https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 56| Näitan: 41 - 56

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-21-00 PDF Riigikohus 26.05.2000

Kaebuse halduskohtule saab esitada üksnes see isik, keda kaebuse esemeks olev vaidlus puudutab. Igaüks ei saa halduskohtusse pöörduda avalikes huvides. HKMS § 7 järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi, ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks HKMS § 7 lg. 1 mõttes ei saa olla kaebuse esitamine avalikes huvides.


Kaebuse esitaja ei pea oma taotluses kasutama HKMS § 6 termineid ja sõnastust. Halduskohus peab kaebuse alusel kindlaks tegema, millist taotlust kaebuse esitaja on silmas pidanud. HKMS § 10 lg. 1 p. 3 alusel võib kaebuse tagastada üksnes juhul, kui halduskohtul ei ole võimalik kaebuse esitaja taotluse sisu kindlaks teha.


Kaebuse esitaja ei pea oma taotluses kasutama HKMS § 6 termineid ja sõnastust. Halduskohus peab kaebuse alusel kindlaks tegema, millist taotlust kaebuse esitaja on silmas pidanud. HKMS § 10 lg. 1 p. 3 alusel võib kaebuse tagastada üksnes juhul, kui halduskohtul ei ole võimalik kaebuse esitaja taotluse sisu kindlaks teha.

HKMS § 10 lg. 2 p. 4 kohaselt peab kaebuses olema märgitud, milliseid kaebusi esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub. Kaebuse esitaja ei pea kvalifitseerima rikutud õigust ega viitama õigustloova akti sättele, millest rikutud õigus tuleneb.

3-3-1-2-00 PDF Riigikohus 28.02.2000

Registriandmete sisulise tõesuse ja õigeaegse esitamise eest registreerijatelt laekuvate andmete osas vastutab Eesti Riikliku Autoregistri põhimääruse punkti 14 alapunkti 1 järgi andmete esitaja. Kaebuse esitaja enda poolt esitatud andmete kajastumine riiklikus autoregistris ei saa kuidagi rikkuda tema õigusi.

3-3-1-28-99 PDF Riigikohus 07.06.1999

Halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine ja halduskohtunik peab tuvastama, kas ja kuidas kaevatav akt rikub kaebaja õigusi.


Kui ehitise püstitamiseks antud ehitusluba on nõuetekohaselt realiseeritud ja ehitisele on antud kasutusluba, siis ei saa ehitist lugeda ehitusloata püstitatud ehitiseks Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 14 lg. 1 mõttes isegi ehitusloa seadusevastaseks tunnistamisel.


Tulenevalt PES §-dest 53 ja 58 lõpeb ehitusloa kehtivus üldjuhul ehitise valmimisega ja kohaliku omavalitsuse poolt ehitisele kasutusloa andmisega.


HKS § 5 lg. 1 alusel võib igaüks esitada kaebuse haldusakti või -toimingu peale üksnes siis, kui tal on selleks põhjendatud huvi.

3-3-1-26-99 PDF Riigikohus 07.06.1999

Kui vaidlustatud korraldus ei riku ega saagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, siis ei pea halduskohus kontrollima selle haldusakti seaduslikkust.

Seadus ei anna isikule õigust vaidlustada haldustoimingut või -akti, mis ei riku tema õigusi. Samuti ei anna seadus isikule õigust esitada halduskohtule kaebust avalikes huvides looduskeskkonna kaitseks.


Põhiseaduse §-s 146 sätestatud kohtu sõltumatuse põhimõte tähendab, et kohus on konkreetses asjas õigusemõistmises sõltumatu teistest võimuharudest. Seda põhimõtet ei saa kohaldada sama asja läbi vaadanud kahe kohtuniku otsuste võrdlemisel.

Samas asjas tehtud kahe kohtuotsuse sisuline ja sõnastuslik ühtelangemine ei anna alust seada kahtluse alla kohtu erapooletust.


Ringkonnakohtu istungi protokolli protsessiosalistele kohtuistungil teatavaks tegemata ja protsessiosalistele alla kirjutamiseks esitamata jätmine ei too iseenesest kaasa kohtuotsuse tühistamist HKS § 43 lg. 2 alusel, sest üksnes see rikkumine ei viinud ega saanud viia asja ebaõigele otsustamisele.

