Kohtulahendite liigitus

Kohtuasja nr	Kohus	Lahendi kp	Seotud sätted	Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-4-1-18-04	Riigikohus	19.07.2004	KOKS § 20 lg 4 KOKS § 18 lg 1 p 6 KOKS § 20 lg 6	Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> kodaniku- ja poliitilised õigused -> valimisõigused -> kandideerimisõigus Asendusliikme volituste lõpetamine põhjendusega, et ta ei vasta KOKS § 18 lg 1 p-s 6 sätestatud tingimusele, piiraks ebaproportsionaalselt kandideerimisõigust kohaliku omavalitsuse volikokku. (p 12) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused Vastavalt Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) §-dele 64, 65 ja 66 ning Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lg-le 1 saab valimiskomisjonide toiminguid vaidlustada ka valimisliit, kui ta leiab, et komisjoni toiminguga rikutakse tema õigusi. Valimisliidul on õigus taotleda asendusliikmete nimekirja kantud isiku asendusliikme staatuse lõpetamist, kui asendusliige ei vasta enam KOVVS §-st 5 tulenevatele nõuetele. Kui valimisliidul oleks õigus vaidlustada alles asendusliikme registreerimist volikogu liikmeks, siis võib see oluliselt kahjustada valimisliidu huve. (p 10) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> omavalitsusorganid -> volikogu KOKS § 20 lg-st 6 tulenevalt kontrollitakse asendusliikme vastavust sama seaduse § 18 lg-le 1 siis, kui otsustatakse selle üle, kes asendusliikmetest asub täitma volikogu liikme ülesandeid. (p 12) Tulenevalt KOKS § 20 lg-st 4 tuleb volikogu liikme volitused lõpetada ja asendusliige määrata viie tööpäeva jooksul. Hoolimata nii lühikesest tähtajast tuleb KOKS § 20 lg 6 ja § 18 lg 1 p 6 kohaldamisel anda kohaliku omavalitsuse ametnikule võimalus otsustada, kas minna volikokku või mitte. (p 13) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-16-04	Riigikohus	02.07.2004	KOKS § 43 KOKS § 44 lg 3	Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> valimised ja rahvahääletus -> korraldav ja kontrolliv organ -> pädevus Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> omavalitsusorganid -> volikogu Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> menetlusküsimused Volikogu võib teatud tingimustel istungile koguneda ka siis, kui volikogu esimees keeldub volikogu istungi kokkukutsumisest vähemalt neljandiku volikogu koosseisu poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Volikogu omaalgatuslikku kogunemist istungile peab kolleegium võimalikuks näiteks siis, kui isik, kes on pädev volikogu istungit kokku kutsuma, ignoreerib KOKS § 43 lg 4 alusel esitatud vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekut kutsuda nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks kokku volikogu istung. (p 14) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-13-04	Riigikohus	14.05.2004	KOKS § 46 KOKS § 44 lg 3	Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> omavalitsusorganid -> volikogu Umbusalduse avaldamisele peab eelnema umbusalduse algatamine volikogu istungil. Umbusalduse algatamise avaldus tuleb esitada ja avaldada volikogu istungil ning kanda istungi protokolli. Umbusalduse hääletamine toimub volikogu järgmisel istungil (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. aprilli 2004. a otsus nr 3-4-1-12-04 - (RT III, 2004, 11, 129, p 25-26). (p 22) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-12-04	Riigikohus	16.04.2004	KOKS § 46 KOKS § 44 lg 3 KOKS § 43 lg 1	Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> omavalitsusorganid -> volikogu Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> menetlusküsimused Ehkki kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei sätesta volikogu liikmete õigust omaalgatuslikult koguneda volikogu istungile, võib volikogu teatud tingimustel istungile koguneda ka siis, kui volikogu esimees keeldub volikogu istungi kokku kutsumisest vähemalt neljandiku volikogu koosseisu poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Seda põhjusel, et kohaliku omavalitsuse volikogu põhiseaduslike ülesannete täitmine ei saa sõltuda ühe isiku meelevaldsest tegevusest või tegevusetusest. (p 21) Umbusalduse avaldamisele peab eelnema umbusalduse algatamine. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus umbusalduse algatamist ei reguleeri. Umbusalduse avaldamise algatamine peab toimuma volikogu istungil. Kui volikogu istungil ei ole umbusalduse avaldamist veel algatatud, ei saa volikogu liikmed koguneda omaalgatuslikult istungile umbusalduse avaldamiseks volikogu esimehele. (p 25) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-8-04	Riigikohus	04.03.2004	KOKS § 19 lg 2 p 4 KOVVS § 64 lg 6 p 2	Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> omavalitsusorganid -> volikogu Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> KOV mandaadivaidlused Volikogu istungi seaduslikkus pole välistatud ka siis, kui istungit ei juhata volikogu esimees, aseesimees või volikogu koosseisu vanim liige. Volikogu istungi saab teatud tingimustel toimunuks lugeda ka juhul, kui istungit juhatab vanim kohalviibiv volikogu liige (vt mutatis mutandis Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2001. a otsus asjas nr 3-3-1-35-01 - (RT III 2001, 23, 250). (p 12) KOKS § 19 lg 1 järgi tähendab volikogu liikme volituste peatumine volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. Sama paragrahvi 2. lõike punkt 4 sätestab, et volikogu liikme volitused peatuvad, "kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud volikogu istungitelt". Kolleegiumi arvates tuleb seda sätet tõlgendada nii, et volikogu liikme volitused peatuvad, kui ta on volikogu istungitelt puudunud kolmel järjestikusel kalendrikuul, mil toimuvad volikogu istungid. Järjestikuste kalendrikuude all peetakse selles sättes silmas järjestikuseid istungikuid. Volituste peatamisel ei saa arvesse võtta kuid, mil volikogu istungeid ei toimunud. Viimatinimetatud kuude ajaks kolmekuulise tähtaja kulgemine peatub. Teistsugune tõlgendus võib olukorras, kus volikogu istungeid igal kuul ei toimu, kaasa tuua volikogu liikme volituste peatumise ja asendusliikme määramise isegi ühelt istungilt puudumise tõttu. See ei tagaks kohaliku omavalitsuse stabiilset ja efektiivset toimimist. (p 10) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> valimised ja rahvahääletus -> korraldav ja kontrolliv organ -> pädevus KOVVS § 64 lg 6 punkt 2 annab maakonna valimiskomisjonile pädevuse tunnistada valla või linna valimiskomisjoni otsus üksnes seadusevastaseks. Nimetatud sätet ei saa aga mõtestada isoleeritult sama seaduse teistest sätetest. KOVVS § 62 järgi saab kaebuses maakonna valimiskomisjonile või Vabariigi Valimiskomisjonile taotleda valimiskomisjoni otsuse tühistamist. Sama seaduse § 64 lg 5 p-d 2 ja 3 annavad maakonna valimiskomisjonile õiguse rahuldada kaebus täielikult või osaliselt. Kaebuse osalise või täieliku rahuldamise õigus on ka Vabariigi Valimiskomisjonil (KOVVS § 65 lg 5 p-d 2 ja 3). Vastavalt KOVVS § 65 lg 6 p-le 2 on Vabariigi Valimiskomisjonil õigus tühistada valla või linna valimiskomisjoni või maakonna valimiskomisjoni otsus. Nende sätete koostoimest tuleneb, et KOVVS § 64 lg 6 p-ga 2 maakonna valimiskomisjonile antud õigus tunnistada valla või linna valimiskomisjoni otsus üksnes seadusevastaseks on eksitav. Tegemist on seaduse sõnastusliku ebatäpsusega. Seadusandja tahe oli varustada kõik kaebusi läbivaatavad valimiskomisjonid pädevusega tühistada vaidlustatud otsus. (p 9) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-5-04	Riigikohus	03.03.2004	PS § 15 KOVVS § 65 lg 1 KOVVS § 64 lg 1 KOVVS § 66 lg 1 KOVVS § 66 lg 2	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> KOV mandaadivaidlused Põhiseaduse § 15 annab isikule õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, kuid ei välista vaidluse lahendamiseks kohustusliku kohtueelse korra kehtestamist. Kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus ei riku kohtusse pöördumise garantiid, kui see menetlus ei kesta ülemäära kaua ning vaideotsuse vaidlustamine kohtus on tagatud. Kohustusliku kohtueelse menetluse lubatavust on kolleegium möönnud juba 4. novembri 1993. a otsuses asjas nr III-4/1-4/93 (RT I 1993, 72/73, 1052). (p 22) Valimiskomisjonide