3-2-1-57-03
|
Riigikohus |
16.05.2003 |
|
PKS § 61 lg 2 kohaselt lähtub kohus lapsele elatise määramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused.
Elatise lapse ülalpidamiseks mõistab kohus PKS § 70 järgi välja alates elatisehagi esitamisest.
|
| 3-2-1-81-03
|
Riigikohus |
16.06.2003 |
|
Vastavalt PankrS § 52 lg-le 3 osaleb selle sätte kohaselt esitatud hagi puhul asjas hagejana võlgnik. Tulenevalt TsMS § 217 p-st 4 ei saa kohus menetlust lõpetada, kui hagist loobumise avalduse on esitanud isik, kes ei ole hageja. Seega ei saa kohus menetlust lõpetada, kui hagejaks on võlgnik, aga avalduse menetluse lõpetamiseks esitab pankrotihaldur.
PankrS § 52 lg 3 järgi võib võlgnik esitada abikaasade ühisvara jagamise hagi, sõltumata sellest, kas pankrotihaldur peab vaidlusalust vara abikaasade ühisvaraks või mitte. See, kas vara, mille jagamiseks on võlgnik esitanud hagi, on abikaasade ühisvara või võlgniku lahusvara, tuleb kindlaks teha asja sisulisel otsustamisel.
|
| 3-2-1-14-04
|
Riigikohus |
17.02.2004 |
|
Nõude piiride ületamisena ei ole käsitatav olukord, kui kohus määrab ühisvara jagamisel hagejale jääva vara osaks väiksema osa, kui hageja taotles. Sellisel juhul on tegemist hagi osalise rahuldamisega.
Abikaasade ühisvara jagamise hagi on vara hagi, mille puhul tuleb õigusabi eest tasumise osas kohaldada TsMS § 61 lg 1 p 1.
Abielu kestel omandatud kinnisvara on PKS § 14 lg 1 kohaselt poolte ühisvara, sõltumata sellest, et kinnistusraamatusse on omanikuna kantud üks abikaasa. Abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseks saab PKS § 19 lg 2 p 3 järgi olla asjaolu, et üks abikaasa tasus kinnistu eest enne abiellumist ja ta oli kinnistul asuva ehitise omanik.
Abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseks saab PKS § 19 lg 2 p 3 järgi olla asjaolu, et üks abikaasa tasus kinnistu eest enne abiellumist ja ta oli kinnistul asuva ehitise omanik.
|
| 3-2-1-57-04
|
Riigikohus |
23.04.2004 |
|
Kui kohus tuvastab, et kohtuotsuse alusel elatist maksev vanem oleks pidanud, arvestades tema muutunud varalist seisundit ja lapse vajaduste suurenemist, maksma suuremat elatist, kui oli kohtuotsusega välja mõistetud, siis on vanem rikkunud ülalpidamiskohustust ning temalt tuleb muudetud suuruses elatis välja mõista elatishagi esitamisest alates (PKS § 70).
|
| 3-2-1-103-04
|
Riigikohus |
24.09.2004 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-14-04.
Poole enda tarbeks kohtuistungi protokollidest koopiate tegemiseks kulutatu ei ole käsitatav vastaspoole poolt hüvitamisele kuuluva kohtukuluna TsMS § 52 mõttes.
Kui abikaasade vahel on sõlmitud abieluvaraleping, siis ühisvara jagamise nõude korral tuleb kohtul jagada ühisvara vastavalt sellele lepingule. Abieluvaralepingust tuleneva asja valduse saamise nõude lahendab kohus ühisvara jagamise menetluses.
|
| 3-2-1-99-04
|
Riigikohus |
27.10.2004 |
|
Hagi aegumistähtaja algust ei saa arvata pankrotiotsuse tegemisest, kui võlgniku abikaasa ei teadnud ega pidanudki teadma, et vaidlusalune kinnistu muutus pankrotivaraks, kuna pankrotiotsuse kohaselt oli see abikaasade ühisvara. PankrS § 52 lg-s 5 sätestatud aegumistähtaeg algab sellisel juhul kuupäevast, millal ilmnes kinnistu arvamine pankrotivara hulka.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-130-02.