Asja õige otsustamine ei sõltu kohtuistungi protokolli protsessiosalistele teatavaks tegemisest ega allakirjutamiseks esitamisest. Samasugusele seisukohale asuti Riigikohtu halduskolleegiumi 4. aprilli 1996.a. määruses nr. 3-3-1-13-96.

3-3-1-23-99 PDF Riigikohus 25.05.1999

isikut, kellel on õigus nõuda maa tagastamist (omandireformi õigustatud subjekti) ei saa käsitada kinnisasja omanikuna. Seega ei laiene talle AÕS §-des 143 ja 144 sätestatud naabrusõigused.


Kui vaidlustatud korraldus ei riku ega saagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, siis ei pea halduskohus kontrollima selle haldusakti seaduslikkust.

3-3-1-25-99 PDF Riigikohus 25.05.1999

Haldusasja läbivaatamiseks ettevalmistamise käigus ei saa kohus subjektiivsete õiguste rikkumise küsimusele hinnangut anda. Küsimus, kas kaevatav haldusakt või reaaltoiming tegelikult rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuulub lahendamisele kohtuotsusega pärast asja sisulist arutamist kohtuistungil.


Vaidlus äriühingu üldkoosolekul osalemiseks riigi esindaja määramise ja haldusorgani poolt äriühingus riigi osaluse kohta tehtud otsustuste õiguspärasuse üle on avalik-õiguslik vaidlus.

Põhiseaduse §-s 4 tähendatud võimude lahususe põhimõttega on kooskõlas halduskohtu pädevus kontrollida, kas haldusorgan on riiklikku majanduspoliitikat teostanud kooskõlas seaduse ja õigusega.


Põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenevalt ei saa välistada subjektiivsete õiguste kaitseks kohtu poole pöördumist haldusorgani õigusakti sisust või reaaltoimingu olemusest lähtudes.

3-3-1-3-99 PDF Riigikohus 12.02.1999

Asutuse või ametiisiku toiming saab rikkuda kaebuse esitaja õigusi üksnes siis, kui toiming lisaks õigusvastasusele toob kaasa ka kaebaja õiguste lõppemise või kitsendamise.

Tulenevalt Asjaõigusseaduse § 92 lg.-st 1 läheb omand ehitise kui vallasasja suhtes üle omandaja ja võõrandaja vahelise omandi üleandmise kokkuleppe alusel, mitte notari poolt kokkuleppe tõestamise toimingu tulemusel. Seega ei saa see toiming rikkuda AS Epp omandiõigust.


Notari poolt lepingu tõestamise toiming ei ole notari poolt tsiviil-, perekonna- ega tööõigussuhtes tehtud toiming. Järelikult on halduskohus pädev hindama selle toimingu õiguspärasust.

Kui tehing tehakse esindaja kaudu, peab notar Notariaadiseaduse § 47 lg. 3 ja Notariaaltoimingute tegemise korra p. 50 lg. 1 kohaselt kontrollima esindaja volitusi. See, et volituse olemasolu tuleb kindlaks teha tsiviilõigussuhteid reguleerivate normide alusel, ei ole aluseks halduskohtulikust kontrollist loobumiseks.


Volituse puudumine lepingu sõlmimisel tähendab, et notari poolt lepingu tõestamise toiming on objektiivselt õigusvastane. Osutades, et pole tõendatud esindaja volituste puudumine, on apellatsioonikohus käsitlenud üksnes kaevatud notariaaltoimingu objektiivse õiguspärasuse küsimust. Halduskohus peab aga selgitama, kas lisaks õigusvastasusele võib vaidlustatud toiming riivata ka kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi.


Väär on seisukoht, et halduskohus ei saa tulenevalt HKS § 3 lg. 2 p.-st 2 anda hinnangut asjaoludele, kas tsiviilõiguslik leping on teostatud volituse olemasolul või volituseta, ning kas tehing on sellest sõltuvalt tühine või mitte.

3-3-3-2-98 PDF Riigikohus 23.10.1998

Kui isik ei astunud samme aktsiate ostmiseks, siis ei saa EEA toiming - aktsiate müügi korraldamine avaliku enampakkumise teel - rikkuda isiku õigusi.

3-3-1-24-98 PDF Riigikohus 18.09.1998

HKS §-de 5 lg. 1 ja 8 lg. 1 p. 4 kohaselt on halduskohtusse pöördumise aluseks kaebuse esitaja õiguste rikkumine ning kaebaja peab kaebuses märkima põhjused, miks ta loeb õigusakti oma õigusi rikkuvaks. Kaebuses peab olema osundatud õigusaktile, millega on vastuolus kaevatud haldusakt. Asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel peab halduskohtunik tulenevalt HKS §-st 9 lg. 1 p. 1 kontrollima, kas see nõue on täidetud. Kui halduskohtunik leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta HKS § 10 lg. 1 alusel kaebuse käiguta jätmise määruse ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-päevase tähtaja. Vastavalt HKS §-le 10 lg. 2 tagastab halduskohtunik kaebuse esitajale kaebuse oma määrusega vaid juhul, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ja kaebuse läbivaatamine ei ole seetõttu võimalik.


HKS § 3 lg. 1 p. 1 mõtte kohaselt on õigusakt dokument, mis loob kellelegi õigusi või paneb kohustusi. Maavanema korraldus on HKS § 3 lg. 1 p. 1 tähenduses õigusakt. Halduskohtul pole õigust keelduda võtta menetlusse kaebust maavanema korralduse peale, millega jäeti rahuldama maa enampakkumisel osalejate protest maa enampakkumise läbiviimise kohta, põhjusel, et halduskohtu menetluses on nimetatud isikute kaebus maavanema korraldusele, millega kinnitati maa enampakkumise tulemused. Selline keeldumine on Põhiseaduse §-s 15 lg. 1 ja HKS §-s 5 lg. 1 sätestatud kaebeõiguse rikkumine.

3-3-1-18-98 PDF Riigikohus 08.05.1998

Ebaõiged andmed riigi rahvastiku kohta peetavas registris võivad põhjustada isiku õiguste ja vabaduste rikkumist. Kui registris on isiku kohta ebaõiged, mittevajalikud, puudulikud või aegunud andmed ja neid keeldutakse parandamast, siis on tegemist isiku õiguste rikkumisega. Ebaseaduslike andmete kandmine registrisse on seadusevastane.

3-3-1-19-97 PDF Riigikohus 13.06.1997

Maareformi seaduse § 8 lg. 1 kohaselt ei kuulu Taluseaduse alusel seaduslikus korras talumaa põliseks kasutamiseks antud maa omandireformi korras tagastamisele, välja arvatud siis, kui õigustatud subjekt ja taluperemees ei lepi kokku teisiti. 19. detsembri 1991. a. Ülemnõukogu otsuse punkti 2 alapunkt 6 loeb Taluseaduse alusel seaduslikult antud maaks talumaad, mille põlise maakasutuse otsused on tehtud enne 18. oktoobrit 1991. a.


Taluseaduse § 11 lg. 2 lubas anda taludele maad ka lahustükkidena.

Taluseaduse § 8 ei sätestanud, et talu taastamiseks maa eraldamise kohustuslikuks tingimuseks on endise omaniku kirjalik loobumine talu maadest. Selline, seadusega sätestamata tingimus kehtestati Riikliku Maa-ameti 22. novembri 1990. a. käskkirjaga nr. 7 kinnitatud Taludele maa kasutamiseks andmise ajutise juhendi punktiga 2.1.5.

Maareformi seaduse § 8 lg. 1 kohaselt ei kuulu Taluseaduse alusel seaduslikus korras talumaa põliseks kasutamiseks antud maa omandireformi korras tagastamisele, välja arvatud siis, kui õigustatud subjekt ja taluperemees ei lepi kokku teisiti. 19. detsembri 1991. a. Ülemnõukogu otsuse punkti 2 alapunkt 6 loeb Taluseaduse alusel seaduslikult antud maaks talumaad, mille põlise maakasutuse otsused on tehtud enne 18. oktoobrit 1991. a.

Talu taastamise eelisõigus oli Taluseaduse § 8 lg. 2 kohaselt 2 aasta jooksul alates Taluseaduse jõustumisest kuni 25. detsembrini 1991. a. Omandireformi aluste seadus ja Ülemnõukogu 20. juuni 1991. a. otsus selle seaduse rakendamise kohta ei peatanud talude taastamist Taluseaduse alusel.


HKS §-s 5 lg. 1 sätestatud kaebeõigus on füüsiliste ja juriidiliste isikute õigus. HKS §-s 5 nimetatud juhtudel on see õigus ka teistel subjektidel. Kohus peab kontrollima kaebeõiguse olemasolu. Valitsusasutuste hallatav riigiasutus ei ole juriidiline isik, seetõttu puudub tal HKS §-s 5 lg. 1 ettenähtud kaebeõigus. Riigi huvisid esindab maakonnas maavanem, kellel on õigus pöörduda halduskohtusse protestiga HKS § 5 lg. 3 alusel.

3-3-1-34-96 PDF Riigikohus 01.11.1996

Õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamise ja kompenseerimise komisjoni otsus ei riku ega saagi rikkuda üürniku õigusi eluruumide erastamisel ja seetõttu oleks pidanud halduskohus jätma üürniku sellekohase kaebuse rahuldamata.

3-3-1-18-96 PDF Riigikohus 31.05.1996

Linnavalitsuse korraldus on haldusakt, mis peab olema motiveeritud ja sisaldama viidet konkreetsele seadusesättele. Õigusliku aluse puudumisel on haldusakt ebaseaduslik.


Halduskohus peab tuvastama, kas ja kuidas rikub kaevatav akt kaebuse esitaja õigusi.


Halduskohtumenetluse seadustik ei anna halduskohtule õigust tunnistada haldusakte kehtetuks või neid tühistada. HKS § 20 kohaselt on halduskohus pädev tunnistama haldusakte üksnes seadusevastaseks.


Kui kaevatav õigusakt on tsiviil-, perekonna- või tööõiguslik, ei kuulu kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse.

III-3/1-10/95 PDF Riigikohus 16.06.1995

Halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine. Halduskohus peab tuvastama, kas ja kuidas kaevatav akt rikub kaebuse esitaja õigusi.


HKS § 19 lg. 5 sätestab, et halduskohus võib lõpetada asja menetluse siis, kui asja arutamise käigus selgub, et esitatud kaebuse lahendamine on seotud maa- või linnakohtu pädevusse kuuluva tsiviilõigusliku vaidlusega. Lõpetades asja HKS § 19 lg. 5 alusel ilma seda sisuliselt arutamata, rikub halduskohus kohtumenetluse seadust.

III-3/1-4/95 PDF Riigikohus 31.03.1995

Politseipeadirektori ja politseiprefekti tegevus politseinike vastutusele võtmisel ning ametialase juurdluse läbiviimisel on tulenevalt HKS §-st 5 lg. 1 halduskohtusse pöördumise aluseks üksnes siis, kui sellise tegevusega kaasnes või võis kaasneda kaebuse esitaja õiguste rikkumine või tema vabaduste piiramine. Politseinike vastutusele võtmine ja ametialase juurdluse tulemused ning nende toimingute seaduslikkus iseenesest ei ole halduskohtule kaebuse esitamise aluseks.

III-3/1-12/94 PDF Riigikohus 09.12.1994

Erahuvist tulenevaid kaebusi saab halduskohtule esitada HKS § 5 lg. 1 alusel. Avalikes huvides esitavad kaebusi HKS §-s 5 lg. 1 ja 2 märgitud erisubjektid ja HKS § 5 lg. 3 alusel riiklikku või teenistuslikku järelevalvet teostavad organid.

HKS §-s 5 lg. 1 märgitud igaühe kaebeõigus on füüsiliste ja juriidiliste isikute õigus. HKS §-s 5 nimetatud juhtudel on see õigus ka teistel subjektidel.


Kui kaebuses pole osundatud õiguste või vabaduste rikkumisele või piiramisele, ei kuulu kaebus lahendamisele HKS §-s 8 lg. 1 p. 4 esitatud nõuete rikkumise tõttu.

Kokku: 56| Näitan: 41 - 56

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json