3-2-1-6-10
|
Riigikohus |
04.03.2010 |
|
Menetlusdokument tuleb üldjuhul anda üle saajale. TsMS § 313 lg 2 järgi võib menetlusdokumenti tähitult kätte toimetades anda selle seaduses sätestatud juhtudel üle ka muule isikule kui saajale. Muust isikust dokumendi vastuvõtjale selgitatakse kohustust anda dokument esimesel võimalusel üle saajale, kuid kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu. Muuks isikuks on TsMS § 322 lg 1 järgi mh menetlusosalisega ühes eluruumis elav isik. Selles normis on ammendavalt sätestatud isikud, kellele võib menetlusdokumendi kätte toimetada selliselt, et see loetakse kättetoimetatuks menetlusosalisele endale. Seega peab kohus TsMS § 322 lg 1 alusel menetlusdokumendi kättetoimetamise korral olema veendunud, et muu isik, kes menetlusdokumendi vastu võttis, ka selles eluruumis tegelikult elab. Ainult sellisel juhul saab lugeda menetlusdokumendi kättetoimetatuks menetlusosalisele endale.
|
| 3-2-1-91-10
|
Riigikohus |
02.11.2010 |
|
Esindaja, kellele kohtukutse toimetati kätte isiklikult allkirja vastu või kohtuistungil, vahetumine menetluses ei anna alust väita, et esindajale ei ole kutset isiklikult üle antud.
Määrates kohtuistungi toimumise mitmele päevale, tuleb pooltele selgitada, et asi võidakse lahendada ka juba esimesel istungipäeval, mistõttu võib neile istungilt puudumisega kaasneda negatiivseid tagajärgi.
Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist ja muud tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, ei arvestata TsMS § 413 lg 1 järgi hagiavalduse õigusliku põhjendatuse hindamisel kostja varasemas kirjalikus menetluses või kohtuistungitel esitatud vastuväiteid.
Siiski peab olema võimalik hagiavaldus õiguslikult rahuldada, mh peab hageja olema pannud maksma temale kuuluva või talle loovutatud või muul viisil üle läinud nõude.
Esindaja, kellele kohtukutse toimetati kätte isiklikult allkirja vastu või kohtuistungil, vahetumine menetluses ei anna alust väita, et esindajale ei ole kutset isiklikult üle antud.
Riigikohus saab maakohtu määrust kontrollida üksnes määruse peale ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse kohta tehtud lahendit kontrollides (TsMS § 9 lg 3 ning §-d 12 ja 13).
Lähtudes TsMS § 663 lg 2 teisest lausest, ei saa Riigikohtus vaidlustada ringkonnakohtu määrust, millega on lahendatud määruskaebus maakohtu määruse peale, millega maakohus keeldus määruskaebust menetlusse võtmast.
|
| 3-2-3-10-05
|
Riigikohus |
26.09.2005 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-2-05.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-3-03.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-2-04.
|
| 3-2-3-5-99
|
Riigikohus |
13.12.1999 |
|
TsKS § 25 lg 5 kohaselt võis kostja kutsuda kohtusse ajalehekuulutusega, kui kostja elu- või töökoht oli hagejale teadmata, vaatamata hageja pöördumisele aadressbüroo ja politsei poole.
|
| 3-2-3-3-97
|
Riigikohus |
10.03.1997 |
|
Tagaseljaotsuse saab teha üksnes siis, kui pool puudub kohtuistungilt sellele vaatamata, et talle on kohtukutse kätte antud ning teda on hoiatatud tagaseljaotsusest.
Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Linnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 318 lg 1 p 2 sätestatud protsessiõiguse normi rikkumise tõttu.
|
| 3-2-1-109-03
|
Riigikohus |
08.10.2003 |
|
Kui ringkonnakohus ei hoiata apellanti kohtusse kutsudes (TsMS § 321 lg 1), et apellandi või tema esindaja kohtuistungilt puudumise korral võib kohus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, siis ei saa kohus jätta apellatsioonkaebust läbi vaatamata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust esitada apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale erikaebust. Küll aga võib TsMS §-st 323 tulenevalt apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale esitada menetluse uuendamise avalduse. Ringkonnakohtul tuleb menetluse uuendamise taotluse esitamise korral hinnata ka kaebuse läbi vaatamata jätmise seaduslikkust.