otsuste ja toimingute vaidlustamise puhul on Põhiseaduse §-s 15 sätestatud õigus pöörduda kohtusse tagatud sel teel, et isik saab oma õigustele kaitset Riigikohtult, kes Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi vaatab kaebuse läbi vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale esitatud kaebused puudutavad subjektiivseid valimisõigusi ja nende õiguste kaitse on olemuslikult allutatav põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusele. Kohtuliku edasikaebeõiguse puudumist kompenseerib ka kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. (p 24) Avaliku võimu teostamine kohaliku elu küsimustes on Põhiseaduse § 154 lg-ga 1 antud kohalikele omavalitsustele, kelle esindusorganiks on rahva valitud volikogu. Kaevates valimiskomisjoni otsuse peale, millega volikogu liikme volitused on lõpetatud, kaitseb volikogu liige oma passiivset valimisõigust. Sellised kaebused tuleb kiiresti lahendada, et mitte pärssida poliitilistel alustel moodustatud volikogu tegevust ning mitte anda võimalust seada kahtluse alla volikogu otsuste legitiimsust. Menetluskord ja tähtajad peavad olema sellised, et kaebaja saaks oma mandaati tõhusalt kaitsta. Menetlus jääks kaebaja jaoks viljatuks, kui vaidlus leiaks lahenduse alles siis, kui volikogu antud koosseisu volitused on lõppenud või lõppemas. (p 21) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> omavalitsusorganid -> volikogu Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> KOV mandaadivaidlused -> kaebuse esitamise tähtaeg Avaliku võimu teostamine kohaliku elu küsimustes on Põhiseaduse § 154 lg-ga 1 antud kohalikele omavalitsustele, kelle esindusorganiks on rahva valitud volikogu. Kaevates valimiskomisjoni otsuse peale, millega volikogu liikme volitused on lõpetatud, kaitseb volikogu liige oma passiivset valimisõigust. Sellised kaebused tuleb kiiresti lahendada, et mitte pärssida poliitilistel alustel moodustatud volikogu tegevust ning mitte anda võimalust seada kahtluse alla volikogu otsuste legitiimsust. Menetluskord ja tähtajad peavad olema sellised, et kaebaja saaks oma mandaati tõhusalt kaitsta. Menetlus jääks kaebaja jaoks viljatuks, kui vaidlus leiaks lahenduse alles siis, kui volikogu antud koosseisu volitused on lõppenud või lõppemas. (p 21) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> valimised ja rahvahääletus -> korraldav ja kontrolliv organ -> pädevus Valla või linna valimiskomisjoni pädevus ei piirdu üksnes valimiste perioodiga, samuti Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatuga. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 20 lg 1 järgi täidab valla või linna valimiskomisjon ka teistest seadustest tulenevaid ülesandeid. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 20 paneb valla või linna valimiskomisjonile valimistevahelisel perioodil volikogu asendusliikmete määramise ülesande, kui volikoguliikme volitused on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud, ja sätestab vastava protseduuri. Kuna viimati nimetatud seadus ei sätesta valla või linna valimiskomisjoni otsuste vaidlustamise korda, siis on komisjoni otsused, mis tehakse valimistevahelisel perioodil, vaidlustatavad Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sätestatud korras ning nende lahendamine ei kuulu alates 1. juulist 2002 enam halduskohtu pädevusse. (p 18) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> kodaniku- ja poliitilised õigused -> valimisõigused -> kandideerimisõigus Avaliku võimu teostamine kohaliku elu küsimustes on Põhiseaduse § 154 lg-ga 1 antud kohalikele omavalitsustele, kelle esindusorganiks on rahva valitud volikogu. Kaevates valimiskomisjoni otsuse peale, millega volikogu liikme volitused on lõpetatud, kaitseb volikogu liige oma passiivset valimisõigust. Sellised kaebused tuleb kiiresti lahendada, et mitte pärssida poliitilistel alustel moodustatud volikogu tegevust ning mitte anda võimalust seada kahtluse alla volikogu otsuste legitiimsust. Menetluskord ja tähtajad peavad olema sellised, et kaebaja saaks oma mandaati tõhusalt kaitsta. Menetlus jääks kaebaja jaoks