Abikaasa on aktsia ühisomanikuks aktsiaraamatu kandest sõltumata. Seega saab aktsiaid jagada sarnaselt muu ühisvaraga.
Ainuüksi laste olemasolu ja asjaolu, et kinnistul asuv elamu on nii poolte kui nende laste elukoht, ei anna alust PKS § 19 lg 2 p 1 alusel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse põhimõttest. Küll tuleb märgitut arvestada otsustamisel kinnistu jagamise viisi üle.
Pankrotivõlgnikust abikaasa ühisvara jagamisel tuleb teise abikaasa ja laste huvide kõrval arvestada ka võlausaldajate huvidega. Võlgniku loobumisel enam kui 1/4-st temale osade võrdsuse põhimõttest, lähtudes ühisvara jagamisel kuuluvast osast, on eelduslikult tegemist olulisel määral oma osast loobumisega. See on võlausaldajate huvides abikaasade ühisvara jagamise kokkuleppe või abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamise aluseks kuni 01.01.2004 kehtinud PankrS § 47 ja alates 01.01.2004 kehtiva PankrS § 112 järgi.
|
| 3-2-1-126-04
|
Riigikohus |
10.11.2004 |
|
Kui rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastad saadi abielus oldud aja eest, siis on erastamisväärtpaberid abikaasade ühisvara.
PKS § 15 lg 1 kohaldamiseks, mille järgi on abikaasa lahusvara m.h vara, mis on abielu kestel saadud kinke teel, peab olema tõendatud kinkelepingu sõlmimine.
Kui abikaasade ühisvara jagamise nõude on PKS § 181 alusel esitanud ühe abikaasa võlausaldaja, siis tuleb abikaasade ühisvara jagamisel arvestada ka võlausaldaja huvidega. Seetõttu tuleb PKS § 19 lg 2 p-s 1 sätestatud alusel abikaasade osade võrdsusest kõrvale kaldumisel tõlgendada seda sätet kitsendavalt.
|
| 3-2-1-125-04
|
Riigikohus |
16.11.2004 |
|
Abikaasa ülalpidamise nõude lahendamisel tuleb arvestada mõlema abikaasa varalist seisundit ja abivajadust. Abikaasa ülalpidamiskohustust ei saa välistada PKS § 61 lg-ga 6, sest see paragrahv asub jaos, mis reguleerib vanemate ja laste vastastikuseid ülalpidamiskohustusi.
|
| 3-2-1-121-04
|
Riigikohus |
30.11.2004 |
|
Vanemal on õigus nõuda elatist üksnes siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisena on käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel, samuti see, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.
|
| 3-2-1-160-04
|
Riigikohus |
02.02.2005 |
|
Sundtäitmise viisi otsustamine võib puudutada võlgniku abikaasa õigusi ja kohustusi. Seetõttu saab võlgniku abikaasa esitada sundtäitmise viisi otsustamise menetluses vastuväite vaidlusaluse vara abikaasade ühisvara hulka kuulumise kohta.
Kuigi AÕS § 56 lg 1 järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust, on võimalik, et PKS § 14 lg 1 alusel on abikaasade varalised suhted erinevad kinnistusraamatusse kantud andmetest. Kui erinevalt kinnistusraamatu kandest on vara, millele sissenõue pöörati, abikaasade ühisvara, tuleb ühisvara jagada hoolimata asjaolust, et varasema kohtulahendi alusel on kinnistule seatud kohtulik hüpoteek. Kohtuliku hüpoteegi heauskset omandamist asjaõigusseadus ei võimalda.
Abieluvaralepingu sõlmimine on võimalik samaaegselt ostu-müügilepingu sõlmimisega. Kui abikaasad on abieluvaralepinguga määranud kindlaks seadusjärgsest abieluvarareziimist teistsugused varalised õigused ja kohustused, siis kehtib abieluvaralepingus kokkulepitu.
|
| 3-2-1-7-05
|
Riigikohus |
09.03.2005 |
|
PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.
|
| 3-2-1-47-05
|
Riigikohus |
20.05.2005 |
|
Kui ühisomandis olnud hooned on muutunud seoses nende juurde maa erastamisega kinnisasja oluliseks osaks ning hageja taotleb kostjalt enamsaadud ühisvara arvelt hüvist, siis tuleb kostjalt hageja kasuks hüvitis välja mõista.
