/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 646| Näitan: 641 - 646

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
III-1/1-10/95 PDF Riigikohus 08.03.1995
Kui ringkonnakohus on jätnud esimese astme kohtu otsuse muutmata ning seejuures ei ole korranud esimese astme kohtu põhjendusi, ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.
Teo objektiivset külge iseloomustavad asjaolud - kuriteo toimepanemise vahend, kehavigastuste arv, iseloom ja paiknemine, süüdlase ja kannatanu omavahelised suhted ja muuhulgas ka löögid noaga kannatanu elutähtsate organite piirkonda on aluseks tapmise tahtluse tuvastamisel.
III-1/3-102/94 PDF Riigikohus 13.12.1994
Provotseeritud tapmise puhul on kuriteo subjektiivset külge iseloomustavaks koosseisuliseks tunnuseks kuriteo toimepanemine äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse - füsioloogilise afekti seisundis. Kui tapmine on toime pandud küll vägivalla või solvamise mõjul, ent erutusseisundi teket süüdlasel ei tuvastata, tuleb kohaldada KarS § 113 või § 114.
III-1/3-92/94 PDF Riigikohus 01.11.1994
KarS §-s 215 tähendatud kuritegu, juhul kui tegemist mootorsõiduki ärandamisega tuleb lugeda lõpuleviiduks hetkest, mil isik on hõivanud mootorsõiduki ajutise kasutamise eesmärgil ning sõitnud sellega peatumis- või parkimiskohast ära. Kusjuures mootorsõidukiga sõitmise mõiste sisustamisel tuleb lähtuda auto sihtotstarbest - võimalusest autos olles liikuda selle auto mootori jõudu kasutades.
III-1/1-34/94 PDF Riigikohus 30.08.1994
KrPK §-s 263 lg 1 p-s 3 (KrMS § 306 lg 1 p-s 3) sätestatud mõtte kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama küsimuse mitte ainult selle kohta, kas kohtualuse poolt toimepandud teos sisaldub temale süüdistusega inkrimineeritud kuritegu, vaid ka selle kohta, kas toimepandud teos üldse sisaldub kuriteokoosseis ja millises kriminaalseaduse paragrahvis, lõikes ja punktis see on ette nähtud.
III-1/1-22/94 PDF Riigikohus 31.05.1994
Tapmisega üldohtlikul viisil on tegemist näiteks juhul, kui tuli- või muud laskerelva rakendatakse kohas, kus see võib tabada ohvri asemel või temale lisaks kolmandat isikut.
III-1/1-24/94 PDF Riigikohus 04.05.1994
Võltsitud autojuhilubade kaasaskandmine ei ole käsitletav võltsitud dokumendi kasutamise ega isegi mitte selle ettevalmistusena. Autojuhilubade kasutamine erinevalt näiteks passi kasutamisest on spetsiifiline tegevus, mis ei saa alata enne autosse istumist ja sellega paigalt liikumist. Oletus, et isik, kes ostab endale võltsitud autojuhi load tõenäoliselt soovib neid ka kasutada on vaid kahtlus, mis ei ole kriminaalasjas kogutud materjalidega ümber lükatud ja mis seetõttu tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks.

Kokku: 646| Näitan: 641 - 646

/otsingu_soovitused.json