viljatuks, kui vaidlus leiaks lahenduse alles siis, kui volikogu antud koosseisu volitused on lõppenud või lõppemas. (p 21) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> kodaniku- ja poliitilised õigused -> menetluslikud õigused -> kohtusse pöördumise õigus Põhiseaduse § 15 annab isikule õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, kuid ei välista vaidluse lahendamiseks kohustusliku kohtueelse korra kehtestamist. Kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus ei riku kohtusse pöördumise garantiid, kui see menetlus ei kesta ülemäära kaua ning vaideotsuse vaidlustamine kohtus on tagatud. Kohustusliku kohtueelse menetluse lubatavust on kolleegium möönnud juba 4. novembri 1993. a otsuses asjas nr III-4/1-4/93 (RT I 1993, 72/73, 1052). (p 22) Valimiskomisjonide otsuste ja toimingute vaidlustamise puhul on Põhiseaduse §-s 15 sätestatud õigus pöörduda kohtusse tagatud sel teel, et isik saab oma õigustele kaitset Riigikohtult, kes Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi vaatab kaebuse läbi vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale esitatud kaebused puudutavad subjektiivseid valimisõigusi ja nende õiguste kaitse on olemuslikult allutatav põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusele. Kohtuliku edasikaebeõiguse puudumist kompenseerib ka kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. (p 24) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-4-04	Riigikohus	07.01.2004	KOKS § 52 lg 1 p 3 KOKS § 20 lg 1	Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> valimised ja rahvahääletus -> korraldav ja kontrolliv organ -> pädevus Volikogu tegutsemisvõimetuse peab tuvastama linna või valla valimiskomisjon, kes määrab ka asendusliikmed. (p 14) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> omavalitsusorganid -> volikogu Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse mõtte kohaselt ei lõpe volikogu liikmete volitused volikogu tegutsemisvõimetuse tõttu automaatselt. Volikogu tegutsemisvõimetuse peab tuvastama linna või valla valimiskomisjon, kes määrab ka asendusliikmed. Tegutsemisvõimetu on volikogu siis, kui valimiskomisjoni otsuse tegemise ajal jätkuvalt esinevad KOKS § 52 lg-s 1 sätestatud tegutsemisvõimetuse tunnused. (p 14) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-18-03	Riigikohus	02.10.2003	KOKS § 20 lg 3 KOKS § 19 lg 2 p 3	Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> omavalitsusorganid -> volikogu Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste peatumine ja taastamine on seostatud valimiskomisjoni otsusega. (p 14) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-8-03	Riigikohus	11.08.2003	KOKS § 65 lg 1 KOKS § 19 lg 2 p 3	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Valimiskaebused Kui valimiskomisjoni ühe isiku kohta tehtud otsuse täitmine tooks kaasa teise isiku volituste lõppemise kohaliku omavalitsuse volikogu asendusliikmena, siis on teisel isikul õigus valimiskomisjoni otsust vaidlustada ning kaitsta sel viisil oma õigusi. (p 13) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> omavalitsusorganid -> volikogu -> volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Kui valimiskomisjoni ühe isiku kohta tehtud otsuse täitmine tooks kaasa teise isiku volituste lõppemise kohaliku omavalitsuse volikogu asendusliikmena, siis on teisel isikul õigus valimiskomisjoni otsust vaidlustada ning kaitsta sel viisil oma õigusi. (p 13) Pärast kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste peatamist tema avalduse alusel ei saa tema volitusi volikogus taastada enne, kui on möödunud volituste peatamise avalduses märgitud tähtaeg. (p 18) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-2-03	Riigikohus	21.02.2003	PSJKS § 7 PS § 28 lg 2 PS § 142 Sotsiaalhoolekande seadus § 22 ¹ lg 4 PS § 107 PS § 154 lg 2	Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> põhimõtted -> põhiseaduslikud tagatised Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> KOV autonoomiakaebused Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses ei ole kohaliku omavalitsuse üksustel üldist kaebeõigust, samuti ei ole neil õigust esitada põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust teiste isikute subjektiivsete õiguste kaitseks. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses on kohaliku omavalitsuse üksustel võimalik vaidlustada õigustloovaid akte, kui need on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega. (p 13) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-18-02	Riigikohus	21.11.2002	KOVVS § 64 lg 1 KOVVS § 65 lg 1 KOVVS § 66 lg 1 KOKS § 18 lg 1 p 6 KOKS § 19 lg 2 p 1 KOKS § 19 lg 3	Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> kodaniku- ja poliitilised õigused -> valimisõigused Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> omavalitsusorganid -> valla- või linnavalitsus Kohaliku omavalitsuse volikogu uude koosseisu valitud eelmise linnavalitsuse liikmed saavad osaleda uue linnavolikogu töös. (p 17) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> KOV mandaadivaidlused Riigikohtus saab isik valimisasjades kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus, millega rahuldatakse isiku valimiskaebus, võib rikkuda teise isiku õigusi. (p 9) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-7-02	Riigikohus	15.07.2002	PS § 11 PS § 156 KOVVS § 5 KOVVS § 33 lg 2 p 1 KOVVS § 32 lg 1 KOVVS § 31 lg 1	Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> põhimõtted -> representatiivsus Demokraatia põhimõte ei välista subjektiivsete valimisõiguste (õigus seada üles kandidaate, õigus kandideerida, õigus valida) mõistlikku piiramist. Piirangud ei tohi aga tõrjuda kandideerimast reaalset toetajaskonda omavaid isikuid ja gruppe. Sellised piirangud võiksid takistada esindusorgani kujunemist piisavalt representatiivseks. (p 21) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> valimised ja rahvahääletus -> valimissüsteem Valimisreeglistikus vahetult enne valimisi tehtavad muudatused, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi mõne poliitilise jõu kasuks, ei ole demokraatlikud. (p 27) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> kodaniku- ja poliitilised õigused -> valimisõigused -> kandideerimisõigus Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> põhiõiguste piiramise tingimused (§ 11) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> demokraatia põhimõte (§ 1 lg 1, § 10) Demokraatia põhimõte ei välista subjektiivsete valimisõiguste (õigus seada üles kandidaate, õigus kandideerida, õigus valida) mõistlikku piiramist. Piirangud ei tohi aga tõrjuda kandideerimast reaalset toetajaskonda omavaid isikuid ja gruppe. Sellised piirangud võiksid takistada esindusorgani kujunemist piisavalt representatiivseks. (p 21) Valimisreeglistikus vahetult enne valimisi tehtavad muudatused, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi mõne poliitilise jõu kasuks, ei ole demokraatlikud. (p 27) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Abstraktne normikontroll -> Õiguskantsleri taotlused -> taotluse lubatavus Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Abstraktne normikontroll Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Abstraktne normikontroll -> Õiguskantsleri taotlused Õiguskantsleri poolt Riigikohtule esitatavas taotluses ei ole välistatud uute argumentide esitamine, võrreldes õigustloova akti vastuvõtnud organile esitatud ettepanekuga. (p 11) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-4-02	Riigikohus	10.04.2002	PS § 3 PS § 154 PS § 31	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) -> üldine seadusereservatsioon Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> omavalitsusorganid Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) -> määrusandlusvolitus Linnaosa valitsuse või vanema pädevuses ei ole anda üldakte. (p 14) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-3-00	Riigikohus	08.03.2000		Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> kodaniku- ja poliitilised õigused -> õigus elule Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> kodaniku- ja poliitilised õigused -> õigus vabale eneseteostusele Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused -> õigus tervise kaitsele Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> põhimõtted -> tegutsemine seaduse volitusnormi piires Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> põhiõiguste piiramise tingimused (§ 11) Kui reguleerimist vajav valdkond on seotud ohuga elule või tervisele, siis vahetegu riigi- ja kohaliku elu küsimuste vahel pole määrav. Kohalik omavalitsusorgan peab aga jälgima, et tema õigusakt oleks kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. (p 14) Laskeharjutuse korraldajale pandud kohustus taotleda vallavalitsuselt eriluba on vastuolus relvaseaduse §-ga 58. (p 15) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-2-00	Riigikohus	09.02.2000		Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) -> üldine seadusereservatsioon Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> põhimõtted -> autonoomia Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) -> määrusandlusvolitus Kui kohaliku omavalitsuse üldakt, millega otsustatakse kohaliku omavalituse pädevusse kuuluvaid küsimusi, on vastuolus seadusega, siis on selline üldakt seadusevastane sellele vaatamata, et lahendatakse kohaliku elu, mitte riigielu küsimusi. (p 17) Riigipiiri ja piirirežiimiga seonduv kuulub riigielu valdkonda. (p 20) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-11-98	Riigikohus	22.12.1998		Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) -> üldine seadusereservatsioon Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> põhimõtted -> autonoomia Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) -> määrusandlusvolitus Kohalik omavalitsus võib sellekohase volitusnormita otsustada iga küsimust, mis ei ole riigielu küsimus. Kui kohaliku omavalituse üldakt, millega otsustatakse omavalitsuse pädevusse kuuluvaid kohaliku elu küsimusi, on vastuolus seadusega, siis on selline üldakt seadusevastane sellele vaatamata, et lahendatakse kohaliku, mitte riigielu küsimusi. (p II) Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> kodaniku- ja poliitilised õigused -> liikumisvabadus Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> rahandus -> maksu liik -> kohalik maks Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> põhimõtted -> tegutsemine seaduse volitusnormi piires Tasu võtmine mootorsõidukite vanalinna sissesõidu eest ei riku õigust vabalt liikuda. Selline tasu on erieesmärgiga kohalik maks, mis on põhiseadusevastane, kuna Põhiseaduse § 157 lg 2 kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada makse üksnes seaduse alusel, kohalike maksude seadus aga ei näe sissesõidu maksu ette. (p V) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-3-97	Riigikohus	06.10.1997		Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> kodaniku- ja poliitilised õigused -> liikumisvabadus Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) -> seadusliku aluse põhimõte Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) -> üldine seadusereservatsioon Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> põhimõtted -> tegutsemine seaduse volitusnormi piires Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> põhiõiguste piiramise tingimused (§ 11) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) Liikumisvabadust kui demokraatlikus ühiskonnas tunnustatud väärtust kaitseb põhiseaduse § 34. Õigust vabalt liikuda võib piirata seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Seaduse all tuleb mõista seadust formaalses mõttes (Riigikogu akti tähenduses), mitte ükskõik millist õigusakti. Põhimõtteliselt võivad kohalikud omavalitsused otsustada liikumisvabaduse piirangute rakendamise üle, kuid seda vaid seaduses sisalduva volituse alusel. (p I) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