Vastavalt PkS § 18 lg-le 2 määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist.
Ühisvara jagamise aeg on nõude menetlemine esimese astme kohtus (PkS § 18 lg 5), mitte iga kohtuastme kohtuotsuse tegemise kuupäev.
|
| 3-2-1-52-05
|
Riigikohus |
20.05.2005 |
|
Kui hageja soovib jagada ühisvara kaasomandisse ja kostja ei pea võimalikuks ühisvara kaasomandisse jagamist ning soovib rahalist hüvitist, peab kohus põhjendama, miks ta jätab ühisvara poolte kaasomandisse, mitte ühe poole ainuomandisse.
PKS § 19 lg 3 järgi ei ole võimalik jagada ühisvara selle müügi teel ja jagada raha abikaasade vahel. Sellest sättest tulenevalt on võimalik ühisvarasse kuuluv asi jätta abikaasade kaasomandisse mõttelistes osades või ühe abikaasa ainuomandisse.
|
| 3-2-1-61-05
|
Riigikohus |
10.06.2005 |
|
Ühisvara jagamisel osade võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumise alused on PKS § 19 lg-s 2 sätestatud ammendavalt. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-99-04.
|
| 3-2-1-82-05
|
Riigikohus |
19.09.2005 |
|
Kohustuse võtmist perekonna huvides peab tõendama võlausaldaja. Perekonna huvides võetud kohustuse olemasolu ei tõenda iseenesest laenulepingus märgitud laenu sihtotstarve ja asjaolu, et laenu võtmise ajal olid abikaasadel ühised majanduslikud suhted.
Abikaasade ühise vastutuse tekkimiseks PKS § 20 lg 2 alusel peab olema tõendatud, et kohustus võeti faktiliselt perekonna huvides.
Abikaasade ühine varaline vastutus (PKS § 20 lg 2) on ette nähtud vaid juhul, kui kohustus on võetud perekonna huvides. Perekonna huvides võetud kohustuse kindlakstegemisel on oluline kohustuse võtmise tegelik eesmärk. Mööbli ja koduse majapidamise masinate ostmiseks võetud kohustus võib olla käsitatav perekonna huvides võetud kohustusena.
|
| 3-2-3-13-05
|
Riigikohus |
24.11.2005 |
|
Põlvnemise menetlusse tuleb kaasata ka isiku, kellest põlvnemise tuvastamist taotletakse, alaealine laps.
|
| 3-2-1-142-05
|
Riigikohus |
20.12.2005 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-16-05.
Vabaabielu pooled võivad ühise tegutsemise lepingu alusel soetada vara kaasomandisse. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-113-96. Kuid ühise tegutsemise leping võidi sõlmida ka muul eesmärgil kui asja ühiseks omandamiseks.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-8-99.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-133-05.
Vabaabielu pooled võivad ühise tegutsemise lepingu alusel soetada vara kaasomandisse. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-113-96. Kuid ühise tegutsemise leping võidi sõlmida ka muul eesmärgil kui asja ühiseks omandamiseks.
|
| 3-2-1-18-06
|
Riigikohus |
04.04.2006 |
|
Õppelaen on sihtotstarbeline laen, mis antakse hariduse omandamiseks, ning laenu eest omandatud haridus ei ole hüve, mis kuuluks ühisvara hulka. Seetõttu ei ole õppelaenu korral eeldatavasti tegemist perekonna huvides võetud varalise kohustusega PKS § 20 lg 2 mõttes. Kuid samas võivad PKS-i sätted ühisvara moodustumise ja koosseisu kohta teatud juhtudel kaasa tuua ebaõiglase ühisvara jagamise. Sel juhul, kui ühe abikaasa võetud rahaliselt hinnatava kohustise arvel on toimunud ühisvara juurdekasv, tuleb kohtutel vastava poole taotluse alusel kaaluda ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumist PKS § 19 lg 2 p 3 alusel. See aga eeldab, et vastava väite esitanud pool tõendab mitte perekonna huvides võetud kohustuse arvel ühisvara tekkimise.