TsMS § 302 kohaselt peab apellant märkima kaebuses, kas ta soovib asja arutamist kohtuistungil ning kas ta soovib istungist isiklikult osa võtta. Tingimusliku soovi avaldamise võimalust tsiviilkohtumenetluse seadustik ette ei näe.
|
| 3-2-1-107-03
|
Riigikohus |
15.10.2003 |
|
Kui protsessiosaline on jätnud kohtule teatamata igast oma aadressi (viibimiskoha) muutusest, mis võib takistada talle kohtukutse kättetoimetamist, siis vastutus sellest tuleneda võivate negatiivsete tagajärgede eest lasub protsessiosalisel endal.
Kohtuistungi toimumise aja mitteteadmine ei ole apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise kaalukaks põhjuseks, kui see on tingitud tähtaega taotleva protsessiosalise enda seadust eiravast ja pahausksest käitumisest.
|
| 3-2-3-18-96
|
Riigikohus |
20.06.1996 |
|
Võtnud asja menetlusse, teatab kohus kostjale viivitamatult hagi esitamisest ning saadab talle hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjad. Kohtukutse toimetatakse kätte poole või mõne teise protsessiosalise näidatud aadressil. Kohtukutse võib saata ka töökohta. Üleandmata jäänud kohtukutse tagastatakse kohtule ning kohus võtab selle toimikusse.
|
| 3-2-1-90-97
|
Riigikohus |
04.09.1997 |
|
Ringkonnakohtu istungile kolmanda isiku seaduse nõuete kohaselt mittekutsumine on TsKS § 318 lg 1 p 2 kohaselt kohtuotsuse tühistamise alus.
|
| 3-2-3-12-97
|
Riigikohus |
25.09.1997 |
|
Kohtukutse peab olema saadetud igale protsessiosalisele eraldi ja iga protsessiosaline peab andma allkirja kutse kättesaamise kohta.
Alaealine isik, keda protsessis esindavad vanemad, tuleb kaasata protsessi, kui ta protsessi kestel on saanud täisealiseks. TsKS § 318 lg 1 p 3 kohaselt protsessiõiguse normide rikkumine on esimese astme kohtu otsuse tühistamise aluseks, kui kohus otsustas isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja ei kaasatud.
|
| 3-2-3-2-98
|
Riigikohus |
26.02.1998 |
|
Kohus peab kontrollima hageja volitusi, kutsuma kostja kohtuistungile seadusega ettenähtud korras ja järgima kohtuliku arutamise põhimõtteid.
Dokumentide tõestamata fotokoopiad ei ole dokumentaalsed tõendid.
Istungiprotokollis ja kohtuotsuses tuleb märkida osavõtnud pooled ning nende volitused peavad olema kontrollitud.
Kohtuotsus peab olema põhjendatud.
|
| III-2/3-27/95
|
Riigikohus |
08.11.1995 |
|
|
| 3-2-1-152-06
|
Riigikohus |
14.02.2007 |
|
TsMS-st tuleneb, et määruskaebust ei saa esitada selliste määruste peale, millega kohus kaja alusel menetluse taastas. Seega saab TsMS § 417 lg 4 teise lause alusel määruskaebuse Riigikohtule esitada ainult juhul, kui ringkonnakohus jättis menetluse taastamata.
TsMS § 415 lg 1 p 1 tuleb nii juriidilise isiku kui ka füüsilise isiku jaoks tõlgendada nii, et isikud oleksid võrdselt koheldud. Juriidiline isik võib esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1 tähenduses siis, kui hagi ei toimetatud kätte juriidilise isiku seaduslikule või juriidilist isikut menetluses esindavale lepingulisele esindajale isiklikult allkirja vastu.
TsMS § 407 lg 1 paneb see säte kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. See tähendab seda, et kohus peab subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla. Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks. See kehtib ka juhul, mil kostja on esitanud hagile vastuväited, kuid tema kahjuks tehakse tagaseljaotsus TsMS § 413 alusel, st kohtuistungile ilmumata jätmise tõttu. Kui hageja on hagis taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagiavalduses esitatud asjaolud ei ole õiguslikult veenvad, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
TsMS § 323 lg 2 koostoimes § 323 lg-ga 1 laiendab TsMS §-s 319 sätestatud võimalusi juriidilisele isikule menetlusdokumendi kättetoimetamiseks. TsMS § 323 võimaldab menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda dokumendi üleandmisega ka muudele töötajatele, kes püsivalt viibivad juriidilise isiku äriruumis või osutavad talle muu sarnase lepingu alusel püsivalt teenuseid, sõltumata sellest, kas nad on volitatud isiku nimel dokumente vastu võtma või kas nende puhul tuleks eeldada sellise volituse olemasolu. Kuid TsMS § 415 lg 1 p-de 1 ja 2 tähenduses saab dokumendi juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatuks lugeda vaid siis, kui nimetatud sätete alusel dokumenti vastuvõttev isik on ühtlasi ka juriidilise isiku lepinguline esindaja TsMS § 218 tähenduses või juriidilise isiku seaduslik esindaja.
|
| 3-2-2-7-09
|
Riigikohus |
03.12.2009 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-2-1-08.
Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 147 lg 3 mõtte kohaselt - teha kõik mõistlikult võimalik, et kostja saaks hagiavalduse kätte - ei saa alati piisavaks pidada seda, kui hageja täidab ainult TsMS § 27 lg-s 2 sätestatud nõuded. Samuti võib kohus kostja elukoha teadasaamiseks pöörduda järelepärimisega mõne avaliku registri pidaja ja/või teise ametiasutuse poole, kellel võib oma ametitegevusest tulenevalt olla andmeid isiku elukoha kohta. Alles siis, kui need toimingud ei anna tulemust, võib lugeda, et kohtudokumendi kätteantuks lugemine selle avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded on põhjendatud.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-2-1-08.
Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 147 lg 3 mõtte kohaselt - teha kõik mõistlikult võimalik, et kostja saaks hagiavalduse kätte - ei saa alati piisavaks pidada seda, kui hageja täidab ainult TsMS § 27 lg-s 2 sätestatud nõuded. Samuti võib kohus kostja elukoha teadasaamiseks pöörduda järelepärimisega mõne avaliku registri pidaja ja/või teise ametiasutuse poole, kellel võib oma ametitegevusest tulenevalt olla andmeid isiku elukoha kohta. Alles siis, kui need toimingud ei anna tulemust, võib lugeda, et kohtudokumendi kätteantuks lugemine selle avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded on põhjendatud.
Kui kohtule on mõne avaliku registri pidaja ja/või teise ametiasutuse kaudu teada isik, kes on teinud kostjale väljamakseid (nt tööandja), siis peab kohus pöörduma kostja elukoha teadasaamiseks väljamaksed teinud isiku poole. Eelkõige tuleb pöörduda isiku poole, kes on kohtule teadaolevalt teinud väljamakseid kohtumenetluse ajal.
Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 27 lg-s 2 sätestati, et kui hageja soovib, et kostja kutsutakse kohtusse ajalehekuulutusega, peab ta kohtule esitama lisaks registritõendile politseiasutuse või linna- või vallavalitsuse tõendi selle kohta, et politseile, linna- või vallavalitsusele on kostja tegelik viibimiskoht teadmata.
Alates 1. jaanuarist 2006 kehtiva TsMS § 702 lg 2 p 2 kohaselt on teistmise aluseks asjaolu, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes.
|
| 3-2-3-5-05
|
Riigikohus |
06.04.2005 |
|
Juhul, kui kostja elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse, kuid politsei esitatud teabe kohaselt registrisse kantud aadressi ei ole, siis tuleb kohtul teha kohtudokumentide kostjale kätteandmiseks täiendavaid toiminguid. Rahvastikuregistri seaduse § 41 lg 1 kohaselt peaks kohus eeldama, et rahvastikuregistrisse kantud aadress eksisteerib ka tegelikkuses. Näiteks võinuks kohus pöörduda uuesti politsei poole kohtudokumentide kättetoimetamise asjaolude kontrollimiseks. Ka oleks kohus saanud kohustada hagejat hankima andmeid kostja asukoha kohta (Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-2-1-04). Kui hageja toimingud kostja asukoha kohta andmete hankimiseks jäävad objektiivsetel põhjustel tagajärjeta, peab kohus ise pöörduma järelepärimistega kostja elukoha kohta mõne avaliku registri pidaja ja/või teise ametiasutuse poole, kellel võib ametitegevusest tulenevalt olla andmeid isiku elukoha kohta.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-2-1-04.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-3-2-99.
|
| 3-2-3-1-03
|
Riigikohus |
22.09.2003 |
|
Kohtuvea parandamist võib TsMS § 375 lg 1 p 1 alusel nõuda vaid siis, kui tähtaega ei saa ennistada TsMS § 45 lg 4 järgi, st põhjusel, et otsus on juba täidetud.
Pooltele tuleb tagada võrdne võimalus esitada kohtus seisukohti ja neid tõendada. Hageja ilmne lohakus asjaajamisel ei õigusta kohut tegema otsust üksnes hageja esitatud andmete alusel. Kohus peab neid kättesaadavuse piires ka ise kontrollima.
Isik ei pea vastu võtma kohtukutset, mis ei ole vormistatud tema nimele. Seega ei olnud linnakohtul alust lugeda TsMS § 30 alusel kutse kostjale kätteantuks ning järelikult ei olnud ka alust teha tagaseljaotsus.
|
| 3-2-3-6-03
|
Riigikohus |
03.11.2003 |
|
Kui kostja jätab hagile vastamata või kohtusse ilmumata, peab kohus enne otsuse tegemist veenduma, et kostja on kohtukutse kätte saanud. Selle kohustuse eiramine rikub PS § 24 lg-s 2 sätestatud igaühe õigust olla oma kohtuasja arutamise juures.
TsMS § 28 lg 2 teise lause kohaselt peab isik, kellele kohus tegi ülesandeks kutse edasiandmise, tagastama kohtule kutse kättesaamise teatise, millele adressaat on alla kirjutanud. Sellest tulenevalt saab adressaadile edastamiseks antud kohtukutset lugeda adressaadi poolt kättesaaduks vaid siis, kui kohtule on laekunud adressaadi allkirjaga teatis kutse kättesaamise kohta.
Kohtukutset ei saa lugeda TsMS § 28 lg 7 alusel kätteantuks, kui see on antud isikule, kes ei ela adressaadiga koos.
Maakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtukutse kätteandmist reguleerivaid norme, jättes avaldaja nõuetekohaselt kohtusse kutsumata ning tagamata tema õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures.
|
| 3-2-3-2-00
|
Riigikohus |
08.02.2000 |
|
TsMS § 27 lg 1 kohaselt kutsutakse isik kohtusse ajalehekuulutusega, kui registris ei ole andmeid isiku aadressi kohta või isik ei ela registris märgitud aadressil või tema tegelik viibimiskoht ei ole teada. Lg 2 järgi kui hageja soovib, et kostja kutsutakse kohtusse ajalehekuulutusega, peab ta kohtule esitama lisaks registritõendile politseiasutuse või linna- või vallavalitsuse tõendi, et politseile, linna- või vallavalitsusele on kostja tegelik viibimiskoht teadmata.
|
| 3-2-2-3-14
|
Riigikohus |
07.01.2015 |
|
TsMS § 317 lg 1 p-st 1 tulenevalt on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise esmasteks eeldusteks asjaolud, et isiku aadressi ei nähtu registrist või isik ei ela sellel aadressil. Samuti eeldab avalik kättetoimetamine, et isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumenti kätte saama volitatud isikule või muul TsMS 6. osas sätestatud viisil. (p 7)
TsMS § 322 lg 1 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et dokument toimetati kätte saaja eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt 14-aastasele isikule. (p 10)
Teistmisavaldus on lubatav, kui kostja ei ole tagaseljaotsuse peale kaja esitanud, tagaseljaotsus on jõustunud ning kostjal on õigus valida, kas esitada kaja või teistmisavaldus. (p 8)
|
| 3-2-1-51-08
|
Riigikohus |
28.05.2008 |
|
Menetlusdokument tuleb kätte toimetada aadressil, mille menetlusosaline on elukohaks märkinud.
|
Facebook
Twitter