III-4/1-9/94	Riigikohus	07.12.1994		Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) -> seadusliku aluse põhimõte Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) -> üldine seadusereservatsioon Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> täitevvõim -> määrusandlus Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> täitevvõim -> määrusandlus -> delegeeritud pädevus Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> rahandus -> maksu liik -> riiklik maks Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> rahandus -> maksustamispõhimõtted Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> rahandus -> riigieelarve Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> rahastamine ja eelarveküsimused -> rahastamine Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) Ministri määruse regulatsioonil, millega nähti ette üksikisiku tulumaksu laekumine 48 protsendi ulatuses riigieelarvesse, ei olnud seaduslikku alust, kui tulumaksuseadus andis ministrile üksnes ülesande kehtestada seaduse rakendamise juhend. Määrus, mis laiendab alusetult ja põhiseadusevastaselt tulumaksuseaduse toimet, ei ole vastuolus põhiseaduse §-ga 113 - tulumaksuseaduse toime laiendamine ei ole sama mis tulumaksu sätestamine. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
III-4/1-8/94	Riigikohus	02.11.1994		Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Konkreetne normikontroll -> kontrolli ulatus Riigikohtus Kuna linnavalitsus kõrvaldas ise oma määruste vastuolu põhiseaduse §-ga 32, piirdub Riigikohus määruste põhiseadusevastasuse tunnistamisega. Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> kodaniku- ja poliitilised õigused -> omandiõigus -> muu piiramine Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) -> seadusliku aluse põhimõte Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) -> üldine seadusereservatsioon Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> põhimõtted -> autonoomia Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> põhimõtted -> tegutsemine seaduse volitusnormi piires Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> põhiõiguste piiramise tingimused (§ 11) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) Parkimistõendita või selleks mitteettenähtud kohas pargitud auto ratta lukustamise lubamine kohaliku omavalitsuse territooriumil on üheaegselt nii omandiõiguse piiramine kui ka kohaliku elu küsimuse otsustamine. Omandi piiramine kohaliku omavalitsuse volikogu ja tema täitevorgani poolt eeldab aga seaduse delegatsiooni. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
III-4/1-7/94	Riigikohus	02.11.1994		Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Konkreetne normikontroll -> kontrolli ulatus Riigikohtus Kuna linnavolikogu tunnistas ise oma otsuse vaidlustatud osas kehtetuks, piirdub Riigikohus otsuse põhiseadusevastasuse tunnistamisega. Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Põhiõigused ja -vabadused -> kodaniku- ja poliitilised õigused -> omandiõigus -> muu piiramine Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> põhimõtted -> autonoomia Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> põhiõiguste piiramise tingimused (§ 11) Parkimistõendita või selleks mitteettenähtud kohas pargitud auto ratta lukustamise lubamine kohaliku omavalitsuse territooriumil on üheaegselt nii omandiõiguse piiramine kui ka kohaliku elu küsimuse otsustamine. Omandi piiramine kohaliku omavalitsuse volikogu poolt eeldab aga seaduse delegatsiooni. Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) -> seadusliku aluse põhimõte Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) -> üldine seadusereservatsioon Konstitutsiooniõigus -> Märksõnad kuni 2012 -> Institutsionaalsed küsimused -> kohalik omavalitsus -> põhimõtted -> tegutsemine seaduse volitusnormi piires Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Preambul, üldsätted ja aluspõhimõtted -> seaduslikkuse põhimõte (§ 3 lg 1 esimene lause) Parkimistõendita või selleks mitteettenähtud kohas pargitud auto ratta lukustamise lubamine kohaliku omavalitsuse territooriumil on üheaegselt nii omandiõiguse piiramine kui ka kohaliku elu küsimuse otsustamine. Omandi piiramine kohaliku omavalitsuse volikogu poolt eeldab aga seaduse delegatsiooni. Kohaliku omavalitsuse volikogu üldakt tuleb vormistada määrusena. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Kohtulahendite liigitus

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: