselt poolelt väljamõistetava advokaaditasu ülempiiriks 50 000 krooni. Nimetatud rahasumma on väljamõistetava õigusabikulude maksimummääraks ja et see summa hõlmab õigusabikulusid kõikides kohtuastmetes. Kui alama astme kohus on õigusabikulud välja mõistnud maksimummääras, ei saa kõrgema astme kohus seda määra enam ületada.
3-2-1-137-08 PDF Riigikohus 04.02.2009
Enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on tehtud otsus, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Sama paragrahvi 11. lõike kohaselt muudab kõrgema astme kohus otsuse muutmise või uue otsuse tegemise korral vastavalt kohtukulude jaotust. See põhimõte kehtib ka juhul, kui Riigikohus tühistab ringkonnakohtu otsuse ja jätab jõusse maakohtu otsuse alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS § 691 p 5 järgi.
3-2-1-138-08 PDF Riigikohus 21.01.2009
Käesolevas asjas on esitatud hagi kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et hagejale jäetaks kaasomandis olev korteriomand ning pandaks hagejale kohustus hüvitada kostjale tema kaasomandi osa rahas. Seega on hagi ese ehk hageja nõude ese TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses kaasomandi lõpetamine ja rahalise hüvitise maksmine. Kohtud on hagejalt kostja kasuks välja mõistnud suurema hüvitise, kui hageja ise nõustus tasuma. Sellisel juhul ei saa lugeda hagiavaldust täielikult rahuldatuks, tegemist on hagi osalise rahuldamisega. Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb asjas kohaldada TsMS § 163 lg-t 1.
3-2-1-120-08 PDF Riigikohus 14.01.2009
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-50-06.
3-2-1-109-08 PDF Riigikohus 17.12.2008
Enne 1. jaanuari 2006.a kehtinud TsMS § 60 lg-s 1 kirjeldatud võimalust jätta poole kohtukulud tema enda kanda ei või kohus suvaliselt kohaldada. Valides hagi osalisel rahuldamisel viidatud normis sisalduva kohtukulude jagamise kahe võimaluse vahel, tuleb muu hulgas arvestada ka hagi rahuldatud ja rahuldamata jäetud osa proportsioone.
3-2-1-103-08 PDF Riigikohus 09.12.2008
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-50-06.
3-2-1-124-08 PDF Riigikohus 09.12.2008
Jaotades menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, tuleb märkida otsuse resolutsioonis ka murd või protsent, mille järgi hüvitatavad menetluskulud hiljem kindlaks määratakse. Resolutsioon peab olema üheselt arusaadav.
3-2-1-130-08 PDF Riigikohus 09.12.2008
Kui kohtulahendi järgi ei pidanuks Eesti kohus hagi menetlema (st asja menetlus sisuliselt lõppes), peab kohus tagama isikule võimaluse saada menetlusega kantud kulude eest hüvitist.
3-2-1-111-08 PDF Riigikohus 21.11.2008
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-2-5-06.
3-2-1-85-08 PDF Riigikohus 22.10.2008
Juhul, kui kaotanud poolel on mitu kostjat või hagejat, tuleb neilt reeglina kogu asjas vajalik ja põhjendatud kohtukulu välja mõista solidaarselt, kui nad teostavad hagejaga ühist õigust või kaitsevad end ühiselt hageja vastu. Kui kaaskostjad on solidaarvõlgnikud põhinõude suhtes, puudub üldjuhul mõistlik põhjus käsitada neid kohtukulude hüvitamise nõude suhtes teisiti.
3-2-1-77-08 PDF Riigikohus 08.10.2008
Vt ka Riikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-50-06.
3-2-1-42-08 PDF Riigikohus 02.06.2008
Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms.
3-2-1-47-08 PDF Riigikohus 27.05.2008
Õigusabikulude ja muude menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust põhjalikult analüüsida ning lahendis põhjendada. Ka siis, kui kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Piisavaks põhjenduseks ei saa tsiviilasja olemust arvestades lugeda ringkonnakohtu viidet mõlema poole nõude osalisele rahuldamisele. Otsuse selguse ja ülevaatlikkuse huvides nii poolte kui ka kõrgema astme kohtute jaoks oleks kohtulahendis otstarbekas näidata ka kohtukulude jaotamise ja kindlaksmääramise otsustuse aluseks olev arvutamiskäik. Tasu suuruse saab AÕS § 156 lg 1 nõude lahendamisel määrata kostja soovil ka ilma sellekohase hagita. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-33-04. Varasema TsMS § 60 järgsete kohtukulude jaotamise põhimõtetega oleks vastuolus see, kui hageja kanda jääks vastuhagi osalise rahuldamise tõttu riigilõiv, mida kostja tasus nõudelt, mida ta hagina esitama ei pidanud. Õigusabikulude väljamõistmise küsimuse lahendamisel ei ole vastuhagi esitamise kohustuse puudumine oluline, sest ka ilma hagita esitatud juurdepääsuõiguse aastatasu määramise taotlusele vastamisel oleks hagejal tulnud kanda õigusabikulusid.
3-2-1-38-08 PDF Riigikohus 21.05.2008
Ringkonnakohus on jätnud määruses võtmata seisukoha menetluskulude jaotuse kohta, mis on aga asja lahendamisega kaasnev kohtu kohustus.
3-2-1-19-08 PDF Riigikohus 09.04.2008
Hagejale menetlusabi andmine maakohtus riigilõivu tasumiseks ei ole TsMS § 190 lg 1 kohaselt aluseks, mille tõttu tuleks jätta hüvitamata kostjale põhjustatud menetluskulud.
3-2-1-134-07 PDF Riigikohus 31.01.2008
TsMS § 371 lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud. Seevastu hagiavalduse tagastamisel TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel tagastatakse hagejale TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tema tasutud riigilõiv.
3-2-1-91-07 PDF Riigikohus 05.11.2007
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-74-04.
3-2-1-37-07 PDF Riigikohus 10.04.2007
TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Eriregulatsioon kehtib kautsjoni kohta, mis tagastatakse Riigikohtule esitatud kaebuse või teistmisavalduse osalise või täieliku rahuldamise korral.

Kokku: 91| Näitan: 41 - 60