Ühisvara jagades tuleb korteri jätmisel ühele või teisele poolele arvestada ka seda, kelle elukohaks vaidlusalune korter on. Seda asjaolu tuleb ühisvara jagamisel kaaluda ka sel juhul, kui eluruum on elukohaks vaid ühele abikaasadest, sõltumata tema mõttelise osa suurusest.
Põhiõiguste kasutamisel tuleb alati silmas pidada ka seda, et nende õiguste kasutamine ei koormaks või ei kahjustaks liigselt kohustatud isikut.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-80-05.
|
| 3-2-1-164-05
|
Riigikohus |
11.04.2006 |
|
Maa ostueesõigusega erastamise korral abielussuhte ajal tekib erastatud maa osas abikaasade ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühe abikaasa lahusvara hulka.
Kui vallasasjaks oleva korteri baasil tekib korteriomand abielusuhete ajal, ei muutu korteriomand PKS § 14 lõikest 1 tulenevalt abikaasade ühisvaraks, kui see kuulus ühe abikaasa lahusvara hulka.
Et lugeda kinnistu abikaasade ühisvara hulka ja seda abielusuhete lõppemisel jagada, ei pea kinnistu ühisomanikuna kinnistusraamatusse kandmata jäetud abikaasa esitama eraldi hagi enda ühisomanikuks tunnistamiseks. Kinnisasja abikaasade ühisvara hulka kuulumise eelduseks ei ole mõlema abikaasa kandmine kinnistusraamatusse kinnisasja ühiste omanikena. Abikaasa saab ühisvara kaitseks esitada hagi sõltumata sellest, kas ta on eelnevalt kantud kinnistusraamatusse ühisvara hulka kuuluva kinnisasja omanikuna. Kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmata jäänud abikaasal võiks olla huvi kinnistusraamatu kande parandamiseks PKS § 17 lg 5 alusel selleks, et välistada abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnistu heauskne omandamine AÕS § 561 alusel.
Tulenevalt asjaõiguses tunnustatud abstraktsiooni põhimõttest ei olene käsutustehingu kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-90-04.
Kinnisasja ei saa heauskselt omandada tasuta tehinguga, mis sõlmitakse esimese ja teise järjekorra seadusjärgsete pärijatega. See kehtib ka PKS § 17 lg 2 rikkumise korral. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-128-03.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-16-05.
Kui vallasasjaks oleva korteri baasil tekib korteriomand abielusuhete ajal, ei muutu korteriomand PKS § 14 lõikest 1 tulenevalt abikaasade ühisvaraks, kui see kuulus ühe abikaasa lahusvara hulka.
PKS § 17 lg 2 esimeses lauses sätestatu rikkumine ei too kaasa abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja kohta tehtud käsutustehingu tühisust.
Kinnisasja ei saa heauskselt omandada tasuta tehinguga, mis sõlmitakse esimese ja teise järjekorra seadusjärgsete pärijatega. See kehtib ka PKS § 17 lg 2 rikkumise korral. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-128-03.
|
| 3-2-3-2-06
|
Riigikohus |
12.04.2006 |
|
Alaealine, kellele eestkostja määramist taotletakse, ja tema vanem, kellelt pole vanema õigusi ära võetud, on eestkostja määramise menetluses huvitatud isikuteks, kes tuleb kaasata menetlusse ja kutsuda kohtuistungile.
TsMS § 266 lg 1 andis huvitatud isikute näidisloetelu, kuid ei muutnud sama seaduse § 249 lg-s 2 sisalduvat kohtu kohustust kaasata kõik asjast huvitatud isikud. Alaealine, kellele eestkostja määramist taotletakse, ja tema vanem, kellelt pole vanema õigusi ära võetud, on eestkostja määramise menetluses huvitatud isikuteks, kes tuleb kaasata menetlusse ja kutsuda kohtuistungile.
|
Facebook
X.com